Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



artiklid
Metsast ja raha vimust

Eesti metsaseltsi tellimusel teeb sltumatu uuringufirma igal aastal kokkuvtte avalikust arvamusest metsanduse kohta.
Tnavu selgus: metsandusinimesed nevad pigem phjust rmustada, aga ldsus ei jaga seda optimismi.

Nii nagu ikka
Faktumi ja Ariko tnavuse Eesti metsasektori kommunikatsiooniuuringu jrgi peavad Eesti inimesed metsa meie majanduse jaoks thtsaks tuluallikaks ja vrtustavad puitu kui tdeldavat ja keskkonnasstlikku materjali. Samas on suur hulk vastajaid seisukohal, et metsa raiutakse liiga palju. See ldhoiak ei ole kuigi uudne, nii on arvatud ka varasematel aastatel.

Vaaginud, kas olukord metsanduses on muutunud paremaks vi halvemaks, judis 31% ksitletutest arvamusele, et olukord on jnud samaks. 23% meelest on see linud paremaks, aga 29% vastajate hinnangul hoopis halvenenud. Probleemiks peeti ennekike metsade puudulikku uuendamist prast raiet, teiseks rvraiet ja kolmandaks liiga suurt raiemahtu. Olulisemate probleemide pingerida pole uuringu phjal viimastel aastatel muutunud, kuid muret rvraiete prast mainiti seekord sagedamini kui 2010. aastal.
Statistika nitab tegeliku olukorra kohta midagi muud: rvraieid metsades peaaegu ei tehta, erametsade raiemaht on selgelt viksem aastasest juurdekasvust; omanikke tuleks kll innustada metsa uuendama, kuid seda ei saa siiski puudulikuks hinnata. Seega on statistika ja avaliku arvamuse vahel pris suured krid.

Halva uudise hea klg
Metsandus on endiselt ldsuse huviorbiidis. Meediagi nopib metsanduse kohta kivast kllaltki keerulisest infotulvast vlja killud, mis arvab olevat enamiku huvides. Teemadest pakub mistagi suurimat huvi kik, mis puudutab kttepuude hinnatusu. Loomulikult vrib see 47teema thelepanu: toasoojus on meie kliimavtmes siiski lioluline. Kuid tsiasi on seegi, et paratamatult tusevad kik hinnad. Minu hinnangul ei saa lugeja sellistest kirjutistest suurt midagi peale halva tuju.
Madalama kvaliteediga puidu hinda kergitab selle osathtsuse kasv energeetikas, aga hinnatus ei saa olla lputu: teiste ktuste hind seab piirid. Tahan juhtida thelepanu ka selle uudise heale kljele: lpuks hakatakse mistma metsa tegelikku vrtust, ka rahalist, ja see peaks andma suurema kindlustunde nii erametsaomanikele, kellel tekib suurem huvi metsa majandada, kui ka kigile teistele Eesti inimestele, sest riigimetsa vrtus suureneb see vara kuulub teatavasti meile kigile.
sna vhe thelepanu on plvinud asjaolu, et suuresti tnu metsa- ja puidutstusele elasime vrdlemisi valutult le majanduskriisi: Eesti vliskaubandusbilanss tervikuna on endiselt negatiivne (sisse veame rohkem, kui ise suudame eksportida), kuid puittooted on selle olulisim ja peaaegu ainuke tasakaalustaja.
Teema, mis ikka ja jlle meedias esile kerkib, on videtavalt liiga suur raiemaht. Eestis ringi sites vib igaks veenduda, et raieid testi tehakse, kuid selle jrgi ei tasu teha ttakaid jreldusi. Kahtlemata tajutakse raielanki kui midagi negatiivset. Meedias ilmunud pealkirju uskudes raiutakse uue metsanduse arengukava vaikival heakskiidul Eesti varsti metsast lagedaks. Riigimetsas jvad aga raied rangelt juurdekasvu piiridesse: metsa kasvab peale rohkem, kui maha raiutakse. Ent erametsades, mis hlmavad umbes poole Eesti metsadest, teeb muret hoopis alaraie.
Riigimetsast saadav tulu lheb Eesti riigi heaks, nii et selles mttes kasvab raha kll puu otsas. Jrele meldes on sna loogiline ju seegi, kui raiutakse just nd, kui meil on suur hulk lekpset metsa, ja selle eest ka vriliselt tasutakse.
Hirm metsa maharaiumise prast on phjendamatu kas vi seetttu, et Eesti metsad on hed paremini hoitud Euroopas: ligi kolmandikku meie metsadest kaitsevad teatud raiepiirangud (vrdluseks: Ltis 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%). Lisaks tuleb metsanduse arengukava jrgi suurendada rangelt kaitstavate metsade pindala.

Jlle see raha!
Metsaomanik Leili Mihkelson on oma mtlemapanevas blogikirjutises esitanud vrdluse: surve raiuda on juba nagu ususekti mantra, millega metsaomanikke ha survestatakse. Mihkelson mrgib, et metsa ei saa siiski priselt vrrelda plluga, kuhu saagi mahajtmine oleks sulaselge rumalus. Mets on siiski midagi palju-palju enamat! See lugu lks hinge ja selles oli ka iva, ehkki kiges ma autori hinnangute ja jreldustega ei nustu.
Jagan tiel mral Mihkelsoni arvamust, et metsa ei saa vaadelda pelgalt kui rahakotti. Usun sellessegi, et mets maksab ktte, kui sae valel phjusel ktte vtad. Olen samuti seda meelt, et loodus on tark.
Tuleb aga lisada, et ma ei ole tunnetanud hegi huvirhma survet vimalikult palju raiuda, ehkki oma t tttu suhtlen kigi metsandusasutuste ja -organisatsioonidega ning paljude ettevtjatega. Metsa majandamise raskuspunkt on hoopis mujal.
Vib-olla rgitakse praegu testi ennekike majandamise aspektist, mitte metsast hingeturgutajana. Selle ks olulisemaid phjuseid on kindlasti see, et puhtast hust on saanud muu hulgas kaup: see sunnib paljutki mber hindama ja uute oludega kohanema. Taastuvate energiaallikate, sealhulgas puidu kasutamist soositakse toetustega ja mistagi uurivad kik riigid, kuidas neile kehtestatud CO2-kvoodi nudeid tita ja mitte trahve maksta. Puit on maailmaturul aina enam hinnatud kui taastuv ressurss.
Vikese riigina maailmamajanduse tmbetuultes pole meil phjust ega isegi vimalust muretseda, kas mets ldse raiumata jtta; kll on mtet arutada, kuidas majandada metsi kestlikult ning luua metsakasutuses ja puidu ttlemisel vimalikult suur lisandvrtus. Et kiirelt muutunud oludes ellu jda, peame hoolitsema, et puitu kui thtsat ekspordiartiklit kasutataks esmajoones Eestis. Peame mtlema oma riigile kui tervikule, hoidma tkohti maal, teadvustades, et just metsa- ja puidutstusettevtted on paljudes vikestes maakohtades ainsad tandjad, kes ei tegutse riigi rahakoti najal.
Viimasel ajal on ksjagu kritiseeritud puidu kasutamist elektri tootmiseks Narva Elektrijaamade kateldes. Unustatakse aga tsiasi, et sama kttepuit laaditaks sadamas laevadele ja see liiguks teiste riikide elektrijaamade kateldesse, sest taastuvenergia on kogu Euroopas arenev suund, mida hoogustavad taastuvenergia investeeringute ja tootmise eest makstavad toetused. Kllap on siiski mitmes mttes parem, et Eesti kttepuudest saab toasoojus ja elekter meile endile.
Metsa-, puidu- ja energeetikasektor teevad ha enam omavahel koostd, et pikaajaliste traditsioonidega metsa- ja puidutstus ning viimastel aastatel Euroopas toetuste mjul kiiresti mahtusid kasvatav taastuvenergeetika tagaksid sektorile vimalikult judsa arengu ja tasakaalustatud ressursikasutuse. Siht on hoida Eestis alles tkohad ja ma hea ttlemispotentsiaaliga puit maha pigem toolide-laudade ning majadena ja halvakvaliteedilisem puit soojuse vi elektrina. Puidu tarvitus energia tootmisel annab lisandvrtuseks alla 50 euro tihumeetri kohta, ent selle kasutamine tstuslikuks otstarbeks lisab tunduvalt vrtust: alates 100 eurost kuni 1000 euroni.
Vastab tele, et kohati vib leeuroopaline toetustessteem moonutada turgu, kuid meedias kritiseeritud Eesti energeetikasektori esindajad seisavad koos metsa- ja puidusektoriga sellise puidukasutuse ja toetuste ssteemi eest, mis teeniks ldist kasu ja aitaks reaalses elus saavutada loodushoiueesmrke.

Metsaomanik tajub vastutust
Erametsaomanike maine on teenimatult jnud samaks kui 1990. aastatel, kui Eestis oli tepoolest probleemiks paremate metsade ebamistlik raiumine. See oli tolle aja mrk. Praegu on ldprobleem hoopis see, et omanikud ei majanda metsa piisavalt. Nimelt on 1012 hektari metsamaa omanik enamasti mne teise eluala inimene ja mets on talle pigem puhkamise koht tema tulu ega elutegevus ei olene metsa majandamisest. Loodusliku elukeskkonna hoid on kahtlemata kuldavrt phimte, ent kui kik metsaomanikud otsustaksid, et mets saab endaga ise hakkama, siis ei saavutata loodusrikkust, vaid vastupidi: poollooduslike metsade arv vheneb ja peale kasvab erivanuseline mets, mida on raskem majandada.
Kui linnast tulnud seeneline neb tee res raielanki, mtleb ta sageli: metsarikad tegutsevad. Ent sna pllurikad pole kuulda olnud, ehkki majandusmetsa raiumine viks olla sama enesestmistetav kui saagikoristus pllul. Samamoodi kui pllumees istutab ja hooldab ka metsaomanik ja oma elu jooksul he korra langetab kpset metsa. Ometi valitseb laialt suhtumine, et mets kasvab ja hoolitseb enda eest ise.
Seesama hoiak ilmneb selgelt ka maksude ja soodustuste korral: pllu- ja metsamehi koheldakse erinevalt, niteks alates tulevast aastast tuleb pllumehel erisoodustusega ktus vahetada tavalise vastu, kui ta siirdub metsatdele. Alles hiljaaegu tehti siiski tnuvrt seadusemuudatus, mis lubab ndsest metsamgitulust maha arvata jrgmise kolme aasta jooksul metsa heaks tehtud kulutused, seega said metsaomanikud samad igused kui ettevtjad, kellel see igus on alati olnud.
ldsusel on metsaomanike suhtes on suur hulk ootusi: kik tahavad ju minna seenele ja marjule, soovivad metsas nha korras teid ja ilusaid raielanke jpm. Tegelikult tuleb hoolsal omanikul pidevalt peale maksta selle eest, et mets vastaks ootustele. Niteks harvendusraie metsahooldusvttena on omanikule ldjuhul kindlasti miinusprojekt. Kes seda endale lubada ei saa, jtab t tegemata ja ootab lageraieni.
Eesti erametsades on vga palju kpset ja lekpsenud metsa, mida tuleks tingimata raiuda. Jutt kib eelkige raiekpsetest lehtpuupuistutest, mida kasvab ohtrasti endistel karja- ja heinamaadel. Kui raie jb tegemata, hakkab metsa kvaliteet halvenema. Eriti halvas seisundis on meie leseisnud lepikud, kaasikud ja haavikud.
Omaniku huvi metsa hooldada on seni prssinud see, et halvakvaliteedilise puidu jrele pole olnud piisavalt nudlust. Teaduprast pole aga vimalik raiuda vaid tstusele sobivat palki. Raietde kigus tekib peale saepalgi ja paberipuu ka peenemat puitu ja raiejtmeid, mida saab tarvitada plaaditstuses ja energeetikas. On mistlik, et tstusettevtetele sobimatut halvakvaliteedilist puitu kasutatakse niteks elektri ja soojuse tootmiseks.
Metsanduse arengukava jrgi tuleb muu hulgas testi suurendada raiemahtu kuni 15 miljoni tihumeetrini aastas (senine raiemaht on olnud 69 mln tm aastas). Aga arengukava ei ole seadnud sihiks raiuda ennekike palgimetsi, nagu on tihti tlgendatud, vaid rgitab lehtpuupuistuid majandama ning harvendusraiete osakaalu suurendama, samuti metsauuenduse mahtu kahekordistama.

Praeguste omanike metsades on mrgata meeldivat tendentsi: varasemast enam leidub seal avalikuks kasutamiseks meldud puhke- ja lkkekohti.

Medali kolmas klg
Mtlen selle all erinevalt mtlevate inimeste hisosa seda on rohkem, kui paistab.
Tahan toonitada, et metsast rkides on mttetu vastandada eri vaatenurki. Vime kll irooniliselt rkida puudekallistajatest ja raha nimel raiujatest, kuid pdke iseennast selle jrgi lahterdada! Enamasti selgub, et ka eri vaatepunktist lhtuvad inimesed jagavad hiseid vrtusi. Pole ju mingit alust uskuda, et metsaga koos elav ja seda majandav inimene hindab metsa peamiselt vaid ainelise varana ega mrka selle elurikkust. Pigem tunneb ka metsaomanik vi akadeemilise metsandushariduse saanud inimene samamoodi kui metsahku hingav linnakorilanegi rmu linnulaulust ja laane kohinast.
Omanikule ei avaldata mingit survet metsa raiuda, kuid kahtlemata elavdab motiveeriv hind ja puidukasutus raiet. Ei tahaks aga sugugi kritiseerida inimesi, kes keelduvad arvamast, et vanad puud on tarvis kiiresti maha vtta. Materiaalsest vaatenurgast on kps puu testi nagu vana inimene: justkui jalus vi pidurdab nooremate tegutsemisiha. Loomulikult on selline arusaam kniline: tepoolest, kike ei saa mta rahas.
Nd teen ausa lestunnistuse: kuigi olen pikalt pdnud vesta metsa otstarbekast majandamisest, vaatan ma maakodus edaspidigi ttt krgete kuivanud kuuskedega ning tunnen endistviisi rmu karu jlgedest kiigepuul ning rhni toksimisest. Ent ma ei kritiseeri ka naabrimeest, kes metsa majandab, vaid austan seda tegevust. Tema elatis ju tulebki pllu- ja metsatst. Metsa on tema peres majandatud plvest plve ja tema soov on jtta oma lapselastele sama hsti hoolitsetud mets, nagu ta oma isalt omal ajal pranduseks sai.
Selles, kuidas tema talumetsa majandab, on samuti sgavam mte: traditsioonide ja eestluse hoidmine plvest plve, plise eluviisi jtkamine ning usk meie riigi kestmisse. Kllap siin ongi vti: peaasi on kohelda metsa vrikalt, temaga endale omasel viisil suheldes. Me vime tajuda, et meil on temaga luba olla, temalt kaitset ja katet oodata, aga samas on meil ka kohustus tema kekigu eest vastutada kuidas keegi seda siis enda jaoks lahti mtestab. Mets on kll taastuv, kuid iga meie liigutus jtab jlje pikaks ajaks.
Vimalik, et metsast kui tervendajast, inspiratsiooniallikast, pikohast ja hingehoidjast rgitakse praegu liiga vhe. Siiski leian, et neid vrtusi arvestatakse ka mis tahes metsaga seotud asutuses, kas vi arvutiklahve klbistades ja toetusi jagades vi puidust tooteid valmistades. Mistagi avaldatakse toetust neid vrtusi toetavale tegevusele numbrite keeles, aga nii Eesti kui ka Euroopa Liidu toetus ning suund kestlikule metsamajandamisele on siiski ilmne. Loetlen siinkohal vaid mned mrksnad: Natura, vriselupaigad, prandkultuuri objektid
Mitme kandi pealt vaatlevad metsa nii ajakiri Eesti Mets kui ka Maalehe vahel erametsakeskuse hoole all valmiv ppeleht Sinu Mets. RMK-l on tore ajakiri Metsamees, peale selle jagavad infot metsanduse erilehed ja metsanduse portaalid (rmk.ee, eramets.ee; metsainfo. ee, empl.ee, puuinfo.ee), Kuku raadios on raadiosaade Metsaminutid, ha rohkem ksitleb metsateemasid ka televisioon. Loodetavasti leiab midagi igaks, kes teavet otsib!
Need, kelle meelest on metsa kohta kiv teave siiski heklgne ja kallutatud, saavad omalt poolt tasakaalustava sna sekka elda nii metsanduse eri infokanalite vahendusel kui ka marlaudades aru pidades. Samuti on kik vga oodatud jagama oma vahetuid kogemusi metsa kohta.
Mets on meie kigi hine sdameasi, olgu tegu metsaomaniku, lihtsalt loodusesbra vi metsanduses ttava inimesega. Metsast rkides on palju teemasid, mis nuaksid hist kaasamtlemist, arvamuse kujundamist, kuid pahatihti ei jua need nii laia hulga inimesteni, et snniks kiki vaatenurki hlmav korralik arutelu. Kutsun kiki nii olulisel teemal senisest palju enam kaasa mtlema ja arvamust avaldama!



Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet