Eesti Looduse fotov�istlus
1/2012



artiklid
Eesti metsanduses nii tagasilke kui edu

Kodumaises metsanduses tuli mdunud aastal kasutusele e-veoseleht ja tnavu kadus erimrgistusega ktus. Jtkuvalt thtsustub puidu kui taastuva energiaallika osakaal energeetikas. Artiklis visandatakse nende ja teistegi tegurite mju meie metsandusele.

Positiivne muutus 2011. aastal veti kasutusele e-veoseleht Eesti metsa- ja puidutstuse liidu (EMPL) ja Elion Ettevtted AS-i koosts kivitus eelmisel aastal elektroonilise veoselehe infossteem, mis vimaldab ettevtetel kasutada paberdokumentide asemel e-veoselehti.

Linud aasta maikuus liitus paberivaba metsaveo ssteemiga esimesena riigimetsa majandamise keskus (RMK). Tnaseks on e-veoselehe kasutamise lepingu slminud veel 74 metsa- ja puidusektori ettevtet.
Eestis tidetakse aastas umbes 350 000 paberveoselehte kolmes eksemplaris puidu saatjale, vedajale ja saajale. Lisaks tuleb paberil olevad andmed kolmes erinevas kohas ksitsi erinevatesse infossteemidesse sisestada.
E-veoselehe ssteem vimaldab tulevikus vltida taolist paberite mitmekordset titmist, mistttu muutub koost kiiremaks ja vheneb vimalike sisestusvigade arv.
E-veoselehe kasutuselevtt tagab parema levaate puidu liikumise kohta nii metsaomaniku, transpordifirma kui ostja jaoks, selgitas samuti e-veoselehti kasutava AS Stora Enso Eesti metsat- ja logistikajuht Mait Marran. Paraneb info liikumise kiirus metsaveol ja vheneb vigade tekke risk andmesisestusel. Eesti metsa- ja puidutstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann tles, et paberivaba logistika mjub kogu metsandussektorile positiivselt, sest tulevikus on vimalik kigil osapooltel ssta otseselt nii aega kui ka kokku hoida kulusid. Enamik metsavedude korraldajatest on e-veoselehe ssteemiga juba liitunud ning tegeletakse selle juurutamise ja kasutuselevtmisega, tles Otsmann ning kutsus ssteemiga tiendavalt liituma metsaomanikke, vedajaid ja puidutstusettevtteid. Elioni IT-teenuste arendusjuhi Mrt Ridala snul on e-veoseleht terviklik IKT-teenus, mis koondab ssteemi arenduse,halduse ja klienditoe teenused.
E-veoselehe algatajana on metsa- ja puidutstuse liit nide suureprasest hsti toimivast erialaliidust, kes on loonud aluse selleks, et asjaajamine oleks thusam ja lihtsam ning rhk oleks phitegevusel, mitte paberimajandusel, tles Ridala. Prognoosime, et e-veoselehtede osakaal knib juba alanud aasta esimeses kvartalis kolmekmne protsendini kogu veoselehtede ldarvust, lisas arendusjuht. E-veoselehe ssteemiga on liitunud ka kik metsandussektori tga seotud riigiasutused nii keskkonnainspektsioon, maksu- ja tolliamet kui ka politsei- ja piirivalveamet, kelle lesandeks on metsamaterjali ostu-mgiga seotud tehingute jlgimine.
E-veoselehe projektiga alustati EMPL-i eestvedamisel 2008. aasta sgisel. Projekti kogumaksumus ulatus 224 000 euroni (3,5 miljon krooni). 170 000 euro ulatuses rahastati seda Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) riigi infossteemide arenduskeskuse (RIA) kaudu, lejnud oli ettevtete ja RMK omafinantseering. Ssteemi arendab ja haldab Elion.

NEGATIIVNE MUUTUS METSANDUSEST KADUS ERIMRGISTUSEGA KTUS
Alates kesoleva aasta algusest pole kaevandus-, metsandus- ja ehitustdel enam lubatud kasutada erimrgistusega ktust, mis niteks metsafirmade esindajate snul lb kvasti nende rahakoti pihta ning toob peagi suure tenosusega endaga kaasa ka metsatde hinnatusu.
Nimelt vttis riigikogu linud aasta juunikuus vastu vedelktuse erimrgistamise seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei tohi alates 2012. aasta 1. jaanuarist kasutada erimrgistatud vedelktust paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustdel. Erimrgistatud ktust tohib jtkuvalt kasutada reisijate ja kaupade raudteeveol, laevaliikluses, soojuse ja elektrienergia tootmises ning pllumajanduses. Metsaettevtete juhid hindavad, et tavaktusele leminek metsalangetuse ja vljaveoga tegelevates traktorites muudab he tihumeetri metsa lesttamise 6065 senti kallimaks.
Ktuste kasutamise seadusele vastavust kontrollib ja sanktsioneerib maksuja tolliamet.
Ott Otsmanni snul muutub olukord eriti tobedaks viketalunike jaoks, kes niteks vaid he traktoriga teeb nii pllu- kui metsatid, Kui ta hommikul pldu kndes vib kasutada erimrgistusega ktust, siis peva teises pooles metsast kttepuid vlja vedades peab tal paagis olema nn. tavadiisel.
Valitsusel oli alguses plaan erimrgistusega ktus tervikuna kaotada, aga eks pllumehed olid sellele vastu, tstsid kva kisa ja nii ji see pllumajandusse ikkagi alles, selgitas Otsmann. Lppkokkuvttes on seegi regionaalpoliitiline asi, sest soodustab maapiirkondade taandarengut.
Eesti erametsaliidu (EEML) tegevdirektor Ants Varblane on seda meelt, et erimrgistamist ldse niipea ra kaotada ei saa, sest uus skeem tuleb Brsseliga koosklastada.
Erimrgistamine oli meil enne liitumist ja sellega viksime elada aegade lpuni. Uus skeem, millist pllumajandusele pakuti, pidi arvestama erinevaid maakasutuse viise ja neile kehtestatud ktuse limiite, selgitas Varblane. EL-i reeglid nevad ette, et toetuse suurus hektari kohta peab olema kigile tootjatele htne.
Tema hinnangul oleks kige lihtsam vanaviisi jtkata ja tiustada nn. ktuse pesemisevastast vitlust kaasaegsemate meetoditega (radioaktiivsed isotoobid vi muud fsikalis-keemilised tehnoloogiad). Varblane tunnistas, et praegune olukord vhendab meie metsaomanike konkurentsivimet ja seetttu kahaneb meie puitsaaduste eksport. Sellel on mju kogu majandusele.
Muide, viimati ERAA nukogu koosolekul olles kuulsin, et seitsekmmend protsenti nende liikmete poolt vlja veetavast kaubast on puit vi sellest tehtud toodang, lisas ta.
Teine vimalus oleks Varblase meelest jrgmine: metsaomanikud peavad esitama igas kvartalis maksuametile metsamaterjalide mgideklaratsioone. Kui vastavalt mdud tihumeetritele saaks tagasi taotleda selle varumiseks kulutatud normatiivse ktuseaktsiisi tasu, siis vheneks ka huvi nn. musta metsariga riskimiseks.

ERAMETSAOMANIK POLE KUIGI MOTIVEERITUD METSA RAIUMA
Erametsaomanik ja metsandusspetsialist Heiki Hepner on seda meelt, et kui Venemaa peaks psema WTO-sse, siis ilmselt tollimaksud alanevad ja see hoogustab kahtlemata ka puidu importi Venemaalt, mis omakorda mjutab kindlasti hindasid. Siiski ei usu Hepner, et Venemaa puidust viks saada kunagi veel nii oluline tegija Eesti toormeturul, kui see oli 2000-ndate aastate alguses.
Kuna riigimetsa majandamise keskus on teatanud, et raiemahtu hoitakse kolme miljoni tihumeetri piires ja raiutakse pigem vhemvrtuslikku puitu, siis ldiselt ei ole oodata, et saepalgi ja ldse puidu hinnad eriti kukuksid, mrkis Hepner. Pealegi mb RMK niikuinii enamiku puidust pikaajaliste lepingutega, n-. vabaturule juab vaid viisteist protsenti riigimetsast raiutud puidust.
RMK aastane keskmine mgimaht on umbes ks miljon kuupmeetrit ning see sisaldab kiki kohalikke puuliike ja kvaliteediklasse. Mnnipalgid moodustavad sltuvalt raievimalustest 4045%, kuusepalgid 3840%, kasepalgid 912% ja muude puuliikide palgid 78%. RMK suurim klient on AS Stora Enso Eesti, kes ostis pea kolmandiku riigimetsast raiutud puidust. Jrgnevad tselluloosija paberivabrik Horizon ning paberitstuse tooraineks puidumassi tootev Estonian Cell. Kuna RMK kolme suurema kliendi seas on kaks, kes kasutavad toorainena just paberi- ja hakkepuitu, on ka mistetav, miks RMK on nende sortimentide mki viimase aastaga oluliselt suurendanud paberi- ja hakkepuidu osakaal moodustas mullu kogumgist juba 50%.
Et riigimetsast tulev puidukogus on sna konstantne ega paku suuremat leevendust puidutstuse toormevajadusele, siis muutub ha olulisemaks erametsadest tuleva palgi, aga ka kttepuu osathtsus. Neb ju metsanduse arengukava ette aastaseks optimaalseks raiemahuks kuni 15 miljonit tihumeetrit. Kui arvestada RMK osaks vaid napp kolm miljonit, siis tuleks erametsadest vtta vlja umbes 12 miljonit tihumeetrit. Seniseid arenguid jlgides vhemalt 2012. aastal selleks erilist optimismi pole, pigem on erametsaomanike raie jnud viimastel aastatel 46 miljoni tihumeetri kanti.
Erametsaomanikel on raiumisel pshholoogilist laadi takistused, selgitas Heiki Hepner. Ta kalkuleerib, et raiudes jb talle prast maksude maksmist suhteliselt vhe tulu jrele, pealegi tuleb prast raiet hakata tegelema metsa taastamise ja taastatud metsaosa hooldamisega.
RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi tdes, et erametsaomanike aktiivsuse tstmiseks metsade majandamisel ei piisa ainult hakkpuidu mgivimaluste laienemisest.
Laias laastus saadakse raie tulemusena 40% palke, 40% paberi- ja 20% kttepuitu, peale selle jvad langile oksad, tles ta ja avaldas lootust, et metsakasutuse maht peaks ajapikku suurenema ksikes taastuvenergia pideva arenguga. Enam-vhem kindel on Heiki Hepneri snul see, et kttepuidu hind vhemalt pikas perspektiivis ei lange. Eriti, kui arvestada, et selle raiemahtu suurendab ka RMK. Puidust pole puudust, see tuleb metsast ktte saada, nentis Hepner.

MURET TEEB HALVENEV MAJANDUSKESKKOND
Korralisel aastakoosolekul eelmise aasta lpus tunnistas erametsaliit kogu 2011. metsa-aasta kll ldiselt kordalinuks, kuid samas tdeti, et majanduskeskkond erametsade majandajate jaoks halveneb.
Liidu tegevuse fookuses oli mullu metsaomanike huvide kaitsmine uue jahi- ja metsaseaduse ettevalmistamisel. Erametsaomanikud avaldasid muuseas muret majanduskeskkonna ldise halvenemise prast. Puidu hinnad nitavad langustrendi. Vriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jeti vlja madalama aktsiisiga diiselktuse toetusskeemist, mida kohaldatakse pllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest. ks meie liige sai just sja oma maal asuva alajaama ja poolekilomeetrise elektriliini talumise eest hvitist kuus eurosenti. See on alandav ja sellega seoses kasvab paratamatult negatiivne suhtumine nii liiniettevtetesse kui riiki, nentis liidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. ldkoosolek kiitis heaks ka phikirja muudatuse, mis vimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEML-iga. Ilma ulatuslikuma histegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jtkusuutlikkust kaotav.

RMU TEEB, ET ERAMETSAOMANIKUL ON SENISEST NATUKE VHEM BROKRAATIAT
Siiski oli eelmises aastas erametsaomaniku jaoks ka ksjagu positiivseid arenguid. Nimelt ti aasta metsaomanikule rmu tulumaksuseaduse muudatuse nol. Linud suvel veti riigikogus vastu metsaomanike poolt pikka aega oodatud, praeguse valitsuse koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud ja keskkonnaministri Keit Pentuse ametisse astudes ka tema poolt kevadel metsanduse visioonikonverentsil kindla lubadusena vlja kidud tulumaksuseaduse muutmise seadus, mis loob raieiguse ja raiutud metsamaterjali vrandamise maksuarvestuse erikorra. Nimelt vib fsilisest isikust metsaomanik ndsest raieiguse ja raiutud metsamaterjali mgist saadud tulust kuni kolme aasta jooksul metsa majandamiseks tehtud kulusid maha arvata.
Napp kuu hiljem justus pllumajandusministri mruse muudatus, mis 2012muutis lihtsamaks metsandustoetuse saamise MAK aastate 20072013 investeeringumeetmetest. Tegemist on metsa majandusliku vrtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks ette nhtud toetusega. Selle muudatuse tulemusel on lpuks ka metsaomaniku enda t abiklbulik. Alates 2007. aastast pidi omanik meetmest toetuse saamiseks teenust sisse ostma hoolimata oma oskusest metsatid ise teha.
Oli olukord, kui samast meetmest soetatud vsasaega ei vinud metsaomanik oma noort metsa toetuse saamise raames hooldada- rgib Vrumaa erametsaomanike liidu juhataja Erki Sok.

Vrtuslikku lehtpuud ei tohiks ajada ahju
Eestis oleks suur nudlus lehtpuutoorme jrele, aga spetsiaalselt tamme, saart, haaba, sangleppa vi vahtrat meil keegi ei kasvata. ksikute puude kttesaamine ja saagimine aga pole majanduslikult kuigi tasuv.
Selleprast lhebki valdav osa muu raie kigus maha saetud vrislehtpuust kttepuidu sekka kas siis hakkeks vi halgudeks. Tamme- vi saarepalk on haruldus isegi RMK raiete hulgas. Tstusele sobilikku materjali saab vaid vga ksikutest kohtadest.
Oleme tnavu mnud natuke saare- ja tammepalki kahele firmale, mrkis Ulvar Kaubi. -Reeglina aga lheb lehtpuupuit Eestis ktteks.
Lehtpuude seas on oma tugevuselt eriti hinnas tamm ja saar, mida kasutatakse mblitstuses, eluruumide siseviimistluses ja niteks parketi valmistamiseks. sna laia kasutusvaldkonnaga on ka sanglepp, millest saetud lauad leiavad rakendust saunaruumide ja ka elamute siseviimistluses. Kuna meie metsaomanikud aga neid tstusele eraldi ei kasvata, tuuakse selline puit sisse niteks Ukrainast, Ameerikast ja mujalt.
O Uhtna Puit on ks vheseid, kes tegeleb ka saare- ja tammepaku kokkuostmisega. Mja juurde toormele jrele tullakse oma transpordiga alates 15 tihumeetrist, mis on umbes pool metsaveoauto koormast.
Saarepaku jrele on nudlus palju suurem kui kodumaine pakkumine. Metsaomanikud viksid julgesti saart rohkem kasvatada, selgitas O Uhtna Puit juhataja Marko Vahesalu. -Ka sanglepapakku oleks vaja, aga sedagi liigub samuti vhe. Lepapuit satub peamiselt katlamajade hakkektte hulka.
Puuinfo projektijuht Mrt Riistop on seda meelt, et metsaomanikul on nud47luse olemasolust hoolimata vhe valikuid, sest ldjuhul on tal vaid paar lehtpuunotti, mida saagimiseks anda. Samuti on tema hinnangul sellise saematerjali vga vikest kogust keeruline ma.

Metsasektoril on energeetikutega hised huvid
Linud aasta sgisel allkirjastasid metsa- ja puidutstuse liit, erametsaliit, elektritstuse liit ning jujaamade ja kaugktte hing koostleppe, mille eesmrk on tagada Eesti metsanduse arengukava phieesmrkide titmine.
Leppes seati sihiks metsade tootlikkuse ja elujulisuse tagamine lbi puidu mitmekesise, thusa ning tasakaalustatud kasutamise taastuvenergeetikas, metsa- ja puidutstuses.
Osapoolte eesmrk on, et krgema ttlemispotentsiaaliga puit leiaks kasutamist metsa- ja puidutstuses ning madalama vrtusega puit taastuvenergeetikas. Taastuvenergia toetusregulatsioonid peavad aitama turule tuua tiendavalt seni kasutamata ressurssi.
Me kik vajame oma toote, on see siis elekter, grillssi, saematerjal, soojus, pellet, spoon, vineer vi muu tarvis metsast varutud puitu, palki, paberipuud, kttepuud, vsa, raidmeid jne., tles EMPL juhatuse esimees Ando Jukk. Me ootame, et metsaomanik meile seda annaks ning metsaomanik ootab, et ta puidu eest midagi vastu saaks. Kogu see tegevus peab olema turul konkurentsivimeline. Selleks, et tagada konkurentsivime ning koost puidul baseeruvas majandusahelas, soovime siduda end leppega, et anda puidule parim vimalik lisandvrtus.
Eesti energiatstuses on tna valdavalt kasutuses fossiilsed ktused, millel on suur keskkonnamju jtmete ja emissioonide nol. Fossiilsete ktuste kasutamine peab vhenema. Bioktuste kasutamine energeetikas suureneb, kuna see on Eesti tarbijatele kige soodsam lahendus taastuvenergia toodangu suurendamiseks. Seega on mlema majandussektori koost rmiselt oluline, snas elektritstuse liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu.
Leppe slminud liidud leiavad, et metsamajanduse arengut on vaja toetada. Eriti erametsandust, et ka viksemal omanikul oleks lihtne oma metsi otstarbekalt majandada ja puitu turule tuua. Sihiks on seatud ka Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 eesmrkide titmine, kestlike metsakasutusmahtude (1215 miljonit kuupmeetrit) ja Euroopa taastuvenergia direktiivi Eesti eesmrkide saavutamine.

Nudluse suurenemine kergitab hakkepuidu hinda
Elektritstuse liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu vitel tuseb Euroopas lhiaastatel nudlus hakkepuidu jrele 2,5 korda. See toob aga paratamatult kaasa puidu hinna tusu Eestis.
Bioktused on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel. Euroopa Liidus on biomassi kasutamine energeetikas selge arengusuund ja jrjest enam peab puidutstus arvestama Euroopa energiatstusega, rkis Arukaevu veebruaris toimunud seminaril Mets, puit ja majandus.
Rotterdamis kivitati mullu novembri alguses Euroopa esimene biomassi brs, sest energiatootjad vajavad kindlat ja stabiilset turgu. Ltil on igus ehitada uus 400 MW vimsusega ka biomassi kasutav elektrijaam, millel on Euroopa Liidu riigiabi luba. Soome alustas 2011. aastast biomassi toetamist elektri tootmisel ning Taani on langetanud otsuse ehitada mber kik oma stt kasutavad elektrijaamad. On ilmne, et Lnemere piirkonnas kasvab nudlus hakkepuidu jrele mrgatavalt, lisas Arukaevu.
Tema snul on biomass muutumas elektritootmises standardseks ktuseks. Et vhendada saastet ja silitada tootmist, on Euroopas bioktustele osaliselt vi tielikult le linud paljud fossiilseid ktuseid kasutavad elektrijaamad. Ka Eesti on Arukaevu snul sama valiku ees.
Biomassi kasutamist energeetikas me peatada ei suuda see on Euroopas selge kliimapoliitiline otsus. Ka Eestis on bioktus loomulik valik, sest sisuliselt on plevkivi osaline asendamine bioktustega kiireim ja odavaim viis vhendada meie tootmises plevkivi osakaalu ja sellest tekkivat saastet, leidis Arukaevu.
Tna on meie energiapoliitikas ilmselge vastuolu Eesti on biomassi doonorriik, samas toodame endiselt le 90% elektrist plevkivist. Biomassi omavatest riikidest on Eesti riiklikus taastuvenergia arengukavas kirjas kige viksema biomassi kasutamise sooviga. Me anname oma biomassi kui kige odavama taastuvenergia allika teistele riikidele CO2 heitmete vhendamiseks. Ja kavandame seejrel oma taastuvenergia eesmrkide saavutamist kallimate tehnoloogiate ja energialiikide abil, ti Arukaevu vlja Eestis valitsevat vastuolu.



Ain Alvela, ripeva ajakirjanik

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet