Eesti Looduse fotov�istlus
4/2012



artiklid
Raiejtmed vhe kasutatud puitktus

Globaalsed koloogiaprobleemid vastanduvad ha suurenevale energianudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanuetele. heks perspektiivseimaks energiaallikaks vib praegu pidada puitktuseid. Artiklis arutletakse Eesti puitktuse varude le, vaadeldakse raiejtmete
kogumise meetodeid ja selgitatakse teemaga seonduvaid probleeme.

MILLISED ON PUITKTUSTE VARUD EESTIS?
Statistilise metsainvesteerimise (SMI)andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm aastas. Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest vljas, on mneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raiekpsete puistute
osakaal. Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse
arengukava (2002) alusel mratud jrgneva kmne aasta jooksul optimaalseks raiemahuks aastas 13,1 mln. tm kasvava metsana, sellest 12,6 mln. tm uuendus- ja harvendusraieid ning kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid.

Sortimentide jrgi viks traditsiooniline kttepuu hlmata raiemahust ligikaudu 2,6 mln. tm ja raiejtmed 2,4 mln. tm kokku umbes 5 mln. tm ehk 9,6 TWh (34,6 PJ). Vrdluseks: Soomes hinnatakse ainuksi raiejtmete raiemahuks 1015 mln. tm aastas, mis vrdub 20-30 TWh (Timperi, 2000). Nii suur mahuline vahe ei ole tingitud ainult Soome suuremast metsatagavarast, vaid suuresti ka vhesest harvendusraiete mahust Eesti metsades. Eesti vsapuidu tagavaraks hinnatakse 15 mln. tm. Taastuvenergeetika nukogu hinnangul (2001) saaks aastas raiuda vhemalt 0,7 mln. tm ehk 1,3 TWh (4,8 PJ).
Puidutstusjtmete kasutamist ametlik statistika adekvaatselt ei kajasta, kuid palgi prognoositavat vljatulekut vaadates vib jtmete energiavaruks hinnata vhemalt 3,5 TWh (12,6 PJ). Kasvuruumi annaks veelgi tselluloositstuse rajamine, mis jtaks Eestisse paberipuust saadava musta leelise. Soomes ja Rootsis on selle osakaal energia tootmisel kasutatavate puitktuste seas koguni le 50% (Taastuvenergeetika nukogu, 2001; TEKES. 2002). Musta leelise vljatulek oleneb palju tselluloosi tootmise tehnoloogiast, kuid vga jmedalt vttes silib he tihumeetri puidu ttlemisel 50% tema energiasisaldusest musta leelisena (Jeffries, 1997). Eeldades, et ttleme kogu paberipuidu ise, saaksime varuks ligikaudu 3,6 TWh ehk 13,0 PJ (Eesti metsanduse arengukava, 2002).
Kogu Eesti puiduenergia bioloogiline potentsiaal majandusliku varu jrgi arvestatuna on seega ligikaudu 18,0 TWh ehk 65,0 PJ. Varude jaotumist allikate jrgi ilmestab joonis. Arvutustes on ptud kajastada teoreetilist puiduenergia potentsiaali. Kui suurt osa varust saaks tegelikult energia tootmisel kasutada, selguks prast iga tooraineallika kohta tehtud phjalikku analsi. htteist on juba ksil, autori teada tehakse professor Peeter Muiste juhendusel huvitavat uuringut Ktusena kasutatavate raiejtmete potentsiaal erinevates metsa kasvukohatpides.

PUITKTUSE VARUSID MITMEKESISTAKS TSELLULOOSITSTUSE LAIENEMINE
Eesti statistikaameti (ESA) andmetel on puitktuste (kttepuud, hakkpuit ja puidujtmed) toodang olnud alates 1997. aastast kllaltki stabiilselt 3 mln. tm piires. 2002. a. toodeti puitktuseid 3,2 mln. tm ehk 6,2 TWh (22,6 PJ), mis hlmas kogu Eestis toodetud primaarenergia varust 16% (www.stat.ee/statistika).
Eespool esitatud puiduenergia bioloogilise potentsiaali phjal saaks puitktuste tootmist koguni kolmekordistada, mis kataks kogu Eesti ktte- ja tehnoloogilise soojuse vajaduse ning jks legi. Seega on Eestil laialdased bioenergiavarud puidu biomassina, kuid oleme selle efektiivsest utiliseerimisest veel kaugel. Kasutusaste on tooraine valdkonniti vga erinev.
Puidutstused kasutavad jtmeid (hakmed, saepuru, laastud, pinnud ja koor) juba niigi vimalikult ratsionaalselt, seeprast arvestatavat kasvuruumi siin oodata ei ole. Kui, siis ainult imporditava puidu ja puittoodete krgema vrindusastme arvelt. Traditsioonilise kttepuidu osathtsus arvatavasti vheneb, sest raiutavat puitu hinnatakse ha rohkem. Jrelikult tuleb aktiivsemalt vtta tarvitusele seni vhe kasutatud raiejtmed ja heinamaadel, teepervedel ning elektriliinide all mhav vsapuit. Nii seisab kasutult 2535% Eesti puiduenergia varust!
Loodetavasti on Eestis peatselt ka tselluloositstus. Selline suur investeering ei aitaks ainuksi krgemalt vrindada paberipuitu ja tselluloosi ttlemisel saadavat musta leelist, vaid oleks oluline stabiliseerija puiduturul. Tuseksid paberipuidu hinnad ja sellest tingituna suure tenosusega ka kttepuidu vrtus, mis omakorda parandaks raiejtmete konkurentsivimet puitktuste turul ning soodustaks nnda tarbimist.

RAIEJTMEID TTATAKSE LES NELJA MEETODI ALUSEL
Likviidse puidu kasutamine ktteks ei ole sugugi uus nhtus, raiejtmeid hakati Skandinaavia maades Rootsi eestvedamisel kasutama juba 1970. aastate lpus. Suurem tarbimise kasv sai vimalikuks ksikes keskkonnateadlikkuse tusu ja tehnoloogia arenguga. Ent letada tuli mitu kitsaskohta:
raiejtmed toormena on odavad, kuid tootmisvahendid nuavad oma kalliduse tttu mahukaid investeeringuid;
veokulud on vrreldes teiste ktuseliikidega suured;
kogumine on aeganudev ja kulukas, sest raiejtmete tihedus on vike ja hajutatus langil suur.
Neid aspekte arvestades on viimase veerandsaja aasta jooksul vlja ttatud neli tehnoloogilist meetodit:
1) langil hakkimisemeetod: raiejtmed hakitakse raielangil ja transporditakse konteinerveokiga tarbijale;
2) vahelaos hakkimisemeetod: raiejtmed veetakse metsaveotraktoriga vahelattu, hakitakse seal ja transporditakse konteinerveokiga tarbijale;
3) lpplaos hakkimisemeetod: raiejtmed veetakse metsaveotraktoriga vahelattu ja sealt edasi konteinerveokiga tarbijale, kes need hakib vi purustab (Skandinaavia maades kasutatakse seda kige vhem suurema transpordikulu tttu);
4) pallimismeetod: raiejtmed pakitakse oksapallijaga raielangil, transporditakse metsaveotraktoriga vahelattu ja sealt edasi metsaveokiga tarbijale, kes need purustab vi hakib.
Kuni 1990. aastate alguseni varuti peaaegu kogu hakkpuit langil hakkimisemeetodil. Praeguseks on selle osathtsus hbumas, sest ldjuhul jb ta oma tootlikkuselt ja efektiivsuselt alla vahelaos hakkimise- ja pallimisemeetodile.
Langil hakkimisele seab omad piirid tehnika kallidus. Investeeringu kasumlikkuse tagab suur tootlikkus. Selleks peab hakkur vimalikult palju hakkima, mitte mda lanki raiejtmeid korjama ja langilt vlja vedama. Seda saab edukalt teha metsaveotraktoriga. Seetttu ongi hakatud tootma ha suuremaid ja thusamaid hakkureid. Tootlus on 25 aasta jooksul kasvanud 20 00030 000 kuupmeetrilt 150 000200 000 kuupmeetrini aastas he masina kohta. Nnda on hakkurite konteinerite maht suurenenud seitsmelt tonnilt 17 tonnini. Paraku kaalub nii suur hakkur ligi 35 tonni ning teda on rmiselt keeruline raielangil kasutada. Seega langil hakkimismeetod on hbumas tehnoloogia arengu tttu. Sobivaid vikseid mobiilseid hakkureid igupoolest enam ei toodetagi, kuna nudlus on vike.
Jrelikult vime praegu rkida kahest peamisest raiejtmete kogumise tehnoloogiast: vahelaos hakkimise- ja pallimismeetodist. Vahelaos hakkimine on oma iseloomult ks hakkimistehnoloogia teisendeid, mille puhul raiejtmed kogutakse langilt tee rde kuhjadesse veekindla paberi alla kuivama ja hakitakse tavaliselt poole aasta mdudes.
Pallimismeetodi puhul on lhenemisnurk hoopis teistsugune. Tehnoloogilise lahenduse peamine idee on vhendada veokulusid, pressides raiejtmed kokku. Pallija kujutab endast metsavljaveomasina raamile ehitatud mobiilset oksapakkimismasinat, mis toodab nn. oksapalke, mille diameeter on 700800 mm, pikkus 24 m, kaal 400600 kg ja energiasisaldus 1 MWh.
Nii hakkimis- kui ka pallimismeetodil on oma eelised ja puudused, mravaim neist toorme tarbija suurus. Kuigi pallimistehnoloogia meldi 1990. aastate keskel vlja Rootsis, ei ole see seal suutnud konkurentsis psida; selleks meldud masinaid kasutatakse ha vhem: aktiivselt tegutsevaid hakkureid on ligi 75, peale selle umbes 200 vanemat hooajati tegutsevat masinat. Samal ajal on Soomes raiejtmete pallimine ennast igustanud (praegu on tegutsemas 19 oksapallijat). Peamine phjus peitub tarbijate erinevuses. Soomes valdavad suured energiatootjad, kes ostavad oksapalle ja hakivad selle ise vi allhanke korras suure tootlikkusega jtmepurustajatega. Ent Rootsis on enamiku energiatootjate vimsus vaid 115 MWh ja nemad ostavad kokku juba hakitud raiejtmeid. Kuna ahelas puudub pool, kes sooviks investeerida tootlikku, kuid hinnalisse jtmepurustajasse, on praegu Rootsis pallimismeetodil toodetud hakmete omahind ldjuhul krgem kui vahelaos toodetul.
Aeg nitab, kas pallimistehnoloogia on tulnud, et jda. Meetodi head kljed:
efektiivne transport, sest jtmed on kokku pressitud ja saab kasutada seniseid metsavljaveotraktoreid ja -autosid, mistttu see ei nua metsa lesttajalt lisainvesteeringuid raiejtmete veokitesse;
hakkida saab tarbija juures suure tootlikkusega haamer-purustajatega, selle asemel et seda teha vahelaos;
oksapallide hakkimine hakkuriga on kuni kolm korda tootlikum lahtiste raiejtmete hakkimisest;
oksapalle on lihtne ladustada ja kuivatada virnades; see suurendab lisavrtusena kttevrtust (Timperi, 2001);
oksapalle saab kiirelt transportida tarbija juurde, ei pea ladustama ega kuivatama oksakuhjadena vahelaos, nagu vahelaos hakkimismeetodi puhul; nii vheneb tunduvalt kahjurite ja tulekahju oht.

Raiejtmete kasutuselevttu mjutavad riigi keskkonna- ja energiapoliitika.
Huvi raiejtmete kasutamise vastu on Eestis viimaste aastate jooksul ha kasvanud. Mitmel pool ongi raiejtmed juba mnda aega tarvitusel olnud, kuid ldiselt on neil siiski katlamajade toormekasutuses vga vike osa. Erandiks on vast ainult Kuresaare Soojus Saaremaal.
Autori arvates mjutavad raiejtmete kasutuselevttu lhiaastatel jrgmised probleemid:
Riigi keskkonnapoliitika ja maksussteem: saastetasud fossiilsete ktuste eest, puidujtmete kasutuse soodustamine, puitktuste standardid. igusaktid nitavad riigi huvi tita Euroopa Liidu, Kyoto protokolli jt. esitatud keskkonnanudeid ning -kokkuleppeid, samuti tahet soodustada rohelise energia kasutamist ja tarbimist.
Rahvusvaheline keskkonnapoliitika: kvoodid, rohelise energia sertifikaadid.
Energiaprojektide subsideerimise maht ja viisid. Phjamaades subsideerib riik rohelise energia projekte: see soodustab taastuvate ktuste kasutuselevttu. Sellele peaksid kaasa aitama ka saaste- ja fossiilsete ktuste maksud, aga kuna tehnoloogiad on vga kallid, ei ole niisugune stimuleerimine piisav. Kui projekti eeldatav kasumlikkus on olematu vi vike, on raske ratada huvi erainvestorites.
Fossiilsete ktuste hinnad. Need olenevad nii maailmaturu hindadest kui ka riigi maksupoliitikast.
Rahva elatustase. Fossiilsete ktuste pletamisel tekkivate heitmete maksustamine Euroopa Liidu normide jrgi vib jrsult tsta energia hinda, mis suurendab ettevtete tootmiskulusid ja htlasi elanike vljaminekuid. Keegi peab rohelise energia kinni maksma. Otstarbekas oleks makse riigieelarve kaudu mber jagada, nii et taastuvate energiaallikate kasutamine ei langetaks rahva elatustaset.
Keskkonnakaitseprobleemid: vikesed raielangid raskendavad raietde logistika optimeerimist, mille tagajrjeks on suured tootmiskulud; metsahaiguste, kahjurite ja tulekahju oht suvel, kui oksi ladustatakse kuhjades vahelaos hakkimisemeetodi korral. Peale selle on suvel keeruline raiejtmeid koguda seetttu, et lehtpuud on lehes, langid pehmed, kehtib raierahu jms. Teisest kljest kaasnevad samad ohud ka metsaseadusega kehtestatud korra puhul, st. siis, kui koguda raiejtmed vallidesse.
Loodusolud ks philisi raiejtmete kasutust piiravaid tegureid. Puidu kokkuveol pehme pinnasega lankidel tuleb tingimata sita oksavallidel, ent see teeb raiejtmete hilisema kasutamise ktusena vimatuks.
Transpordipiirangud: piirkoormus (tagajrjeks suured transpordikulud); lahtiselt saaks raiejtmeid ilmselt vedada vaid erilubade alusel (see nuab lisavljaminekuid lubade peale vi sunduslikku konteineri kasutust pallimismeetodi korral).
Halvasti planeeritud raietd (langid viksed ja/vi hajali), raiejtmete kogumine (langid viksed ja/vi hajali, ebasobiv ja/vi ebaefektiivne tehnoloogia), transport.
Tarbijate paiknemine ja nende kasutatavad tehnoloogiad. Paljud senised katlamajad ei ole suutelised pletama raiejtmetest toodetud hakmeid vi pole sellest huvitatud.
Puiduvarujate ja energiatootjate huvide konflikt. Selle phjustab puitktuste kokkuostu kord ja hinnad: puudub htne ssteem, makstakse nii kuupmeetri kui ka megavatt-tunni eest.
ksikmajapidamiste tarbimisharjumused: halupuid ei tarvitata otstarbekalt, fossiilsete ktuste, nagu li jms. kasutus. Tuleks propageerida puitktuste kasutuse ndisaegseid vimalusi.
Vhe teavet uute tehnoloogiate kohta, vhe pdevaid uuringuid. Eesti on iseseisvusjrgse majanduslanguse tttu juba titnud ja letanud Euroopa Liidu kehtestatud keskkonnanuded. Muret tekitab Eesti koht esikmnes ssinikdioksiidi emissiooni suuruselt he elaniku kohta. Kindlasti on meil vimalusi seda vhendada. Keskkonnasstliku ja jtkusuutliku energeetika areng nuab tulevikus ha laialdasemat taastuvate energiavarude kasutuselevttu. Puitktus on neist ks olulisemaid. Eesti viks olla Euroopa Liiduga hinejate seas eeskujuks rohelise energia kasutuse poolest.



Tauri Kakko, EPM magistrant

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet