Eesti Looduse fotov�istlus
4/2003



artiklid
Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud

Inimesele, kelle kokkupuuted metsaga piirduvad vaid jalutuskikudega, tekitavad raietd enamasti ebameeldivaid tundeid. Kardetakse, et meie metsad lagastatakse vi vetakse viimseni maha. Tegelikult on korralikul raiel ja lagastaval raiel suur vahe. Artikkel valgustab phjusi, miks raiemahud on suurenenud, ning tutuvustab harvendus- ja uuendusraiete tehnoloogiat.

SUUR OSA EESTI OKASPUUMETSI SAAB LHIAJAL RAIEKPSEKS JA RAIUTAKSE Viimase poolsajandi jooksul on Eesti metsade pindala judsalt suurenenud, hlmates praegu ligikaudu poole meie riigi maismaa pindalast. Phjusi on mitu. Prast Teist maailmasda metsastusid vi metsastati paljud vhekasutatud looduslikud ja poollooduslikud heina- ja karjamaad. Tehti thusat kuivendustd, mille tttu said metsad laieneda ka sellistele aladele, kus puud varem liigniiskuse tttu ei kasvanud.
Taasiseseisvumisjrgne paljude maatkkide stijmine ja metsastumine suurendab meie metsade pindala veelgi.

Eesti metsade puiduvaru on viimase poole sajandiga suurenenud ligikaudu 2,2 korda, ulatudes 400 miljoni kuupmeetrini. Kllalt suur osa meie okasmetsadest on praegu keskealised vi valmivad. Niteks pindalalt jb riigimetsade mnnikutest 41% vanusevahemikku 61100 aastat, erametsade mnnikutest jb sellesse vahemikku 53,4%, kuusikute puhul vastavalt 20,7% riigimetsades ja suisa 60,2% erametsades. Seega vime elda, et lhikmnenditel juab mrkimisvrne hulk okasmetsi uuendusraie ikka ja raiutakse. Viimastel aastatel judsalt suurenenud kuusikute raie juba nitabki seda suundumust. Pindalalt ligikaudu kolmandik Eesti kaasikutest jb vanusevahemikku 5170 aastat, 2/3 riigimetsade ja 3/4 erametsade haavikutest on le 41 aasta vanad. Meenutagem, et haava kpsusvanus on 50, mnnil 100, kuusel 80 ja kasel 70 aastat.
Probleem pole praegu mitte selles, et raiutakse liiga palju, vaid tsiasjas, et raiesmikke on vhe uuendatud, eriti erametsades. Muret teeb ka vike okaspuunoorendike osakaal.
Raiete mahud on Eestis judsalt suurenenud. Nukogude aja lpukmnenditel raiuti ligikaudu 2,5 miljonit kuupmeetrit puitu aastas. Kuid alates 1993. aastast hakkas raiemaht suurenema, olles 2002. aastal juba 7,56 miljonit kuupmeetrit (metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses registreeritud metsateatiste alusel). Statistilise metsainventeerimise andmete jrgi oli 2002. aasta raiemaht 11,88 miljonit kuupmeetrit. On palju arutletud, miks eri allikad pakuvad erisuguseid raiemahte, ja kumb neist on ige. Tde on ilmselt vahepeal. Vib eeldada, et metsateatisele mrgitakse sageli viksem arv, kui raiutaval langil tegelikult puitu kasvab. Phjus on sna lihtne: metsamajanduskavast vaadatakse, et antud alal kasvab nii palju puitu, kuid sageli jb thele panemata, kui palju aega on mdas viimasest metsakorraldusest. Et metsakorraldus tehakse konkreetse metsa kohta iga kmne aasta tagant, vibki mitme aasta juurdekasv jda mrkamata, kuigi nende aastatega juurde kasvanud puit on seal tepoolest olemas ja seda raiutakse.

EESTI KOMBEL SORTIMENDINA TTATAKSE LES KOLMANDIK MAAILMA METSADE PUIDUST
Ndisajal on maailmas metsavarumises kasutusel kolm meetodit: tervikpuumeetod, tvestena lesttamise meetod ja sortimentidena lesttamise meetod. Tervikpuumeetodil veetakse metsast vlja ligikaudu pool kogu maailmas lesttatavast metsast. Selle meetodi puhul viiakse puu koos okstega metsast ra ja kogu lejnud protsess toimub puidutstusettevttes. Meetodi hea klg on, et kogu toorme saab optimaalselt ra kasutada, halb klg aga suuremad veokulud ja toitainete suurenenud ravedu metsast.
Tvestena ttatakse les ligikaudu 20% maailmas raiutavast metsast. Puud langetatakse ja laasitakse metsas ning tved transporditakse ttlusse. Meetodi pluss on see, et puidutstusettevttes on hea toodangut optimeerida, miinus aga tveste veo keerukus.
Sortimentidena lesttamise meetodi abil varutakse 30% puidust. Puud langetatakse, laasitakse ja jrgatakse raielangil ning saadud sortimendid veetakse ttlusse. Meetod on valitsev Skandinaavia ja Baltimaades ning mitmel pool Euroopas (niteks Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Shveitsis, Prantsusmaal). Paiguti kasutatakse seda ka USA-s ja Kanadas.
Nukogude ajal rakendati Eesti metsamajandites tistvemeetodit. Puud langetati ja laasiti raielangil ja tvesed veeti nn. lppladudesse, kus nad jrgati ja tdeldi. Laialdasemalt lppes pikatveraie ja ttlemine Eestis 1990. aastate keskel. Praegu on Eestis valdav sortimentidena lesttamise meetod; langil ligatud sortimendid viiakse lpptarbijale.

RAIEMASINAD ON VIIMASTE AASTAKMNETEGA KIIRESTI ARENENUD Kuni 1957. aastani, mil Eestisse judsid esimesed Druzhba mootorsaed, kasutati puude langetamiseks ksisaagi ja laasimiseks kirvest. Metsamaterjal veeti langilt kokku hobustega. Metsa raiuti talvel.
Prast Teist maailmasda (umbkaudu 1950. aastate keskel) judis metsa hobuse krvale traktor. Esimesed traktorid metsas olid talvel pllutst vabad pllumajandustraktorid. Nende abil suurenes tunduvalt kokkuveo tjudlus. Peale laaditi endiselt ksitsi. 1950. aastate lpus veti kasutusele ksivintsid. Raiuti ikka ksisae ja kirvega. Ehkki mootorsae leiutamisest oli mdunud peaaegu pool sajandit, oli neid vhe, nad olid rasked ja seega raiuti nendega vhe.
Esimesed metsa kokkuveoks meldud traktorid judsid vabas maailmas metsa 1960. aastail. Kuuekmnendate teisel poolel veti tarvitusele mehhaaniline tstuk. Esimesed langetusmasinad said valmis 1970-ndate alguses. Laasimis- ja jrkamismasinad tulid kasutusele seitsmekmnendate teisel poolel. Need olid heoperatsioonilised masinad, nn. protsessorid. Masin oli vimeline tegema ainult ht toimingut: ks masin langetas, teine laasis ja jrkas, kolmas vedas puidu kokku. Tolle aja masinate tjudlus oli sna vike.
1970. aastate lpul ja 1980. aastate algul oldi jutud niikaugele, et masin sai teha juba mitut toimingut: ta nii langetas, laasis kui ka jrkas. Oli loodud nn. kahehaardeline harvester. See haaras oma langetuspeaga tve, saagis selle lbi ja langetas puu. Edasi tstis ta tve sama alusvankri peal olevasse laasimis- ja jrkamismasinasse.
Harvestri likepead tiustati. 1980. aastate keskpaigaks oli vlja meldud hehaardeline harvester. Sest ajast peale teeb harvestri likepea kik toperatsioonid. Praegusajal tiustatakse eelkige elektroonikat, et iga masinaplvkond saaks veel parem kui eelmine. 1990. aastate algul said harvestrid mteautomaatika.
1995. aastal sai valmis esimene sammuv harvester (Soome firma Plustech Oy koosts firmaga Timberjack) ja aastal 1997 kasutati neid esimest korda Saksamaal metsatdel.
Aastast 2000 on metsavarumistehnika valdkonnas laiemalt kibel uus sna harvarder. Harvarder on metsaraiemasin, mis langetab, laasib ja jrkab tve ning veab sortimendid ka metsast vlja (harvester ja forvarder hendatud htseks masinaks). Sellise masinaga on metsamasinate turule tulnud mitu firmat, niteks Valmet, Ponsse jt. 2002. aastast ttab ks harvarder ka Eestis (Ponsse Buffalo Dual).

KUIDAS ON MUUTUNUD RAIEMASINAD JA -TEHNOLOOGIAD EESTIS?
Nagu juba mainitud, tehti nukogude ajal metsaraiet valdavalt tistvemeetodil. Nukogude pritolu langetus( pakettimis)masinad langetasid puud ja vedasid need langil kokku. Laasimismasin laasis puud. Kokkuveomasin vedas laasitud tved kohta, kuhu oli juurdeps pikatve vljaveoautodel. Tved laaditi autodele kas mitmesuguste laadurite vi pikatveautole paigutatud klglaadija abil. Hiljem veti tarvitusele vljaveoautole paigaldatud tstuk (enamasti Fiskars). Tveste veoks laadimisplatsile kasutati laialdaselt ka Tshehhi pritoluga LKT kokkuveomasinaid. Harvestrite tulekuga lppes pikatvemeetodi kasutus Eesti metsaraietel.
Esimese ndisaegse harvestri Lokomo soetas 1986. aastal Kohtla- Jrve metsamajand. 1987. aastal ehitas Rakvere metsamajand Tshehhi pritolu LKT-120 mber harvestriks koosts Soome firmaga Lako. Jrgmisena judsid Eestisse Norcarid ja Valmetid. Need olid ka viimased, mis osteti Eestisse Nukogude raha eest ja Moskva kaudu.
Aastast 1994 on Eesti metsades ttanud Soome firma Logman harvestrid, peaaegu samast ajast ka Logset, Ponsse, Timberjack, Nokka, Pika jt. firmade masinad.
Praegu ttab Eestis hinnanguliselt ligikaudu sada harvestrit ja 300400 forvarderit, peale selle umbes tuhat metsaveohaagist pllumajandustraktori haakes. Masinmetsaraie osathtsus Eestis on ligi 40%, lejnud raied tehakse endiselt mootorsaagidega. Praegu suureneb masinraie osakaal kiiresti. On aru saadud, et puidu omahind ei tule masinaga raiudes oluliselt krgem, kui mootorsaega td tehes. Harvester teeb ju oskaja mehe ktes ra 1015 saemehe t.

KUIDAS TEHA MOOTORSAEGA UUENDUSRAIEID? Praegusajal tehakse sellised raied Eestis nn. skandinaavia meetodiga. Sel puhul koondatakse oksad raielangil raietde kigus kokkuveoteele. See on vajalik, et ssta pinnast raske metsaveomasina tallamise eest. Kokkuveoteele kuhjatud oksapadi peab kindlustama forvarderi korduva lesidu metsamaterjalide kokkuveol. Hoolikalt tuleb jlgida pinnase iseloomu. Kui pinnas on liigniiske, ei pruugi isegi kokkuveoteele asetatud oksad ja ladvad kaitsta pinnast kahjustuste eest. Kui liigniiske pinnas vib oletatavasti takistada tid, on otstarbekas raiega oodata, kuni maapind klmub.
Raie tehnoloogia mootorsaega oleneb otseselt kasutatavast kokkuveomasinast. Eesktt masina noole ulatusest oleneb kokkuveoteede vahekaugus. Liiga lhestikku paigutatud kokkuveoteede puhul on kll raiemehe t hlpsam, kuid lanki on hiljem vga raske uuendada. Kui kokkuveoteed on rajatud liiga suure vahega, kulub palju aega okste kandmiseks teele ja sortimentide kandmiseks manipulaatori haardeulatusse. Meil kasutatava kokkuveotehnika korral on kokkuveoteede vahekaugus uuendusraiel ligikaudu 1520 meetrit.
Raiudes saega, langetatakse kigepealt tulevasel kokkuveoteel vi selle krval kasvavad puud. Sellisel juhul kukuvad oksad teele. Prast laasimist ja materjali sortimentideks jrkamist nihutatakse pikemad sortimendid veotee rde, kasutades mitmesuguseid abivahendeid; lhisortimendid pannakse kokkuveotee rde virna. Materjalid ei tohi jda tekkiva oksavaalu alla ei tervenisti ega osaliselt, sest siis on kokkuveomasinal neid halb haarata vi vivad nad jda suisa mrkamata.
Kaval on jtta prast laasimist mni piki kokkuveoteed langetatud puu esialgu nn. aluspuuks, mille peale langetatakse piki teised kokkuveoteede vahel kasvavad puud. See on vajalik tagamaks raietlistele mugavat laasimiskrgust. Sobivaim laasimiskrgus on 5070 cm.
Kik puud langetatakse nii, et vimalikult suur osa vrast satuks puu langedes kohe kokkuveotee kohale, siis on kokkuveoteele vaja kanda vhem oksi. Korraga ttatakse les kaks-kolm puud. Kui algul jetud aluspuule langetatud puud on tdeldud, jrgatakse ka aluspuu ja veeretatakse sortimendid kokkuveoteelt ra. Laasimise alusena vib kasutada ka kokkuveotee krvale varem asetatud palke ning lhisortimendi hunnikuid. Need ei tohi t kigus jda okste alla.
Prast kokkuveotee krval kasvanud puude ttlemist liigutakse edasi ja tskkel kordub jrgmisel kokkuveoteel. Seejrel langetatakse ja tdeldakse veoteede vahel kasvavad puud.
Sortimendid asetatakse kokkuveotraktori manipulaatori haardeulatusse, iga sortiment omaette hunnikusse. Virna kaugus oksavalli servast peaks olema vhemalt ks meeter. Kas lhisortimentide virnad paigutada teega risti vi rbiti, oleneb juba sellest, kumba pidi on forvarderijuhil neid parem haarata. Osa masinajuhte soovib, et virnad oleksid paigutatud kokkuveoteega risti, osa aga vidab, et kokkuveoteega rbiti asetsevaid virnu on mugavam manipulaatori noolega haarata. Virna suurus peaks olema parasjagu selline, et saaks ta he korraga haarates peale tsta. Pikad ja rasked palgid jetakse manipulaatori haardeulatusse ksikult vi paarikaupa.

KUIDAS TEHA MOOTORSAEGA HARVENDUSRAIEID?
Nagu uuendusraiel, raiutakse ka harvendusraiel kigepealt sisse kokkuveoteed (kui on tegu esimese harvendusraiega). Seejrel raiutakse kokkuveoteede vaheliselt alalt vlja raiumisele kuuluvad puud. Kui vimalik, ptakse ka siin puud langetada nii, et oleks mugav kanda oksi ning ka puitu kokkuveoteele. Sortimendid kantakse vi lohistatakse kokkuveotee rde virna. Need tuleb paigutada nii, et kokkuveomasin saaks neid vabalt koormasse tsta. Mitte kunagi ei tohi neid seada kasvavate puude najale, vi mis veel hullem nende vahele.
Et vimalikult vhe vigastada kokkuveotee res kasvavaid puid, peavad kokkuveoteed olema kllaldase laiusega. Reegel on kokkuveomasina laius pluss ks meeter.
Olulisim harvendusraiete tehnoloogia eripra uuendusraietega vrreldes on see, et kasvavasse puistusse ei tohi kokkuveoteid rajada liiga tihedalt. Vhim kokkuveoteede kaugus on 20 meetrit. See on mistetav: mida harvemalt suudetakse kokkuveoteid rajada, seda rohkem jb puid kasvama. Niteks kui kokkuveoteede vahekaugus on 20 meetrit, raiutakse puud he viiendiku puistu pinnalt. Enamasti ptakse siiski hakkama saada suurema vahekaugusega. Tavaline kokkuveoteede vahekaugus harvendusraiel on 3035 ja enamgi meetrit.



Vahur Kurvits, EPM metsatstuse instituudi lektor

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet