Eesti Looduse fotov�istlus
3/2012



Usutlus
Metsaga on vaja kokkuleppele juda

Saag on minu sber! Kirves on minu vend! hiskab maalikunstnik Heiki Trolla ehk Navitrolla, Navi kla poiss, kel on nd maalimistalu Mhklis.

Sa vajadusel metsas bimisega saaksid hakkama? Ilma haagissuvila, interneti ja muu sraseta?
Ldvalt! See oleks kll hea, kui nuga oleks kaasas, aga phimtteliselt saab metsas igast asendist hakkama, sest metsas on kik olemas. Selles suhtes ma ei karda.

Ma olen kunagi spradega pris kvasti
matkanud, ka talvel, tiesti paksu
lumega, mis on veel eriti mnus, sest siis
sa saad teha lume sisse onni ja sul on
seal jumala soe!
Kui sgisel matkata, siis on metsas
ka laud alati kaetud:
seened, marjad. Kui oskad kepraste
vahenditega kala
pda, on sul ka kala olemas.
Sul pole
vaja midagi
muud, ainult
natuke soola,
mingit vettpidavat
anumat
ja tikud viksid
kah olla. Asjade
hulk, mida on
vaja met-
sas hakkama saamiseks, on tegelikul livike.
Need mahuvad daami ridikli ra.
Metsas hakkama saamine ei tohiks
kll olla mtlevale inimesele probleem,
aga see nuab teatavat elukogemust vi
lbikatsumist vi proovimist.
Ma olen ninud, kui naiivselt suhtutakse
teinekord looduses ohtudesse.
Minnakse niteks jge letama: Oo, siin
pole mingit probleemi, siit lheb ldvalt
le! Ei melda sellele, et vool vib olla
vga tugev see viib sind niimoodi minema,
et sa ei saa aru kah, kui oled kahe
sekundiga kandunud kmme
meetrit allavoolu ja sealjuures
vee all, mitte peal!
Teine asi on tule tegemine.
Inimesed ei tea,
kui kiiresti vib tuli
levida! Mul on lapseplvest
kogemus mtlesin, et teen
kodutaguses kuusi-
kus he hsti vikese
lkke, hsti
natukene vaatan,
kuidas see pleb.
Kakskmmend sekundit
hiljem
olin ma juba pool kilomeetrit eemal. Seal
ei olnud enam mitte midagi teha. Mets
pleski maha, hea et talu ei linud.
Ma ei saanud prast isegi peksa ma
olin harjunud kikide oma pahategude
prast kodus peksa saama. See oli niivrd
hull lugu, et vanemad vaatasid:
poiss saab ise kah aru, mihukese jama ta
kokku keeras.
Ja see on titsa lpp, kui kuum vib
olla tuli!
Mida sa metsast leidnud oled?
Philiselt hsti palju seeni! Praegu tahaks
kah kohe seenele minna. Eile vennas
rkis, et nad tulid niimoodi metsast
vlja (kunstnik seab kaks ktt silmadele
klappideks, nd saab vaid otse vaadata;
ahjaa, jutuajamine sndis augustikuus
R. K.). Neil oli auto pagasnik seeni
tis, umbes kakskmmend liitrit. Siin,
Karulas, on hsti head seenemetsad.
Kui on veel seeneaasta kah, siis on no
tleme nii, et looduse kingitusi leiab igal
sammul.
Jahimees sa ei ole? Vi on sul mte k-
tiks hakata peast vhemalt lbi kinud?
Et kas ma lheks nd metsa kellegagi
rammu katsuma?
Miks rammu? Lihtsalt: v-
taks pssi ja tooks kitse
koju, htul saaks maksa
teha, jrgmisel peval
praadi.
Mu isa on olnud jahimees
ja mina pidin aitama tal
nlgida kiki neid loomi. Ema ei sallinud seda td ldse ja mulle
on kah jnud teatav vastumeelsus. Ma
ei heida jahipidamist kellelegi ette ega
pane pahaks, aga ma ise ei lheks kll
pssiga metsa. Vibu vi ammuga viks
kll, aga see on keelatud ja teeb vga
valu ja lisaks on juures oht, et sa ei pruugi
looma ikkagi rajalt maha saada ning
oleks nme, kui ta lihtsalt jookseks ringi
selle noolega.
Ei, ma jn kalapgi juurde.
Kala ei saa haiget, kui ta su konksu
otsa satub?
Ta saab kindlasti vga palju haiget, aga
ta on no nii teistsugune.
Kala justkui pole loom, sest tal ei ole
pehmet karvast kasukat ja sgavpruune
silmi ning ta ei niutsu abitult, vaid
lmbub kuival maal vaikselt ra?
Jah! Kui sa kala kinni pad, siis ta
vaatab sulle lihtsalt kala noga otsa, nii
et vahet pole. Kalaga mul trget ei teki.
Suuri loomi sa vist kardad ka vga?
Kardan! Ma kardan paaniliselt loomi,
aga ma tean, et nendega on vimalik
lbi rkida.
Niteks lehmadega?
Jah! Lehmad on vga targad loomad. Ma
usun, et kunagi tegid lehmad inimestega
lepingu: teie ehitate meile majad ning
toote heina ja juua, meie aga anname
teile piima.
Aga metsloomi ma kardan kll vga,
sest metsloom on etteaimamatu sa
kunagi ei tea, mida ta tegelikult mtleb.
Samas tunneb loom ra, kui sa teda
kardad.
Sul on olnud metsas metsloomaga ebameeldivaid kohtumisi?
Lapsena oli kll he pdraga. Ta ajas
mind niimoodi nutma et Ma olin karjas, vaata, ma olen veel selle ajastu inimene,
et kisin karjas. Hoidsin lehmi ja lugesin
raamatut. Jrsku tunnen, et lehmad on
kuidagi revaks muutunud. Tusen psti
ja mne meetri kaugusel on suur, sihukeste
sarvedega (kunstnik teeb, nagu
kannaks pea kohal paati R. K.) pder,
kes oli otsustanud tulla lehmi inspekteerima.
Kusjuures lehmadest oli nha, et neile
polnud see mte sugugi vastumeelt.
Mina olin vike, haigustest rsitud
kidur poisike ja tundsin, et selle pdra vastu ei ole mul mitte mingit anssi ta
oli nii kohutavalt suur ja hirmuratav.
Siis ma hakkasingi lihtsalt tiega tnnima.
Pillisin ja pdsin lehmade kette
lahti tmmata, aga ma olin revusest nii
nrgaks muutunud, et ei suutnud neid
vlja tirida.
Ja pder vaatas sdamerahuga sind
nutmas?
Pder vaatas tkk aega tielikus hmmingus
ja arusaamatuses mingit vikest
olevust, kes kib ringi nagu kana takus.
Ma visin likoomiline vlja nha, kuigi
hsti nnetu.
Viimaks lks pder ra, aga see jb
mulle elu lpuni meelde, kui suur on ks
loom, ikka tiesti hiiglane.
Koerad on kah elukad, keda ma vga
kardan. Kui ma laps olin, rndas ks
hullunud koer mind nii, et ma vrisesin
veel kaks peva hiljem. Suur punane
lukoer oli ja ma psesin puhtalt ainult
selle tttu, et hppasin mingisse poollagunenud
keldriauku ja hoidsin tokiga
koera eemal. Ma vitlesin pool tundi,
kuni ks traktor sitis mda. Traktorist
ngi, et midagi on lahti ja pstis mu ra.
Kas sa metsas kolades niaringi oled
sattunud? Mina korra kursaega
Saarnaki laiul sattusin. Umbes kahe
hektari suurusel lapil suutsime kolm
korda tistiiru peale teha. Siis lime
kega ja lksime risti lbi laiu.
Lihtsalt jite kinni? Tiesti hmmastav.
Ei, sellist nii-elda nne mul ei ole olnud,
kuigi ma olen seda tundnud kll, et nd
olen eksimise rel.
Ma kondasin viksena palju koos vanaemaga
metsas ringi ja tema petas,
kuidas pikest jlgida ja kuidas orientiire
paika panna. Eksimise eest hoiatas ta
vga tsiselt.
Vanaema oli ikka selle ajastu inimene,
mil nhti esimest korda lennukit ja
autot. Enne seda oli kogu elu seotud ju
ainult metsaga. See oli lihtsalt uskumatu,
kuidas ei tohtinud mingit puutkki kah
ra visata, sest kik metsaga seotu oli nii
vrtuslik!
Mletan, kuidas kidi metsa vaatamas:
Aa, seal on ks trvasepuu, see tuleb
alles hoida ja prast igelt krguselt
maha vtta!
Mis see trvasepuu on?
Sellest tehakse tulestust. See on kuiv,
vaiku nii tis imbunud puu, et kui sa
vtad talt kirvega vikese laastukese, siis
see pleb nagu bensiin.
Meie oleme sellest maailmast vlja
kasvanud. Kui nd tahab keegi lket
plema panna ja see ei nnestu, siis ta
vibki sinna vihaga bensiini kallata. Aga
tuletegemiseks leiab loodusest tunduvalt
efektiivsemaid meetodeid.
Metsa tuleb osata kasutada. Kui me
kisime vanaemaga vihtasid tegemas,
tles ta ikka: Nii, roni selle kase otsa,
painuta ta alla! Mina ronisin vurr-vurrvurr
puu otsa, painutasin ta alla, vanaema
likas ra kige magusamad oksad
ja mina lasin, piuu! tve lesse tagasi.
Kes siis selleks, et vihta teha, hakkab
puud maha vtma. See oleks nagu tuumapommiga
krbse tapmine.
Siin, jah, tarkpead lasevad mingi
vana poolkuivanud kase maha ja imestavad,
miks nad sealt vihta ei saa.
Tuleb vtta kige vrskemaid ja mnusamaid
oksi ladva lhedalt. Aga selleks
on vaja noori poisse, kes viitsivad puu
otsa ronida.
Mis metsi oled sa mujal maailmas
ninud?
Metsad on ikka ilgelt gedad! Mulle tohutult
meeldisid Altai eelmgedes seedri-
ja lehisemetsad. Eestis on niimoodi,
et kui keegi tleb: Vaata, kui ilus koht!,
siis see thendab, et see ongi ks konkreetne
ilus koht. Aga Venemaal, Siberis,
on seda ilusat kohta tuhat kilomeetrit.
Lehisemetsade puude kujud ja okaste
kiht nende all see on tielik mstika,
mis sbib mllu!
Samuti jtsid mulle kustumatu mulje
Brasiilia vihmametsad. Naiivsetes kolmanda
kategooria seiklusfilmides nidatakse,
kuidas inimesed jooksevad kuskil
dunglis paljalt ringi. Tegelikkuses on
dungel limalt ohtlik paik. Kui sa vaatad
ainuksi seda, millised taimed seal
risti-rsti ja mitmel korrusel segilbi kasvavad,
siis minule ji kll mulje, et viie
minutiga ei j luukeret kah alles! Sind
lihtsalt tassitakse krauh-krauh-krauh
tkkidena laiali. Vsa paneb su nahka.
Sa pead olema suur asjatundja, kui tahad
dunglis liikuda.
Kreeta saarel, muide, ngin ma, kui
thtis asi mets ikka on. Vanaaegsetes
lossides, Minose kultuuri, see thendab
Euroopa ja Lne tsivilisatsiooni hllides,
kasutati puudest tehtud sambaid. Kreeta
sambad on ju tagurpidi pratud puud
juured on leval, neist tekkisid vlvistikud
ja nende peale ehitati katus.
Juba ammu ei ole Kreeta saarel mingit
iget metsa! Need on kik ra raiutud
ja kasutatud. Ning seejrel on muutunud
sealne kliima. Enam ei ole kuulsaid
ojasid, mis tid mgedest jaheda vee,
voolasid lbi lossiruumide ja jahutasid
neid. Seal pole mitte htegi oja enam.
Saarel ei saja vihma, sest pole metsa, mis tmbaks enda peale pilvi.
Sama asi on Portugaliga seal on
kah peaaegu kik metsad maha raiutud
(Portugali pindalast on metsa all siiski
38% toim.). Rkimata Inglismaast,
mis on kunagi olnud laialehiste metsade
all. Kogu London ehitati ju tammedest,
kuni maha ples.
Ma mtlen, et kas loodusel on nd
pakkuda mingi alternatiiv vi trikk, millega
metsad asendatakse.
Mis muidugi ei thenda, et metsa ei
tohiks teha. Sada aastat tagasi oli siin,
Karula kandis, metsasuse protsent kas
kolmteist vi neliteist. Kogu maa oli
les kntud ja haritud ja arvel. Sellest
ka minu vanaema puuarmastus, sest iga
pind, iga tikk oli kirjas, midagi ei lastud
niisama kest. Metsa majandamine on
siin ikkagi vga pevakorras.
Ma siin kuulsin mingite naiivitaride
aktsioonidest, kes tahtsid piketeerida
seni, kuni ei ligata enam htegi puud.
Halloo! Mets on organism, meie oleme
organismid, meil on vaja kokkuleppele
juda. Praegu kasvab Eestis metsa
rohkem peale kui teda maha vetakse.
Jumala eest, leiame vimaluse, kuidas
seda ressurssi kige paremini ra kasutada!
Aga hakata jonnima, et rge vtke puid
maha mulle ei meeldi sellised asjad.
Sa tead seda teooriat, et terve maakera
on ks organism, mis ennast ise
reguleerib?
Tean kll. Ja maakera ajalugu on
nidanud, et elu kui selline elab kik
katastroofid le.
Ma olen sinuga sada protsenti nus!
Kusjuures inimene on sellest kigest
vga vike osake. Kui loodus leiab, et
meiesuguseid kahejalgseid lheb vaja,
kasutab ta meid ra. Me teeme oma td
likame metsa ja ehitame kosmoserakette.
Aga kui loodus otsustab, et nd
aitab, siis me sureme vlja peva jooksul.
See asi korraldatakse ilma meieta nii ra,
et meil pole aega pasunatki puhuda vi
hdakisa tsta.
Sa oled suur detailimaalija. Kumba sa
parema meelega maalid okas- vi
lehtpuud?
Kohe vaatame jrele! (Kunstnik vtab
taskust nutitelefoni ja hakkab lappama
fotosid oma vrskematest maalidest. R.
K.) Kuusemetsad ikka philiselt ned,
nd ma saan ise ka teada. Aga, vaata,
kased jlle. Kased-kuused see on hea
kombinatsioon tegelikult.
Siin on jlle vga huvitavad lehtpuud.
(Need huvitavad lehtpuud on kuuse
kujuga, aga lehtedega; siis on veel ks
kummaline puu, kelle kunstnik arvab toomingaks;
hel maalil on ilmselt geneetilise
kahjustusega tamm. Aga enamasti ikka
kuused-kased, kuuski ehk ige veidi rohkem.
R. K.)
Meie elame metsavtmes, kus prevaleerivad
ikka kuusk ja mnd. Okaspuu on
tegelikult vga hea puu: laastukatused
tuleb teha okaspuust. Igasugused vastupidavad
konstruktsioonid, kus on vaja
vaigust lhenemist, et ta ei hakkaks asja
ees, teist taga mdanema, tehakse okaspuust.
Noh, mnus puu.
Millega sa sauna ktad?
Sauna ktmine on suur kunst. Tuleb
alustada okaspuupilbastega, sest need
sttivad kergesti. Prast tuleb segada
saart, vahtrat, leppa ja paju proportsioonid
sltuvad sellest, kui kiiresti sa
tahad kuumust saada. Kuna ma olen oma
saunaga juba sber, siis ma enam-vhem
tean, millal mida panna.
Sul on soome saun?
Jah, suitsusaun on vga mnus, aga
mulle meeldib kia suitsusaunas sprade
juures. Ma ise ei viitsiks pev otsa ktta.
Ajad on muutunud, me ei kanna kasetohust
riideid ja ei ki ringi, nui seljas.
Saun osatakse kah kiiremini kuumaks
ktta.
Sa oled tunnistanud, et sulle meeldib
kohutavalt linn, et linn on tsivilisatsiooni
tipp, ja mida suurem linn, seda
gedam.
Seda kll. Linnas on tore olla ja kia
vaatamas, mismoodi seal kik toimib ja
funktsioneerib. Teisest kljest on linn
hsti haavatav ssteem. Likad tal he
juurika alt ra tmbad niteks voolu
vlja ja linn on ikka titsa jamas.
Kuid inimeste innukus ja usinus ja optimism
midagi oma ktega teha, annab
teinekord selliseid tulemusi, et vaatad
silmad punnis sihukesi asju on ehitatud!
Selles mttes on linn ge.
Sa tahtsid kah ju kunagi arhitektiks
saada.
Tahtsin kll, jah, aga ei saanud, sest mul
oli vilets matemaatika. Ma oleks pidanud
rohkem pingutama, aga ju ma siis ikka
nii vga ei tahtnud... Arhitektit nuab
pris tsist, ssteemset ja kaalutletud
mtlemist.
Paralleelsed jooned pole ikka sinu
teema?
Paistab nii, et ei ole. Oleks vinud olla,
aga ma usun, et ma olen maalikunstnikuna praegu kindlasti tunduvalt nnelikum.
Isegi siis, kui ma oleksin mingi
suurfirma juht ja aju, isegi siis poleks
mul nii suuri vabadusi kui individuaalselt
ttava maalikunstnikuna.
Ma olen terve elu otsinud vabaduse
mdet ja ma arvan, et ma olen selle
leidnud. Olla maalikunstnik, melda
vlja ja komponeerida pilte see on
olnud mulle hea lahendus olla nnelik.
Kui sa elad ainult nnetuna, siis on see
ju jama vrk.
Mitu puud sa oled elu jooksul istutanud?
Kmme, sada, tuhat?
Ma just eile sitsin pojaga Navi klas ringi
ja nitasin: Ned, selle metsatuka istutasin
mina ja selle allee istutasin mina!
Mul oli keskkooli ajal selline hobi, et
kui tunnid said lbi, lksime koos naabripoisiga
metsa. Vtsime kru, labidad,
korjasime istikuid ja istutasime need
prast maha. Me vtsime vikseid puid,
millest oli nha, et neil pole selles kohas
tulevikku ja istutasime need lagedatesse
kohtadesse.
Ma arvan, et ma olen istutanud paarkolm
tuhat puud kll!
See on ju huligaansus klvasid metsa!
Jah! Meil oligi see phimte, et tahtsime
metsa laiendada. Eriline sigadus minu
naabripoisi poolt oli see, et ta lks ja
istutas sel salaja keset pldu he sna
suure puu. See veti kll prast maha
ja ta sai veel pahandada kah, et mida
sa, poiss, mtled, siin on ikka pllumaa,
mida on sajandeid haritud ja sina tuled
siia nd lolli mngima.
Sa mtlesid selle loo praegu vlja!
Prast tunde tehakse ikka muid pahandusi.
Meie tegime pahandust niimoodi, et kisime
metsa istutamas. Ma vin sulle kik
need puud ette nidata. Mul on tendusmaterjal
olemas ja need on praegu ikka
suured, vimsad puud!
Mind erutab udselt puude istutamine.
See on mnus tunne, kui sa ned mnd
enda istutatud puud, mis on suureks
kasvanud.
Siin talus on mul territooriumi piisavalt,
kuhu veel juurde istutada. Selle koha
planeerimine on olnud suur t, sest kigepealt
tuli kvasti vsa maha vtta. Aga
ma tahan siia kujundada nd natukene
boheemlasliku pargi, see on ge!
Mhkli talu pole sinu snnikodu.
Kuidas sa siia sattusid?
Ma otsisin aastaid maakohta, kus oleks
kik lagunenud ja kus oleksid kik mlestused
lbi ligatud et keegi ei tuleks
kivide peale nutma ja halama, mis siin
on olnud.
Viimane selle koha omanik kib siin
ikka aeg-ajalt. Me saame vga hsti lbi.
Tal on kohutavalt hea meel, et keegi tuli
ja hakkas siin midagi tegema, sest tema
on juba vga vana ja tal oli kurb vaadata,
kuidas kik lootusetult lagunes, lagunes,
lagunes.
Peamine phjus, miks ma selle koha
ostsin, oli aga see, et Ma tulin siia
esimest korda detsembrikuus, siin oli lbimatu
tihnik, aga ma ngin ikkagi neid
suurte puude viirgusid. Siis ma mtlesin,
et ma vin siia ehitada mistahes asju:
viiekilomeetrise torni, kuuekilomeetrise
augu, aga ma ei saa istutada siia kahesaja
aasta vanuseid tammesid.
Isegi kui ma oleks kige rikkam
Araabia naftaeik, ei saaks ma siia vanu
puid ise istutada. See on fakt.
Puude prast ostsin selle talu.



Usutleb Rainer Kerge, htulehe ajakirjanik

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet