Eesti Looduse fotov�istlus
4/2012



UUDISED
PALJU NNE!

Teenekas koloog Toomas Frey 70


Nime Frey andis Puurmani misnik 1822. aastal Toomase prisorjast vanaisa vanaisale Andresele, kes misa kutsarina oli pstnud preili Manteuffeli eluohtlikust olukorrast.
Professor Toomas Frey on prit kll linnarahva seast, kuid elanud pikka aega maal. Noorplvekodust Pltsamaa lhedalt vttis ta kaasa algteadmised
ornitoloogia ja metsakasvatuse kohta.
Metsandusteaduskonda astus ta puhtpraktilistel
kaalutlustel: konkurss oli kergem ning oht Punaarmeesse sattuda viksem.
Kuigi Toomas Frey pole olnud kunagi pioneer, komsomol ega parteilane, lpetas ta edukalt EPA metsandusteaduskonna (1961) ning parteilaste vastuseisust hoolimata kaitses kandidaadivitekirja
(1966). Ainulaadse juhtumina Nukogude Liidus sai temast sama t eest ka noorim teaduste doktor.
Huvialaks kujunenud geobotaanika ja matemaatilised mudelid viisid Toomas Frey TA zooloogia ja botaanika instituudi, hiljem Tartu likooli kossteemide
labori etteotsa. Tema algatusel rajati vliuurimise statsionaar Jgevamaal Voorel, kus koguti muu hulgas andmeid ka heksa kandidaadivitekirja jaoks.
koloogia, keskkonnakaitse, metsade seire ja seisund on praeguseni juubilari meelisteemad. Neid valdkondi on ta ksitlenud nii Eesti pllumajanduslikoolis
kui ka koloogiakonverentse korraldades
ja teadushistus ttades. Eesti taasiseseisvumisaja
poliitikat toetas Toomas aktiivselt Eesti Kodanike Komitee liikme, Rohelise Liikumise juhi ja keskkonnaministrina.
Praegusesse Eestis valitsevasse poliitilise olustikku, kus tema arvates saab lbi ka ilma erihariduse ja riikliku vi isamaalise mtlemiseta, suhtub ta kriitiliselt. Spetsialistina on ta siiski
nustanud keskkonnaministrit keskkonnakaitseksimustes.
Toomas Freyle anti 1987. aastal Eesti NSV suur looduskaitsemrk ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Karl Ernst von Baeri mlestusmedal. 2003. aastal plvis
ta Eesti looduseuurijate seltsi auliikme diplomi ja 2006. aastal Eesti maalikooli teenetemedali.
Toomas Frey peab lugu heast huumorist ja seltskonnast, seetttu on ta hinnatud maletajate seas. Tema suurim harrastus on oma ktega korrastatud
maakodu, kus saab ehitada, vanavara koguda, jahil kia ja metsapuid kasvatada.
Palju nne, tervist ja vaimuerksust
veel paljudeks aastateks!

pilaste nimel
Priit Kask

Metsa petaja Helmut Taimre 90


Helmut Taimre on sndinud 5. detsembril 1917. aastal. Sel rmiselt keerulisel ajal judis Taimrete
pere hoolimata raskustest ja sdadest siiski kodumaale. Algul oli raske elu sisse seada. Teise maailmasja eel juti ometigi niikaugele, et noor Helmut vis asuda tide viima oma suurt unistust
minna ppima Tartu likooli. Ta lpetas metsanduse kursuse esimest korda 1943. aastal ja alustas seejrel Tartumaal 1946. aastal td talumetsanduse
konsultandina. Seejrel Helmutit ha edutati, kuni temast sai Jgeva metskonna metsalem. Sellel ametikohal ttades valis ta 60 aastat tagasi vlja ka tulevase Luua metsakooli asukoha.
Helmut Taimrest sai Luua metsanduskooli esimene petaja. 23. veebruaril 1949. aastal loobus ta metsalema kohast ning asus tie innuga metsateenijaid- kasvatajaid ette valmistama.
Pedagoogit jtkus raugematult kuni pensionile minekuni. Helmuti ke all on sirgunud kaks metsakasvatajate plvkonda. Pole metskonda ega metsandusorganisatsiooni, kus ei leiduks tema pilasi.
Oma tubli tga on Helmut Taimre teeninud palju austusavaldusi, tnu- ja aukirju. Ta on valitud Eesti metsaseltsi auliikmeks, ajakirja Eesti Mets auhinna
laureaadiks. Tema teeneid on tunnustatud algethe ordeniga. Helmutit tuntakse kui vga heatahtlikku, erudeeritud petajat ja kolleegi.

Kolleegide ja pilaste nimel
Kaupo Ilmet

Aktiivne metsalem Rein Rinne 65


Rein Rinne on sndinud Lne- Virumaal, kuid peagi pgenes pere kditamise eest Tartumaale
Vana-Kuustesse. Reinu isa oli seal tuntud juustumeister. Rein lpetas Tartus 2. keskkooli. Kuna ta tegi kvasti sporti, oli ootusprane jtkata
kehakultuuriteaduskonnas. Kuid Rein otsustas metsamehe ameti kasuks.
Tema salasoov oli asuda tle kuskile Luna-Eestisse ning peagi kutsus Vru metsamajandi direktor Olev
Ott teda Antslasse metsalemaks. Antslas olid vga toredad inimesed. Seal mdus minu esimene noorus,
meenutab ta ise. Peale metsa majandamise tuli lahendada ka hulganisti sotsiaalprobleeme, niteks oma autoga klarahvast vedada. Metsalemana
on Rein pidanud thtsaks kaasttajate usaldamist ning looduskaitse- ja puhkemajandustid. Ta on praeguseni Elva-Vitipalu sihtasutuse aktivist, korraldades matku Vapramel. Elavalt lb ta kaasa ka Eesti metsalemate hingu volikogu ja Elva linna volikogu ts.
Oma kodu rajas Rein pere soovil Elvasse. Elva metskonnas ttavad veel Reinuga koos abikaasa lle ja poeg Riivo. Seevastu Reinu ttar ttab Elvas petajana.
Rein on harrastanud kikvimalikke spordialasid, tal on III spordijrk 13 alal. Alati on Rein olnud toeks vistluste korraldamisel ja vistkondade komplekteerimisel.

Soovime Reinule tugevat teotahet paljudeks aastateks!

Kolleegide nimel
Priit Kask


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet