Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



sealt metsast
Rootsist leiti 9550-aastase juurestikuga kuusk

Ume likooli teadlased mrasid Dalarna maakonnas Fulu mestikus kasvava hariliku kuuse (Picea abies) geneetilise materjali vanuseks kuni 9550 aastat. Professor Leif Kullmanni snul vis puu kasvama hakata umbes 7542. aastal e.m.a. Uurides lhestikku asunud puidujnuseid, suudeti kindlaks teha neli puud 375, 5660, 9000 ja 9550 aasta vanune , mille geneetiline lesehitus kattus tielikult. Kuna kuusk suudab samadest juurtest kasvatada mitu tve, jreldavad teadlased, et nad on olnud samale juurestikule tuginevad kloonid. Ndseks on suudetud leida paarkmmend puud, mille vanuseks vib pidada 8000 aastat. Puude vanus mrati radiossinikumeetodil Miami laborites USA-s.
Snum uskumatu vanusega kuuse kohta on levinud sensatsioonina le maailma. Loodusteadlased on selle le pidanud tuliseid vaidlusi. Seni oli maailma vanimaks puuks peetud ksmeelselt igimndi (Pinus longaeva), mis kasvab USA-s Sierra Nevada mgedes. Seal praegu kasvavate vanimate puude tve aastaringide arv ulatub 4700-ni. Professor Leif Kullmann rhutab, et hariliku kuuse tvi vib elada kige rohkem kuni 600 aastat, kuid antud juhul on puu vanus mratud phimtteliselt teistsuguse ksitlusviisi phjal. Kui uurida vegetatiivselt paljunevate puude maa sees paiknevaid juureosi ja mrata nende kloonide vanust, on tulemused kindlasti teistsugused kui tve aastarngaste jrgi. Umbes sama metoodikaga nagu Rootsi kuuse puhul on niteks maailma vanimaks psaks mratud Tasmaania saarel kasvav vanurpsas Lomatia tasmania, mille vanuseks on saadud 43 600 aastat.



EESTI METS

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet