Eesti Looduse fotov�istlus
2/2002



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otep��?" 2005 - j�relkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

INTERVJUU
Mrilhkujast muuseumipidaja manab mere voodrilauale

Heiko Kruusi
Muuseum on lahti 24 tundi pevas, nagu bensiinijaam, kuulutab Ksmu meremuuseumi juht Aarne Vaik.

Linud Vaik kui aus riigikodanik kunagi maksuametisse ja teatanud: "Mina ttan nagu liputaja. Nitan, mis mul nidata on, ja raha ksin nagu kerjus. Klastaja paneb raha karpi ja mina elan kerjamisest! Kui te sellist ametit maksustama hakkate, siis" Aarne Vaigu nol trillerdab kavalus. "
Selle peale eldi mulle: meil on siin soliidne riigiasutus, minge vaikselt uksest vlja"
Kuigi kik on sulatsi. Muuseum on avatud, kui peremees kodus. Ja sissepsu eest Vaik tasu ei nua, kll on klastajal voli teha meeleprane annetus.
Muuseum asub tsaariaegse piirivalvekordoni seitsme korstnaga majas. Enne teist maailmasda oli siin Ksmu merekool - tegemist ju ikkagi kaptenite klaga, 62 laevajumalat on Ksmu kasvatanud!
Prast Teist maailmasda tuli merekooli taas piirivalve. Vaprad sdurid valvasid siin nukogude kodaniku und.
Vaik: "See muuseum on sndinud tnu nukogude vimule et ra lks!"
Une valvamiseks ehitasid piirivalvurid mber maja kiviaia.
Vaik: "Esimesel peval lhkusin mri sisse augu ma ei ne kgi aknast merd!" Mereni, olgu eldud, on meremuuseumi aknast mnikmmend meetrit.
Mri enam ei ole, selle vedas Vaik kaldatiteks. Piirivalve-aegu meenutavad aga hiiglaslik proektor ning ppe-piiritulbad: N Liidu ja Soome Vabariigi omad. Et ra tunneks, kui teelt eksid.
Vaik: "Venelane lheb, selline post tuleb ette, teab Soomes juba!" Vaik on enda kinnitusel rikas mees tal on ue peal tkk Soomemaad. Ei tea ainult, kas paremat vi vasakut ktt.
Veel on ue peal tsementi valatud platsike jlgedega. Selle peal ppis piiri valvaja eristama kirsa jlge karu omast. Ja kirsa jlge kirsast: kas on ks mees teist seljas tarinud, kas mehed on hte jlge astunud, kas mees on hte pidi linud ja tagurpidi tagasi tulnud. Nndaviisi.
Kaldaastangu serva peal on majakas. Aastast 1891. Karskusseltsi mehed tegid. Trahvirahadest kui kapten joomase peaga vahele ji, pidi maksma. Meri nris ajapikku astangut tulemaja alt hredamaks, peaaegu oleks ehitis alla sadanud. Veeteede ametil sikutustdeks raha polnud.
Vaik: "Ma siis tegin ise ra!" Vttis traktori ja trossi ning tiris majakese jrsakust eemale.
Muuseum on Vaigu kodu. Uksest sisse minnes jvad paremat ktt kikidele klastajatele meldud vaatesaalid, vasakut ktt valitute silmale mratu. Siinpool lheb ju muuseum edasi, ainult et Vaik elab ise sees.
Siin on hunnitu vaatega veranda. Punavelased vaatasid verandal televiisorit. Ega nad merd suurt ninudki mr oli ju ees.
Siin on kapteniproua tuba, nagu ta sajand tagasi vlja vis nha. Mbli ti Aarne Vaigu vanaisa seitsmeteistkmnedal aastal Peterburist. he kindrali mbel, kllap tegi hirmul mees soodsa hinna. Vanaisa laeva nimi, millega kummutid Ksmu toodi oli "Reinart". Ostetud laev, seeprast ka mehe nimi. Omatehtud laevadele panid Ksmu mehed ikka naise nimesid. Esimene aurik oli "Nemrak" tagurpidi Karmen!
Pris-muuseumi poole peal ilutseb laeva nimesilt "Lita".
Vaik: "See nimi saadi nii, et vette laskmisel linud laev kljeli, meister siis lausunud vngeima sna, mis ta teadis. Ksmu naised olid ikka korralikud"
Hetke prast: "See on tegelikult lti naisenimi."
See on sulatsi.

Prast likooli bioloogiapinguid kasvatas Vaik kalu ja uuris vhke.
Ja kogus asju.
Rahast suurt ei hoolinud.
Vaik: "ri pole minu jaoks probleem, raha tegemine on nii lihtne, et selle prast ma tle kll ei hakka."
Kmme aastat tagasi oma kollektsiooni toel meremuuseumi rajama hakates jttis Vaik alles vaid vajaliku.
Vaik: "Msin ra hbeda ja kulla kolleksiooni selle osa, mis vargaid sigitab."
Vaik on kindel, et meremuuseumi peal on kaitse kurinppude vastu. Kui keegi midagi pihta paneb, tuleb see ringiga aja jooksul tagasi.
Muuseumi peab klastama kindlasti peremehe juhatamisel. Sest Ksmu meremuuseumis pole silte, viitasid, stende, (kohati, tundub, pole siin isegi ssteemi). Neid asendab Vaigu jutt.
Vaik on sttinud asjad nii, et oleks huvitav ja ilus vaadata.
Vaik: "Mina lhenen muuseumile silma kaudu iga asi peab olema natrmort!"
ks sellistest natrmortidest on esimese toa seinal rippuv ahingute kogu, mis on sisse piiranud nnetu kalakese. Igal ahingul on oma lugu. Nagu kigil asjadel. Ja Vaik vib neid lugusid rkida. Tunde, kui vaid kuulata jaksad.
Siin on paarsada aastat vanad piraaja ja kopskala. Tartu tnavatelt leitud
Siin on kisutud (mitte saetud) laud, 500 aastat vana Siin on merephjast kivide korjamise tangid, igat mtu pudelid, millega veeti dikat, petrooleumi, tinti.
Siin on ankur, tkk sulatusahjust prit rauda (Simson Seaklast ti), siin on puskarinud, klaasist poid, tagumise ruumi prandal laiutab hiiglaslik kivikingloom, selle kohal ripub mereandidest kokku seatud kunstnikuraamat
Siin on tool, mille peal on istunud Karl XII. Rootsi ihub pingi peale hammast
Siin on Ksmu ja mere ajalugu. Kik on lihtne. Ja ilus.
Vaik: "Tallinnas ei l sa kunstiga lbi, kui sul genitaale pildi peal ei ole."
Vaik maalib oma kgi aknast merd.
Merekooli voodrilaudadele.Ainult merd ja taevast. Neid on igat vrvi. Hommikust, htust, ist merd.
Vaik: "Oma minimalismiga peidan ma oskamatust. Minu pildis peab olema naiivsus, primitiivsus, kohmetus."
Vaik on kogu aeg teinud asju omamoodi. Kui tavaline "kirjaoskamatu" teeb kolm risti, siis Vaik teeb kaks. Muigab, asutab eramuuseumi, korraldab aastas paar-kolm konverentsi ja viikingipevad; annab vlja muuseumi toimetisi ning ja maalib laudadele merd.
"Pris-kunstnikud" kisid alguses maale vaatamas ettevaatlikult. Enne sisseastumist panid Vaigule sdamele: "ra mu naisele tle, et ma siin kisin". Jrgmisel peval tulid koos naisega.
15. mrtsil avas Vaik Meremuuseumis meremaalinituse. Sellega thistas ta oma kuuekmnendat snnipeva.
Vaik: "Siga ei ela ka nii vanaks."

VAIK: "MA OLEN NIUKE HAMBAMEES."
Omal ajal tegi viis aastat likoolis bioloogiat ppinud Vaik nukogude olustikku pilavat kultusansamblit "Rajacas".
Oli ppejududele, karjripunastele ja julgetele meestele pinnuks silmas. tles, et sjavkke ei lhe! Vttis veebruaris, paar kuud enne likooli lppu, paberid vlja ja lpetas eksternina. Kohustuslik sjavelaager ji ra ja jrgmisel aastal muudeti ppeprogrammi. Kaitseteadus koliti neljada ja viienda kursuse vahele. Muidu oleksid jrgmise aastal kik poisid putket pannud.
Kurikuulsad on Vaigu kned. Ja autoriteet tudengite seas.
Kuuekmnendad. Keemia audikas on koosolek: kas lipilaspevad olid natsionalistlikud? Rahvustunne trambib kogunenud tudengite sees nagu raevunud hrg. Asi kipub kest, knepidajad vilistatakse vlja. Siis kostub rdult hl: aga eestlaste kditamine li tules, rahvas nuab snavttu. Seda aga julged mehed ainult ootavadki.
Keset mllu kasvab Vaik nagu kuusk kbidest ja lausub: "Sellele provokaatorile ei vi sna anda!" Saal ehmatas vait. likooli sobimatut ideoloogiat pdma tulnud mehed jid pika ninaga.
Vaigu kohta: "Mees, kes tleb he lause, mida keegi ei kuule, ja kik on vait!"



Rainer Kerge
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet