Eesti Looduse fotov�istlus
1/2008



Artiklid
Ladva-kooreraski levik laieneb

Ladva-koorerask oli eelmisel sajandil Eestis ige haruldane, nd on ta levila hakanud avarduma. Artikkel keskendub raskiliigi
bioloogiale ja levikule.

Ladva-kooreraski emakigud mnnioksal.
Kaljo Voolma
MNNI-KOORERASK ON MUUTUNUD HARULDASEMAKS, LADVA-KOORERASKI LEVIK LAIENEB
Kooreraskite arvukus on praegu tusuteel. raskikoldeid raskite asustuse tttu kuivanud puude rhmi vib nha peaaegu kikjal kuusepuistutes. Kuid ka mnnikutes on raskikahjustused sagenenud. Thelepanu vrib meil seni harva kohatud ladva-kooreraski (Ips acuminatus) rohkearvuline leidumine mitmel pool Luna-Eestis.

Kooreraski (Ips) perekonna viiest Eestis levinud liigist kolm kuuse-koorerask (Ips typographus), harkkidane koorerask (I. duplicatus) ja vike-koorerask (I. amitinus) asustavad kuuske, kahe liigi mnni-kooreraski (I. sexdentatus) ja ladva-kooreraski (I. acuminatus) toidupuuks on mnd. Kui mnnikoorerask on viimastel aastakmnetel kogu Phja-Euroopas muutunud sna haruldaseks, siis ladva-kooreraski arvukus on siinmail suurenenud. Juba mne aasta eest juhtisid sellele thelepanu Lti metsaentomoloogid. Sealse metsakaitse juhtspetsialisti doktor Agnis mitsi snul on ladva-kooreraski tttu hukkunud puid rohkesti just Ltimaa phja- ja kirdeosas. Paaril viimasel aastal on seda liiki raskeid hulgaliselt leitud ka Jrvseljalt ning Viljandi- ja Valgamaalt. Kuna ladva-koorerask on mndi asustavatest raskiliikidest ks agressiivsemaid, tasub tema leidudele thelepanu prata.

ASUSTUSE TUNNUSED PUUL: TVEL ON NHA VAIKU, ENT NRIPURU POLE
Ladva-koorerask on meil elavatest kooreraskitest kige viksem: keha pikkus enamasti 2,23,5 mm. Punakas- vi kollakaspruunide kattetiibade jrsaku servades on kummalgi pool kolm kida (kuuse-kooreraskil on neid neli). Nii rask ise kui ka tema kigussteem puukoore all on kergesti ra tuntav. Kuid teda pole kerge avastada, sest ta asustus paikneb krgel, vanemate mndide ladvapoolses tveosas ja jmedamate okste hukese koore all.
Erinevalt teistest kooreraskitest ei lkka ta oma kikudest nripuru vlja ja seega ei kogune seda ka tve koorermedesse ega juurekaelale niimoodi on hlbus leida niteks kuuse- kooreraski asustatud puid. Ladvakooreraski asustusele mnnipuu ladvaosas viitab rohke vaigu eritumine asustuspiirkonnast allpool paiknevas tveosas. Suve lpus muutub kahjustatud puu vra kahvatuks ning nitab sgisel juba ilmseid kuivamise mrke. Tve alaosa vaadeldes aga ei saa puu hukkumise phjustes kohe selgust, sest tkaosa paksu koore all ei pruugi olla putukakike ega ka seente kahjustusele viitavaid tunnusjooni. Lpliku kinnituse kahjuri kohta saab alles siis, kui uurida langetatud puu ladvaosa koorealust.

SUUDAB ASUSTADA KA ELUJULISEMAID PUID
Ladva-kooreraski lendlus toimub tavaliselt mai keskel, seega hiljem kui mnnil elavatest raskitest kige tavalisematel ssiraskitel. Nagu kooreraskitele iseloomulik, nrib sisenemisava ja paarituskojaks kutsutava koorealuse kaevandi isasmardikas. Seejrel sisenevad emased, tavaliselt 58, maksimaalselt kuni 12 he isase kohta. Emasmardikad rajavad igaks enamasti puu pikisuunas kulgeva sna pika (kuni 40 cm) ja lookleva emakigu, mille servadesse munetakse vrdlemisi hreda paigutusega munad. Tugukigud on suhteliselt lhikesed, lpevad nukuhlliga. Samas koore all jtkub noormardikate kpsussm ning nad jvad koore alla ka talvituma. Kogu kigumuster jljendub selgesti puidu pealiskihis, mistttu ladvakooreraski asustus on mnnitvel vi okstel ra tuntav ka aastaid hiljem.
Nagu enamik rasklasi, valib ka ladva-koorerask elupaigaks eelkige mingil viisil (niteks seenhaiguste, mehaaniliste vigastuste, okkakahjurite tttu) nrgestatud puid, kuid erinevalt ssiraskitest suudab ta asustada ka elujulisemaid puid, millel mingeid vliseid haigustunnuseid nha pole. Suure arvukuse korral vib ta samamoodi kui kuuse-koorerask rnnata ka terveid puid. Asustab ka vrsket tormimurdu ja raiejtmeid, kuid nib eelistavat siiski jalal seisvaid puid. Valgamaal Vilaskis, kus hes vanemas mnnikus avastati 2007. aasta suvel mitmest puust koosnev kahjustuskolle, oli ladva-koorerask asunud elama ka pikselgist tabatud puudes huvitaval kombel oli neidki seal lhestikku mitu.

LEVILA ULATUB LNE-EUROOPAST JAAPANINI
Ladva-kooreraski levila on sna lai: Lne- ja Kesk-Euroopast kuni Siberi, Hiina ja Jaapanini ning Phja- Skandinaaviast Vahemere maade ja Vike-Aasiani. Arvukam on ta Venemaa kesk- ja loodeosas, kuid mrkimisvrseid lokaalseid kahjustuskoldeid on olnud Austrias, Shveitsis, Tshehhimaal ja mujal (Cech, Tomiczek, 1996; Forster, Zuber, 2001). Talvitudes puu ladvaosas koore all, talub ta kllaltki kva pakast: allajahtumispunktiks (sel temperatuuril putukas klmub) on mdetud sdatalvel kuni 34 C (Gehrken, 1984). Samavrra hsti kui Venemaa karmis talves tunneb ta end ka lunapoolsetes maades, niteks Hispaanias, Balkani maades ja Trgis, kusjuures neis maades, aga ka Shveitsi lunaosas (Forster, Zuber, 2001), areneb kaks plvkonda aastas. Kui Phja- ja Kesk-Euroopas on ladva-kooreraski peamine toidupuu harilik mnd (Pinus sylvestris), siis lunapoolsetes maades asustab ta meelsasti ka teisi mnniliike: musta mndi (P. nigra), kreeta mndi (P. brutia), Hiina valget mndi (P. armandii) jm. Juhuslikult vib ta asustada ka teisi okaspuid (Postner, 1974).

KANNAB EDASI PUIDUSEENI, LEVIKUT SOODUSTAB SOE JA PUANE SUVI
Mitut liiki raskid kannavad edasi puudel ja puidus levinud seeni. Ladvakoorerask on ks neist. Tema seosele puidusinetust tekitavate seentega on juba aastakmnete eest thelepanu juhtinud eesti pritolu Rootsi teadlane Aino Mathiesen-Krik (1960). Hiljem on ladva-kooreraski ja seeneliigi Ophiostoma brunneo-ciliatum koosmju mnnile uuritud Prantsusmaal (Guerard et al., 2000). Tshehhi uurijad (Jankovsky, Palovčikova, 2003) on viidanud ka ladva-kooreraski vimalikule seosele ohtlikku mnnivrsete haigust (eriti mustal mnnil) phjustava seeneliigiga Sphaeropsis sapinea (Diplodia pinea). Eestis on ladva-koorerask olnud seni sna vhe levinud. Kollekt sioonimaterjalide ja kirjandusallikate phjal koostatud levikukaardil (Voolma jt., 2000) leidub vaid seitse leiukoharuutu (10 x 10 km) ning putukakogudes 25 isendit, kogutud aastatel 19731990. Mitu uut leidu (Jrvselja, Kullame Viljandimaal, Vilaski) nii kasvavatelt puudelt kui ka mahalangenud okstelt ja raiejtmetelt aastaist 20062007 nitavad, et seda liiki raskeid leidub senisest sagedamini ja arvukamalt. Levikut soodustab soe ja puane suvi, eeldusi loob ka okkakahjurite kahjustus vras. Meenutame, et 2007. aasta suvel oli Valgamaa mnnikutes ulatuslik punaka mnnivaablase (Neodiprion sertifer) kahjustus, mis noorendike krval ei jtnud puutumata ka vanemaid, ladva-kooreraskile sobivaid mnnikuid (Voolma, Kaljula, 2007).

Kirjandus
Cech, T., Tomiczek, C. 1996. Zum Kiefersterben in
Niedersterreich. Forstschutz Aktuell, 17/18: 1213.
Forster, B., Zuber, R. 2001. Ips acuminatus: experiences
from an outbreak in Southern Switzerland. Journal
of Forest Science, 47 (Special issue 2): 80.
Gehrken, U. 1984. Winter survival of an adult bark beetle
Ips acuminatus Gyll. Journal of Insect Physiology,
30 (5): 421429.
Guerard, N., Dreyer, E., Lieutier, F. 2000. Interactions
between Scots pine, Ips acuminatus (Gyll.) and
Ophiostoma brunneo-ciliatum (Math.): estimation of
the critical thresholds of attack and inoculation densities
and effects on hydraulic properties in the stem.
Annals of Forest Science, 57 (7): 681690.
Jankovsky, L., Palovčikova, D. 2003. Dieback of Austrian
pine the epidemic occurrence of Sphaeropsis sapinea
in southern Moravia. Journal of Forest Science,
49 (8): 389394.
Mathiesen, A. 1950. ber einige mit Borkenkfer
assoziierte Blupilze in Schweden. Oikos, 2(2):
275308.
Mathiesen-Krik, A. 1960. Studies on the ecology,
taxonomy and physiology of Swedish insect-associated
blue stain fungi, especially the genus Ceratocystis.
Oikos, 11 (1): 125.
Postner, M. 1974. Scolytidae (= Ipidae), Borkenkfer.
Die Forstschdlinge Europas, Bd. 2, Kfer. Verlag Paul
Parey, Hamburg, Berlin.
Voolma, K., Kaljula, E. 2007. Vaablane sb mnnikud
raagu. Metsaleht (Maalehe lisa), 6 (89), 28. juuni.
Voolma, K., unap, H., Sda, I. 2000. Eesti putukate
levikuatlas, 2: rasklased Scolytidae. Tartu.



Kaljo Voolma, Eesti maalikooli vanemteadur

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet