Eesti Looduse fotov�istlus
2/2012



artiklid
Loodusteadlikkus on metsale kasuks

Kestlik areng on muutunud viimastel aastatel erinevate valdkondade tuumteemaks. Erandiks pole loodusteadlikkus, mis oma olemuselt on selle heks alustalaks.

Oma elukeskkonna suhtes teadlik inimene on parim kodanik, keda ks riik endale soovida viks Rkides kestlikust arengust ldiselt vi valdkonnaphiselt jtkusuutlikust metsade majandamisest, istume me elutaburetil, millel vastavalt erinevatele lhenemistele on kas kolm vi neli jalga: majanduslik, koloogiline, kultuuriline ja sotsiaalne. Tihti liidetakse kaks viimast kokku sotsiaal-kultuuriliseks alusjalaks, kuid taburet sellest veel mber ei kuku.

Probleemiks on pigem tsiasi, et kestlik areng nuab inimestelt igapevaselt teadlikke valikuid ja otsuseid, mille tegemiseks tnases mitmeklgses ja tarbijalikus hiskonnas vib nappida usaldusvrset teavet vi aega seda otsida. Valitakse mugavam variant, mis niliselt iges pakendis koju ktte tuuakse.
Raske on eristada olulist ldisest infomrast. Keeruline igal sammul vaagida, kuidas meie tnane valik mjutab jrgmise plvkonna elukvaliteeti ja teda mbritsevat keskkonda. Paraku tuleb otsuseid ja valikuid teha. Mida selgemad on arusaamad elukeskkonna seostest igapevase eluga, seda kergem on praegusel ja jrgnevatel plvkondadel elada vastupidavamas suhtes mbritseva keskkonnaga ning seda vimalikum on sel keskkonnal taluda inimkonda. Selline teadlikkus nuab elanike kaasamist pikaajaliste arengute protsessi, et isiksuse tasandil kujuneks vlja osalemise vrtustamine ja kitumisnormide anals.
Tihti eldakse, et kitumine ja suhtumine algab lastetoast. Noorem plvkond saab paljusid teadmisi aina enam mujalt kui kodust. Oluliseks vrtushinnangute kujundajaks ja teadmiste tiendajaks on kool ning suhtumiste mjutajaks meedia. Oleme judnud olukorda, kus n. muna petabki kana, kuidas prgi sorteerida vi kus tohib lket teha, kus mitte. Samas loome me ise seda pikeskkonda, kust neid teadmisi ammutatakse.

Kuidas edendab loodusteadlikkust RMK ?
RMK on tegelenud suunatult loodusteadlikkuse arendamisega viimased kmme aastat. See on olnud pidev ja arenev protsess, mis on kahe looduskeskuse baasilt judnud vimeka vrgustikuni. Lisaks Sagadi looduskoolile kuulub tnasel peval vrgustikku 18 looduskeskust ja neli -maja. Keskuste t inimestega, keda soovitakse suunata loodushoidlikult kituma vi tsta nende teadlikkust looduse, metsade majandamise vi kaitse osas, hlmab nii aktiivset otsesuhtlust (programmid, pere- ja ppepevad), kui ka passiivsemat lhenemist (trkised, nitused, raja res olevad infotahvlid).
Lbi isikliku kogemuse ja tegemise on kige suurem tenosus, et kuuldu ja nhtu meelde jb ning leiab rakendust. Metsa eluringi mistmisel on puude istutamine alati tulemuslikum, kui sama tegevust jlgida niteks 13 minuti jooksul filmilindilt. Filmiga isiklikku seost ei teki, koha ja tehtud tga aga kll. Teisalt peab praegune suunav plvkond noorte mobiilsuse ja interaktiivsusega arvestama ning leidma uusi meetodeid, kuidas siduda tehnika, sotsiaalmeedia ja reaalne elukeskkond.
Tnu elukvaliteedi tusule, tehnika kiirele arengule ning EL fondide toetussummadele, on hakatud Eestis rohkem thelepanu prama nn. tnapevasele passiivsele loodusharidusele. Euroopa Regionaalarengu Fondi Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetme kaudu on le Eesti kivitunud keskkonnahariduse vrgustiku taristu renoveerimine vi uuendamine. See algas 2010. aastal ja vltab 2013. aastani. Neil aastatel paljud ekspositsioonid uuenevad vi tekib juurde ka tiesti uusi ekspositsioone, interaktiivseid ppevahendeid, tegevuspindu erinevates keskkonna- vi loodushariduse keskustes. Antud meetmega on seotud kaksteist RKM keskust. likoolide juures on loodud mitmeid e-ppekeskkondi ning nt. nutitelefonidele meldud mrajaid. Kasutades uuenduslikke ja valikuvimalusi pakkuvaid lahendeid, ei tunne juurdeppiv tiskasvanu end koolipinki surutuna. Samuti muutub teema atraktiivsemaks just noorte jaoks. Iseasi, kui laialdane seltskond saab endale teatud tehnilisi vahendeid nende lahenduste kasutamiseks lubada. Nii keskkonnahariduskeskuste kui ka koolide vimalused jvad siinjuures eelarveliselt piiratuks.

Programmiline tegevus Viisaastak
Viimase viie aasta loodusharidusprogrammide ja osalejate arv on olnud pidevalt kasvav. Seda kasvu on soosinud aastate jooksul keskuste lisandumine, kuid heks olulisemaks phjuseks on vrgustiku kestlik tegevus ja sihtrhma enda teadlikkuse kasv pakutavatest vimalustest.
RMK loodushariduse algusaastail liigitusid pakutavad programmid enamasti turistliku retkemajanduse kategooriasse, et esmalt tsta elanike teadlikkust rekreatiivsetest vimalustest ja nende kasutamisest. Tnaseks on valdavalt 2005. aastal alanud arengud viinud htsetele reglementeeritud alustele. Riiklikke ppekavasid arvestav programmide lesehitus ja tihe koost ldharidusvrgustikuga, on sidunud loodushariduse enam kui 2/3 sihtrhma osas ldhariduskoolide ja lasteasutustega. Seega harime me aktiivselt valdavalt muna mitte kana.
Phikoolis toimub baasteadmiste omandamine. Seetttu on igati arusaadav, miks just seal on programmirhmad kige levinumad. Valikut toetas ka rahvusvahelise metsa-aasta ppeprogramm Kohtume metsas!. Kuna kuuendate klasside loodusainete valdkond hlmab teistest klassidest enim metsa teemat ja toetamaks sisulise ppekigu korraldamist, otsustati loodusesse tuua 12 000 kuuendikku koos petajatega. Kahe kuu jooksul on selles programmis osalenud le 8 500 lapse ja pedagoogi, kes ppisid mrkama metsade elurikkust ja majandusmetsade seost igapevaeluga. Mrkama petati selleks, et mistetaks, kuidas iga tegevus vi tegevusetus jtab maha pikaajalise jlje. Olenevalt programmi lbiviimiskohast, said kuuendikud ise olla metsade tulevikku planeerivad erialaspetsialistid. Nad tegid vastavaid mtmistid, mrasid metsatpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi, tutvusid prandkultuuri objektidega, kavandasid loodusspradele telkimiskohti.
Temaatilise valiku pakutavast teeb ldjuhul kool ja petaja. Metsade majandamise teema hlmab programmilisest tegevusest umbes veerand. Pool mahust on ldise teadlikkuse alla liigituv, mille sisu on seotud looduse tundmappimisega, mis olenevalt kohast ja teemast limub metsamajanduse, -kaitse kui ka looduses liikumisega. lejnud spetsiifilised programmiteemad, nagu metsa- ja puidutstus, looduskaitse, kultuuriprand, jahimajandus, hlmavad jrelejnud veerandi.

Mida pid noores eas, seisab eluaeg sul peas.
Stabiilse elukvaliteedi ja elamisvrse elukeskkonna tagamine on ks loodusteadlikkuse tstmise eesmrke, mis nuab uusi svitsi minevaid teemasid ja meetodeid. Vaid 6% programmides osalejatest olid 2011. aastal neljanda kooliastme ehk keskkooliklasside pilased. Suur koormus klassiruumis, kevadised eksamid, koolivlise tegevuse ja huvide rohkus teeb keeruliseks vljasitude korraldamise. Teisalt ei ole tenoliselt piisav ka pakutavate programmide valmidus anda arenevale noorele teemaga seoses uurimuslikku sisu ja svateadmisi. Hlmamaks sihtrhma, keda valmistatakse ette jrgmise plvkonnana hiskonna kekigu eest vastutajaks, on vljakutse.
Kesoleval aastal alustas RMK metsamajandamist selgitava pilootprogrammiga, mis on suunatud eelnevalt kinnitatud 17 kooli kmnendatele klassidele. Tegemist on kolmeosalise jtkuprogrammiga. Sama pilasrhm on koos kevadel, sgisel ja talvel, et metsatd ja eluring praktilisemas mtmes selgineks ning tekiks isiklik seos metsade majandamise ja igapevaelu vahel. Esimene katsetus tehti 2012. aasta talvel Viimsi kooli 116 pilasega. Koolinoored viidi Viimsi metsades reaalselt tehtavate metsatdega tutvuma. Suheldi saemeestega ja istuti harvesteri kabiinis. Kevadel alustanud grupid vtavad vaatluse alla metsade uuendamise temaatika. Praktilise programmi ks phieesmrk on siduda kolm osapoolt inimene, keskkond ja mlemapoolne kasumlikkus. Laiem eesmrk on kinnistada noorte teadvusesse, et majanduslik vimekus on stabiilse elukvaliteedi alus ning jtkusuutlik metsade majandamine tagab metsa taastumisvi- me ja puiduressursside olemasolu.

Metsamajanduslik tegevus on loomulik elukeskkonna osa
Eestlasi on peetud ja jtkuvalt peetakse metsarahvaks, on ju tegemist he Euroopa metsarikkaima riigiga. Elanike kokkupuude metsaga on tnapeval seotud eelkige rekreatiivse kasutusega. 2011. aastal tehti RMK puhkealadele ja kaitsealadele 1,55 miljonit rekreatiivset klastuskorda. Seega teatakse ja tuntakse erinevaid matkaradasid, lkke- ja telkimiskohti. Neid vimalusi kasutatakse usinalt. Samuti nitas Turu-Uuringute AS-i sgisene uuring, et marja-seene korjamine on Eestimaal jtkuvalt populaarne. Ligi 52% elanikest kis ks kuni kolm korda metsaande korjamas ning laias laastus saadi 2011. aastal umbes viis miljonit liitrit marju ja kaheksa miljonit liitrit seeni. Uuring nitas, et 68% osas oli tegemist talvise sahvri varudega. Naljaga pooleks vib elda, et eestimaalane on snnipraselt ko.
Samas, kui metsa hved on hvad tarbida, leiavad inimesed erinevate uuringute jrgi jtkuvalt, et metsa raiumine on paha. Metsade majandamist ei seostata marjade vi seente saagikusega, puidust laua vi maamaja, kaminatule vi metsajooksul sissehingatava hapnikurohke huga. Kahetsusvrselt ka mitte prandkultuuri objektide silitamise vi metsa elurikkuse hoidmisega. Arvamused phinevad emotsioonidel, mille taga puuduvad teadmised Eesti metsa seisundist, metsapoliitikast vi jtkusuutliku majandamise phimtetest. On llatav, kuid praktikas tavaprane, et tiskasvanud inimene ei tea, et mets on taastuv loodusvara, mille majandamine hlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset ning on reguleeritud seadustega.
Phjusi on mitmeid erametsaomanikke on vhe, hiskonnas on toimunud linnastumine ja koolis pitu ununeb, kui see ei ole seotud jrgnenud talase erialaga. Samuti ei ole kestliku arengu osas praegune ppekava ja materjalid vrreldavad kmne vi kahekmne aasta tagustega. Vimalus kestlikku metsade majandamise ja ldist elukeskkonna arengu teemat elanikkonna teadvuses aktiviseerida, on siduda see teadmine igapevaste tarbitavate hvedega. Sotsiaal-kultuurilisel rindel sai seda proovitud rahvusvahelisel metsa-aastal kampaaniaga Eesti Metsa Lugu. Tegemist oli Eesti Kontserdi ja RMK koosts sndinud eduka kontsertsarjaga, kus kokku oli liidetud muusikud ja metsa (aja)lugu pajatavad knelejad. Aktiivsem hvegruppide (majanduslik, koloogiline, sotsiaalne ja kultuuriline) teadlikkustamine inimeste teadvuses loob paremad alused metsa majandamise olulisusest arusaamiseks.
Selleks, et siliks meie metsade oluline looduslik vrtus ja majanduslikus mttes stabiilne ressurss, tuleb jrgmise plvkonna ttegijaid ja elukeskkonna eest vastutajaid jtkuvalt harida. Seejuures ei tohi unustada tnaseid tisealisi inimesi, et olemasolev jrgmise plvkonna tarbeks kasvaks ja siliks. Kestev loodusteadlikkus on metsale kasuks!



Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet