Eesti Looduse fotov�istlus
1/2008



Artiklid
FSC-sertifikaat ei pea tulema le

Riigimetsad on Eestis saanud FSC-sertifikaadi. Erametsades on sertimine kulgenud visalt. Kirjutises tutvustatakse hte sellist
kogemust Viljandi-Valga metsaomanike nitel.

KELLELE ON VAJA FSC-SERTIFIKAATI?
Vaevalt et praegused Eesti metsaomanikud tunnevad erilist vajadust oma metsi sertida. Puidufirmad teevad ju ostutehinguid kigiga, kelle puit on legaalne; serditud puidu eest nad hinnalisa ei maksa. Ka kujunemisjrgus metsahistud on ldjuhul kskiksed, sest siplevad tihti korraldusmurede ksis.
rksamat huvi sertimise vastu viksid tunda suuremad kinnisvarafirmad, kes on htlasi metsaomanikud. Perspektiivi ettengevad ettevtete juhid mistavad, et sertifikaadi saamine pole kaugemas tulevikus pelgalt auasi nagu praegu, vaid oluline argument testamaks, et metsa majandatakse keskkonnahoidlikult.

Riigimetsa majandamise keskusele on sertifikaat paratamatu, kuna ta on riigimetsade haldajana riigi kepikendus. Tema kliendid, metsafirmad, on retult huvitatud, et vhemalt riigi kest saadav puit oleks FSC-sertifikaadiga, sest lpptarbija lnes on sellest eluliselt huvitatud. Eesktt tnu RMK-le, kelle metsad on serditud, on Eesti riik hoidnud oma renomeed keskkonnasstlikkuse vallas. Mletatavasti oli taasiseseisvunud vabariigi algusaastail teisiti. Keskkonnaministeerium ei pranud sertimisele suurt thelepanu ning Brsseli euroametnikud tegid seeprast alatasa etteheiteid. Teisalt tuleb meenutada, et eraomanike metsad hlmavad praegu Eesti metsadest enam-vhem niisama suure osa kui riigimetsad, kuid metsasertifikaat on siiani suur haruldus.
Kige rohkem janunevad FSCsertifikaadiga puidu jrele Eestis aga metsa-, puidu- ja trkitstusettevtted. Ettevtteid, kes vajavad vaid serditud puidutooret, on meil praegu le kolmekmne.

STORA ENSO TEGI SERTIFIKAADI HANKIMISEL ERAMETSAOMANIKEGA KOOSTD
Siinkirjutaja on olnud viimasel ajal tihedasti seotud Viljandi-Valga Metsaomanike Grupiga, kes oma metsad hiljuti sertida lasi. Selle metsaomanike henduse rmudele ja muredele, viltuvedamistele ning kordaminekutele sai ksikasjalikult kaasa elatud. Seetttu tahaksin sellega kaasnevaid praktilisi kogemusi lugejaga jagada.
Metsafirma Stora Enso on huvitatud sellest, et suurendada keskkonnahoidliku (FSC-sertifikaadiga) puidutoodangu osakaalu oma hangetes. Seeprast ritasime leida algatusvimelisi metsaomanikke, kes sooviksid oma metsi eeskujulikult majandada ning htlasi saada sertifikaati. Eeltna, juba 2005. aasta sgisel, kisime mitme piirkondliku metsahistu ritustel ja tutvustasime FSC ideoloogiat. Knelesime FSC-le omastest psivrtustest ning Lne-Euroopa tarbijate nudlusest selle standardi jrele. Need vrtused kajastuvad kindlates phimtetes; omanik, kes soovib saada sertifikaati, peab oma metsi majandades neist tpselt kinni pidama. Kuna FSC sissetooja au kuulub Eestimaa Looduse Fondile, sobis suurepraselt, et selle organisatsiooni esindajad andsid levaate sertimisprotsessist nii meil kui ka kaugemal.
Viljandi metsaomanike seltsis, mille koosolekud olid ige osavturohked, pudenes FSC-idee seeme viljakale pinnasele. Nimelt avaldasid kuus selle piirkonna metsaomanikku huvi rhmasertimise vastu. Leppisime kohe alguses kokku, et ei kiirusta liialt oma tegevusega. Otsustasime poole aasta jooksul protsessi kik aspektid rahulikult lbi melda ning alles seejrel astuda jrgmise sammu. 2006. aasta keskel selgus, et kik metsaomanikud (kuus inimest) olid oma otsuses kindlaks jnud. Siitpeale asusime tegutsema. Kigepealt viisime end kurssi FSC-standardi printsiipidega, vttes aluseks ELF-i koostatud abimaterjalid. Seejrel hindasid metsaomanikud oma metsamajandustegevust ja vrdlesid seda standardist lhtuvate kriteeriumidega. ritasime oma tegevuses parandada vigu: krvaldada puudusi, mis lksid vastuollu FSC-standardi phimtetega. Prast seda pdsime teha kindlaks ja hinnata neid saamata jvaid tulusid ja lisakulutusi, mis kaasnevad sertifikaadi taotlemisega. Et sertifikaadi saamine ja hoidmine on kulukas, selgitasime vlja, kui palju on loodava grupi liikmed valmis iga aasta sertifikaadi eest tasuma.

MIS SELGUS?
Kogu rhm oli valmis metsi sertima. Kui asi oli otsustatud, panime grupile nime ning korraldasime valimised. Edasist asjaajamist volitasime korraldama he inimese, kelle valisime. Et grupi loomise algatus tuli metsafirmalt, siis sai nn grupijuhi staatuse allakirjutanu. Hakkasin jrgmise sammuna otsima sobivat audiitorfirmat, et korraldada sertimisprotsessi. Audiitorfirma valikul sai otsustavaks asjaajamise keel, eesti keel. Olulised olid ka firma eelnev kogemus puidufirmade sertimisel ning mistlik hind. 2006. aasta sgisel lime ked SmartWoodi ttarettevtte NepConiga, kel oli selles ts omajagu kogemusi (Eesti puidutstusettevtete ja ka RMK sertimine).
Enne kui alustasime auditit, uurisin grupiliikmetelt, miks nad selle protsessiga kaasa tulid. Mitte keegi ei toonud phjuseks mure vljavaate prast, kuidas ma tulevikus oma metsast saadavat puitu ilma sertifikaadita. Valdavalt peeti sertifikaadi saamist thtsaks omaniku eneseteostusena. Samuti hinnati vimalust paista silma sprade ja tuttavate ees: kui peremees juhib thelepanu kamina krval rippuvale sertifikaadile, kus peale sertifikaadi numbri on uhkelt kirjas ka Well Forest Management, kneleb see ise enda eest ja tstab omaniku sprade silmis ausrasse. Nii et inimlik edevus, mida osa grupi liikmeid sugugi ei varjanud, oli kindlasti mngus. Tttelda olid meie grupi liikmete hoiakud ja tegevus ka ilma sertifikaadita keskkonda austavad. Seega polnud neil raske mista FSC printsiipe ja muid loodust sstvaid phimtteid.

KUIDAS SERTIMISPROTSESS VLJA NGI?
Kigepealt peab selgitama, et grupisertimise puhul on vaja defineerida suur- vi vikemetsaomaniku miste. Sellest lhtuvalt esitab FSC standard omanikele eri laadi nudmisi. Vikemetsaomanikuks peetakse alla 500-hektarise metsamaa omanikku. Olgugi et Eesti oludes on isegi 50 hektarit metsamaad viis korda le Eesti keskmise. Et sertimisel kasutatakse SmartWoodi metsamajandamise ajutist standardit Eestis, lhtutakse metsaomandit mratledes aga ikkagi rahvusvahelisest mdupuust. Meie grupis olevate omanike metsaomand mahtus piiridesse 16 kuni 150 hektarit, nnda ksitleti meid kiki kui vikeomanikke (ingl. Small and Low Intensity Management Forestry ehk lhendatult SLIMF). See veti ka auditeerimise aluseks.
2006. aasta oktoobris tegid NepConi esindajad esmase auditi, mille kigus ksitleti grupiliikmeid ja siinkirjutajat ning kidi kolme grupi liikme metsas. NepConi esitatud hilisemas auditeerimisaruandes olid must valgel kirjas meie tegevuse puudused. htlasi olid lisatud ka parandusettepanekud, samuti thtaeg nende krvaldamiseks. Audiitorid liigitavad kik puudused suurteks ja vikesteks. Nnda mistab sertifikaadi taotleja selgelt, millised probleemid tuleb tsiselt ksile vtta. Suuremad mittevastavused tuli krvaldada enne, kui sertifikaat vljastati; vikesed puudujgid ei takistanud selle vljastamist, kuid need tuli krvaldada mratud thtaja jooksul, et sertifikaat ei kaotaks kehtivust.
Esitan levaatlikult olulisemad parandusnuded, mida meie grupp on viimase aasta jooksul jrgida pdnud. Ennekike peab olema selge dokumenteeritud ssteem, et teatada grupijuhile kigist grupi liikmete tehtud raietest (raieliik, maht, asukoht, ostja jne.). Grupijuht peab vlja ttama ja koosklastama grupiga seire ja keskkonnamjude hindamise kontroll-lehed ning tagama nende kasutuselevtu vhemalt enne ja prast igat raiet. Grupijuht peab tagama, et kogutakse infot suure kaitsevrtusega alade ja muude keskkonnakaitse vrtuste kohta kigi liikmete metsades. Nende alade kaitsevrtused ja -phjused peavad olema kirjalikult esitatud.
Olulisemaid parandusnudeid asuti kohe titma. Raskem oli krvaldada just viksemaid puudusi. Mnega neist pole me pingutustest hoolimata senini hakkama saanud, niteks mnel langil ei ole alad uuenenud seaduses ette nhtud aja jooksul. Osa grupi liikmeid ei kasuta ega nua kogu nutud turvaja ohutusvarustust. Mned liikmed, kes teevad ise raieid, ei ole saanud saemehe koolitust. Paraku ei kasuta grupi liikmed raiealadel tehnoloogilisi kaarte.

VAEVANUDEV BROKRAATIA
Koos grupiliikmetega oleme arutanud ilmnenud puudusi ning otsinud lahendusi nende krvaldamiseks. Tuleb tdeda, et mrksa lihtsam on kogu sertimisprotsessi ajal suunata grupi liikmete praktilist tegevust metsas kui tagada, et iga tga kaasneks ka vajalik dokument, niteks raielankide seireakt, tehnoloogiline kaart vi mni muu raport. Kui melda, mida liikmed on selle lhikese aja jooksul kokkuvttes korda saatnud, pole siiski phjust hbeneda.
Grupijuhina on mul kohustus kia grupiliikmete nendel metsaaladel, kus on tehtud mingit majandustd, et saada levaade. 2007. aasta suvel kisime kolme grupi liikme raielangil ning sealt saadud hinnang oli positiivne. Pisiasjadest thtsam on planeerida tid keskkonda hoolivalt, siis on tulemus silmaga nha. Hea nide on silikpuud. Kui silikpuude ige valik ja hoid on Eestis enamasti veel probleem, siis grupi liikmete jaoks oli see raiete kigus enesestmistetav.
Ajuti ei suudetud grupijuhile ega ka audiitorile igel ajal esitada dokumente ja kikvimalikke raporteid, sest kigil liikmetel on oma erametsa murede krval ka phit ning muud kohustused.
Jaanuaris sai meie grupil viimaks tis aasta sertifikaadi omandamisest. Sel puhul kisid NepConi audiitorid grupi liikmete metsades ning kontrollisid ka dokumente. Ilmnes, et hulk vikepuudusi, mis on kirja pandud varasemas auditis, on ikka veel krvaldamata. Anti veel mni kuu aega. Nd tuleb hoolega tegutseda, et kogu eelnev vaev thja ei jookseks ja sertifikaat lplikult kinnitataks.
Mistagi ei arvanud me algusest peale, et sertifikaati on kerge omandada ja hoida. Tuli tegutseda phimttekindlalt, et oma eesmrki saavutada. Loodetavasti suudab Viljandi-Valga Metsaomanike Grupp end lhiajal testada ning edaspidi vtta vastu ka uusi liikmeid, kes samuti hindavad metsade sertimist. Vib-olla aitab see nnestunud sertimise nide innustada teisi metsaomanikke astuma sama sammu. Varem vi hiljem tuleks seda ilmselt teha niikuinii.



Indrek Tust, AS-i Stora Enso Mets metsandusjuht

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet