Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



artiklid
Rnnates Aafrika ja Austraalia metsades

Rahvusvahelise metsa-aasta puhul on vaatluse all Aafrika ja Austraalia eriilmelised metsad, kus autor on ise viibinud.

Aafrika kidurakasvuliste kuivade troopiliste metsade uhkeim puu on baobab Aafrika manner on suhteliselt metsavaene, metsaga on kaetud kigest viiendik kontinendist. Mandri eri osades leidub mitmekesiseid metsi: phjaosas on levinud lhistroopilised igihaljad metsad, metsad, keskosas kuivad troopilised ja savannimetsad, ekvaatori lhedal niisked igihaljad troopilised metsad ning ookeanirannikul mangroovimetsad. Kige tpilisemad on Aafrikale siiski kuivadel aladel levinud madalakasvulised harvikud ja psastikud. Eestlase silma jaoks mjuvad need pigem hreda vsa kui metsana. Kuid metsavaeses Aafrikas on neil ldiselt sama otstarve mis muudel mandritel paremakasvulistel metsadel: pakkuvad toitu ja varjepaika paljudele loomaliikidele ning on oluline puiduallikas inimestele. Aafrika metsade pindala vheneb raadamise ja leekspluateerimise tttu endiselt, kuigi metsade kahanemise tempo on viimastel aastatel aeglustunud.

Kiduras ja kuivas troopilises savannimetsas, harvikus vi psastikus kndivad vaid mned puuliigid vimsate mtmeteni. Neist kige jmedamaks kasvab baobab ehk ahvileivapuu. Selle liike on Aafrikas kokku kaheksa, kuid mandril on levinud vaid ks, harilik ahvileivapuu. Kik lejnud liigid kasvavad Madagaskari saarel.
Madagaskaril olen kinud ka ainulaadses metsas, mis koosnebki vaid ahvileivapuudest, tpsemalt tnn-ahvileivapuudest. Enamasti kasvavad ahvileivapuud siiski ksikpuudena. Vga jme ja siledakooreline tvi, millel leidub oksi vaid ladvaosas, paistab juba kaugelt silma. Vihmaperioodi lpuks titub ta pehme ssi veega ja tve mbermt suureneb. Puaperioodiks lheb vra raagu ja puu elab veevaese aja le tnu tves talletatud veevarudele. Puaperioodi lpuks on tve mbermt kahanenud.
Hariliku ahvileivapuu ied on suured ja valged ning tis nektarit. Nektarist toituvad mitut liiki putukad, linnud ja nahkhiired. Nahkhiirtel on baobabi elus eriline roll. Nektarit otsides tolmelda2011vad nad htlasi isi. Hariliku ahvileivapuu rohekad puitunud kestaga viljad ei ole sugugi toiduks vaid ahvidele, nagu nimi nib viitavat. Viljadest toituvad paljud loomad. Need on sdavad ka inimesele. Kui vilja avasin, leidsin selle seest vatitaolise viljaliha, mis maitses hapukas. Viljalihast valmistatakse meeldiva maitsega mahla, seemnetest saadakse li. Kige jmedamate baobabide tvede mbermt kndib rinnakrguselt umbkaudu 40 meetrini. Maailmas jb harilik baobab jmeduselt alla vaid Mehhikos kasvavale sookpressile.

Aafrika troopilistest niisketest vihmametsadest asub suurim Kongo jgikonnas
Pindalalt on see mets ldse suurim kogu Aafrikas. Tpsemini hlmab Kongo jgikonna metsaala tervelt 70% kigist Aafrika metsadest ja jb oma 3,7 miljoni ruutkilomeetriga maailma troopiliste metsade seas alla vaid Amazonase metsaalale Luna-Ameerikas. Puuliikide arv ulatub Kongo jgikonna metsades ligi tuhandeni, taimeliikide hulk le kmne tuhande. Metsas leidub pnevaid ja ainulaadseid loomaliike. Haruldasi inimahviliike on tervelt neli: peale kahe gorillaliigi veel kaks impansiliiki. Viimastest ks, kbusimpans ehk bonobo elutseb ainult sealsetes metsades. Vaid sealsetes metsades leidub ka kaelkirjaku sugulast okaapit, kes avastati vaid mnikmmend aastat tagasi.
Kongo metsa on loodusteadlased kuni meie ajani judnud uurida ige pealiskaudselt. ks phjus on see, et hiigelalal on rmiselt raske liikuda. Teid igupoolest polegi ja suured piirkonnad on soode ja liigvee tttu lbimatud. Teine phjus on Kongo Demokraatlikus Vabariigis juba peaaegu pool sajandit vldanud kodusjad. Suur osa riigist on kaoses ning reise ja uurimistd on keeruline korraldada, tihti suisa eluohtlik.
Ametlikult on Kongo metsade hoiuks loodud ka hulk suure pindalaga kaitsealasid ja rahvusparke. Kuid need eksisteerivad pigem paberil. Sageli on nad loodud aladele, mis on kige ligipsmatumad. Kui aga asud otsima tpsemat teavet kaitseala kohta, selgub, et andmeid peaaegu polegi, sest kaitseala pole jutud uurida. Mnedes metsaosades on tehtud ka ulatuslikke raieid, aga enamjagu Kongo niiskest troopilisest metsast on psinud puutumatuna siiani.

Mangroovimetsad taluvad regulaarseid leujutusi soolase veega
Mangroovimetsi leidub Aafrikas, nii nagu teistelgi mandritel, kige enam ookeanide rannikul, mis jvad ekvaatori lhedale. Erinevalt muudest maailma metsadest taluvad nad korrapraseid soolase vee leujutusi kaks korda pevas ookeani tusu ajal. Magedat vett nad elutegevuseks ei vaja ja suudavad liigsetest sooladest vabaneda lehtede kaudu (lehtede pinnal on seetttu vahel nha valkjat soolakirmet). Kui vesi on krgel, hangivad puud hapnikku hingamisjuurte kaudu. Mna ajal ilmuvad vee alt mudasel pinnal nhtavale nii hingamisjuured kui ka igale poole sirutuvad hujuured, mis on vajalikud pinnasesse kinnitumiseks. Siis nivad mangroovipuud seisvat otsekui karkjalgadel.
Mangroovipuude seemned idanevad tpiliselt irdumata viljadest ja levivad idanditena. Teravaotsaline vili kukub pehmesse mutta nagu odaots ja sealt hakkabki edaspidi vrsuma uus mangroovipuu. Mangroovimetsa eriline elustik on samuti kohanenud tusude ja mnadega. Mna ajal vib tihti nha rohkesti krabisid, kes liiguvad urgudesse ja sealt vlja. Muda pinnal, aga krgvee ajal ka puude okstel, vib silmata mudahpikuid iseralikke kalu, kes suudavad liikuda ka veest vljas. Muda peal hppavad nad rinnauimede abil nagu konnad, okstele kinnituvad aga iminappadetaoliste khuuimede abil. Mangroovimetsad on levinud seal, kus kallas on lauge. Suure osa neist on ini39mene praeguseks ajaks hvitanud. Osa on kadunud vee saastamise tttu, osa seetttu, et kohalikud elanikud raiuvad neid puidu hankimiseks.

Austraalia metsatbid on ige omaprased, nagu taime- ja loomaliigidki
Austraalia mandrist on metsaga kaetud vaid 5%. Metsad paiknevad peamiselt mandri servaaladel. Sisemaal on kliima krbeline ja metsi rmiselt vhe. Nagu kogu Austraalia elustik, on eriprased ka sealsed metsad. Loodusteadlased liigitavad need ldjoontes kolmeks: tihedad metsad, kus puude vrade projektsioon katab maapinnast 81100%, hredad metsad, kus puuvrade liituvus on 5180%, ja harvikud ning psastikud, kus knealune nitaja on 2050%.
Tihedate metsade hulka kuuluvad vihmametsad ja mangroovimetsad. Vihmametsad jagunevad omakorda troopilisteks, lhistroopilisteks ja parasvtme vihmametsadeks. Need on Austraalia kige vimsamad metsad. Metsa esimese rinde krgus kndib tihti le 30 meetri, puistud on sageli mitmerindelised ja elustik vga liigirikas.
Troopilisi vihmametsi leidub peamiselt vaid Austraalia kirdeosas ja nende pindala on vike. Suurim htne troopilise vihmametsa ala, mis paikneb Cooktowni ja Tonswillei vahel, vtab enda alla ligi 800 000 hektarit. See on vaid ks tuhandik Austraalia pindalast, kus mets on koduks le 3000 taimeliigile ja 370 linnuliigile. Seal elab ligi 30% kigist Austraalia kukkurlooma liikidest, 30% konnaliikidest ja 23% roomajaliikidest. Suur osa neist metsadest on looduskaitse all. Vga pnev on niteks 1200 ruutkilomeetri suurune Daintree rahvuspark, kus saime mitu peva ringi liikuda.
Lhistroopilisi vihmametsi on jrel veelgi vhem kui troopilisi. Neid leidub ksikute omaette saarekestena Austraalia idaosas. Parasvtme vihmametsi leidub peamiselt Austraalia kaguosas. Vimsad puud on tihti kaetud sammaldega, metsa alumises rindes kasvavad puukujulised snajalad.
Hredad metsad on enamasti levinud kuivadel pinnastel Austraalia mandri phja-, ida- ja lunaosa suurtel aladel. Nad koosnevad tihti pris vimsatest, ligi 20-meetristest puudest.
Harvikuid ja psastikke leidub Austraalias tohutu suurtel aladel. Sageli on nad levinud vga kuivades kasvukohtades. Puud on madalad ja kverad, tihti kasvavad puude asemel psad. Nii hredad metsad kui ka harvikud ja psastikud on vga tuleohtlikud iga-aastased tulekahjud on seal tavalised.

Austraalia metsad koosnevad philiselt eukalptidest
Kui erilaadse vlimusega eukalptimetsi ngime oma Austraalia-reisi jooksul! Krbe piiril Austraalia sisemaal rndasime Hattah-Kulkyne'i rahvuspargi metsas, kus puud on vaevalt 10 meetri krgused ja nii peenetvelised ja harunevad, et meenutavad pigem psaid kui puid. Kohalik nimetus sellisel purukuival maal levinud krgete psastega metsa kohta on mallee.
Austraalia idaosas olime kulgenud kuivades hredates metsades, kus valguskllane maapind on kaetud htlase pruuni kihiga, mis koosneb kuivanud lehtedest ja kooreribadest. Pikeselisel peval on srase metsa hk tulvil tugevat ja ravahetamatut eukalptiaroomi. Puutvede alaosad olid sageli ssimustad. See oli kindel mrk seal mllanud tulekahjust.
Krgeima ja sihvakaima eukalptimetsa leidsime Austraalia kaguosast. Seal, Melbournei linnast ligi 60 kilomeetri kaugusel, asub Yarra Rangesi rahvuspark. Ilm oli jahedapoolne ja rske. Tibutas vihma. Selles parasvtme vihmametsas sajab sageli ja seetttu on taimestik erakordselt lopsakas.
Puukujulised snajalad kndivad 10 meetri krguseni ja moodustavad kohati eukalptimetsa all omaette puurinde. Vrreldes Eesti metsapuudega paiknesid nad palju krgemate, tiesti sirgete ja okstetuna tihedalt ksteise krval. Ladvad ulatusid 60 meetri piirimaile. Paljudelt tvedelt oli koor narmastena maha koorunud, mis Eesti kogemuste jrgi thendab seda, et puu on suremas. Eukalpti puhul on koore pidev uuenemine tiesti normaalne nhtus. Sealne liik kannab valitseva eukalpti nimetust.
Matkasime hiiglase juurde, kes on Victoria osariigi vgevaim. Siis oli ta 84 meetri krgune, kuid varem koguni 92-meetrine. Hiljutine torm oli latva kaheksa meetri vrra lhendanud. See puu ei ole siiski krgeim eukalptide seas. Rekordpuu on samuti valitsev eukalpt ja kasvab Austraaliast veidi luna poole jval, Austraalia mandriga samasse taimeregiooni kuuluval Tasmaania saarel. Selle eksemplari krguseks on 2010. aastal mdetud 100 meetrit. Hiidu nimega Centurion peetakse kogu maailma krgeimaks lehtpuuks.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet