Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



artiklid
Vaagides optimaalset lageraielangi pindala

Milliseid jreldusi vib teha teadlaste rhma uuringust Metsade majandamisel eraldisephise langi pindala rakendamise mjude anals?

Eesmrk: selgitada senisest suuremate raiesmike mju metsamajandusele ja metsa elurikkuselee
2011. aasta algul valmis Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis keskkonnaministeeriumi tellimusel uurimus eraldisephise langi pindala rakendamise vimalustest ja vimalikust mjust. Miste eraldisephine all meldakse lageraielanki, mille piirid langevad kokku eraldise vi (juhul kui lank hlmab mitut eraldist) eraldiste piiridega. Kokku pandi materjal, mis sisaldas GIS-analsi potentsiaalsete lankide pindala ja paiknemise kohta ning eraldisephise langi pindala rakendamise majanduslikku ja koloogiliste riskitegurite analsi. Trhma eesmrk oli selgitada senisest suuremate raiesmike mju metsade uuenemisele ja uuendamisele, metsade elurikkusele ning metsamajandamise tulususele.

Et vhendada lageraiete negatiivset mju, on viimasel poolsajandil rakendatud jrjest karmimaid piiranguid lageraielankide suurusele, lhtudes ennekike metsade uuendamise edukusest. Alates 1990. aastatest on vikseid raiesmikke peetud phiteguriks, mis tagab metsade mitmekesisuse ja elurikkuse silimise. Eesmrgiks seati, et suured metsalaamad koosneksid vikestest, krvuti asuvatest eri vanuse ja koosseisuga puistutest. Samas on lageraielankidele esitatavad piirangud tinginud metsade liigse killustumise, seda nii puidutootmise kui ka elupaiga vrtuse seisukohast nende liikide jaoks, kes vajavad suuremaid htlase struktuuriga metsaalasid.
Seetttu on tekkinud vajadus tiendada seni kehtinud kontseptsiooni lageraiete piirangute kohta ja see osaliselt mber hinnata. Uuringus esitati seisukohad ja soovitused, mille alusel saab metsaseadust ja metsa majandamise eeskirja edaspidi muuta ja tiendada.

GIS-anals potentsiaalsete lankide pindalade ja paiknemise kohta
Praegu on metsades raielankide kavandamisel heks piiranguks langi maksimumpindala. Metsaseaduse jrgi vib langi suurim pindala olla kaks, kolm, viis ja seitse hektarit, olenevalt metsakasvukohatbist vi ala iseloomust. Teine piirang on minimaalne liitumisaeg.
Metsaregistrisse kogutud takseer- ja ruumiandmete phjal uuriti, milliseks kujuneb majandamispiiranguteta metsades uuendusraielankide pindala ja paigutus, kui pindalapiirangut ei kasutata ning arvestatakse ainult liitumisajaga.
Imitatsioonkatse nitas, et jrgmise kahekmne aasta jooksul ei ole olulisi erinevusi iga-aastaste raiealade suuruses ega arvus. Raieala suuruse mrab eraldise keskmine suurus, mis pindalapiirangu kaotamisel kasvaks. Seetttu tekib jrgmisel raieringil arvatavasti rohkem suuremaid eraldisi ning ka raiealade keskmine pindala suureneb veidi. Joonised 1 ja 2 kirjeldavad imitatsioonil saadud raiealade kogupindala ja arvu suurusklasside kaupa aastatel 20102029.
GIS imitatsioon nitas, et jrgmise kahekmne aasta jooksul kpsuse saavutavatest eraldistest on 0,64% lehtpuupuistutest suuremad kui 7 ha ja 2,36% okaspuupuistutest suuremad kui 5 ha. Niteks 2011. aastal kpsuse saavutanud lehtpuupuistutest on 21 eraldist kogupindalaga 213 ha suuremad kui 7 ha ja 98 okaspuupuistut kogupindalaga 742 ha suuremad kui 5 ha. Nende puistute kogupindala, mida ei ole vimalik seadusega lubatud minimaalse raievanuse ajal raiuda, on umbes 300 ha: 66 ha lehtpuupuistuid ja 252 ha okaspuupuistuid. Praeguse metsamajanduse praktika jaoks harjumuspratuid suuri uuendusraiealasid tekkis ksikuid. Suhteliselt harvade le 10 ha suuruste raiealade korral suureneb nii keskmise eraldise pindala kui ka raieala eraldiste hulga varieeruvus aastati.
Metsaregistri andmetest selgus, et ldiselt suureneb eraldise keskmine pindala koos kpsusaastaga: nooremad eraldised on vanematest suuremad (joonis 3). Kuna katseperioodi ajale jb kaks klassikalist kmneaastase tskliga metsakorraldusperioodi, siis pole teada, kas edaspidi eraldised takseeritakse viksemana (diferentseeritakse senisest rohkem) vi suuremana (samalaadseid puistuid pigem liidetakse). Seega vib seaduste ja metsakorraldustava muutumine kujundada praegusega vrreldes hoopis teistsuguse suurusega eraldised.

Eraldisephise langi kasutamise majanduslik anals
Majandusanalsil arvestati piirangutega seotud kahe nitajaga: pikenenud raievanuse tttu saamata jv tulu ning metsavarumiskulude suurenemine, kui eraldist ei saa he vttega raiuda.
Et saavutada metsamaa parim tootlikkus, tuleks puistu raiuda vanuses, kus tema majandamisest tekkiv pikaajaline keskmine puhastulu (eurot hektari kohta aastas) saavutab maksimaalse vrtuse vi prognoositud hinna vi kasumi tus selle langustendentsi ajal on viksem kui antud tingimustele vastava vanuse phjal maksimaalse keskmise juurdekasvu jrgi valitud norm.
Andmaks hinnangut metsamaa tootlikkuse kasutamisele, loodi statistilise metsainventeerimise (SMI) 2008 29aasta andmete phjal hpoteetiline puistu koosseisuga 30,7M 23,7Ku 22,3Ks 7,6Hb 7,0Lv 4,9Lm 1,1Sa 1,0Re 1,7 Teised. Tootlikkuse rahalise vrtuse hindamiseks arvutati eri vanusega puistu pikaajaline keskmine tulu aastate kaupa. Suhteliselt stabiilse suure keskmise tuluga periood kestab umbes 20 aastat. Mudelpuistu pikaajalise majandamise maksimaalne tootlikkus saavutatakse 53 aasta pikkuse raieringiga. Prast seda on viie aasta jooksul puistute hind alanenud, arvutuste phjal 38 eurot hektari kohta. Korrutades selle vrtuse 300-ga nii palju hektareid puistuid tuleb pindalapiirangu tttu raiuda lubatavast hiljem selgub, et omanikud kaotavad aastas ligikaudu 11 400 eurot. Metsamajanduse kogukivet arvestades on see suhteliselt tagasihoidlik summa.
Metsamaalt saadava tulu vhenemisest olulisemaks osutus metsavarumistde ja taasmetsastamise kulude kasv. Raietde kulusid analsiti RMK 2009/2010 raiehooaja andmete phjal arvestusega, et he eraldisega lageraie keskmine pindala oli 1,5 hektarit. Keskmine raiutav tagavara hel eraldisel oli 405 tm, keskmine hektaritagavara 270 tm/ha.
Seos raielangi pindala ja raietde hikuhinna vahel sisuliselt puudub, korrelatsioonikoefitsient on 0,05.
Metsavarumistde puhul on olulised masinate ja seadmete transpordi kulud ehk nn. kolimiskulud, metsauuendustde puhul aga juhtimiskulud ning taimede transpordi kulud, samuti maapinna ettevalmistamisel masinate transpordi kulud. Vestlustes metsavarumisfirma juhtidega selgus, et he raieobjekti haldus- ja psikulud on 1020%, raielangi keskmiste nitajate phjal seega 380 kuni 770 eurot eraldise kohta. Selle phjal arvestati raietde psikuludeks 15% kogukulust ehk 585 eurot raielangi kohta.
GIS-anals nitas, et 2011. aastal kpsuse saavutanud eraldistest 129 tkki on suuremad kui viis ja seitse hektarit. Arvestuslikult tekib juurde umbes 170 raielanki, mille lesttamisega seotud lisakulu on hinnanguliselt ligikaudu 100 000 eurot ja taasmetsastamise lisakulu umbes 17 000 eurot aastas.

Raielangi suuruse mju elurikkusele ja elupaikadele
Kuigi raiesmikud on vikesed, ei nita praegune maksimaalse raiesmiku pindala tegelikku lageda ala suurust. Praeguste nuete jrgi arvestatakse raiesmiku vanust (kestust) ainult uuenemise jrgi ning eriti viljakates kasvukohtades peetakse uuenenuks juba mne aasta vanuseid raiesmikke (noorendikke), mille krvale vib teha uue raiesmiku. Seega tekib vhemasti elustiku jaoks metsamaastikus tegelikult palju suurem barjr kui raiesmiku maksimaalse suuruse piirangu jrgi. Praegusi nudeid jrgides vib suur metsalaam olla erivanuseline noor mets, kus puuduvad elutingimused paljudele liikidele.
Sstvas metsanduses ptakse raied muuta looduslhedasemaks, jljendades looduslikke hiringuid. Seega viks ka raiesmikud (vhemasti osas kasvukohatpides) olla tunduvalt suuremad. Samas tuleb arvestada, et looduslik tulekahju ei jta maha htlaselt lagedat maastikku, vaid olenevalt topograafiast, niiskusreiimist ja tuule suunast jb osa piirkondi tulest puutumata vi on mjutatud ainult vhesel mral. Silikpuud ja nende rhmad viksid jljendada elustiku jaoks selliseid jnukpuid. Paljud uurimused on leidnud sellele vitele hulganisti positiivseid kinnitusi, maastiku tasemel tehtud tid on siiski vhe.
Lageraie suuruse mju elustikule vib ilmneda mitmel viisil.
Lhiajaline mju avaldub peamiselt kolmel viisil: 1) suuremate raiesmike puhul suurenevad eluvimalused lagedate alade liikide jaoks; 2) hiludes elavatele liikidele sobivad vaid viksemad raiesmikud; 3) metsaliikide jaoks killustub metsamaastik viksemateks, (elustiku jaoks) sageli omavahel henduseta tkkideks, tekivad eraldusbarjrid. Eri liikidele on eraldusbarjriks eri laiusega alad.
Pikaajaline mju avaldub philiselt kahel moel: 1) vikeste raiesmike puhul on kogu maastik htlaselt killustunud, puuduvad suuremad heealised tkid ja seega elupaigad sellist tpi alasid vajavatele liikidele; 2) suuremate raiesmike puhul muutub maastik homogeensemaks, seda ilmestavad suuremad metsatkid. Mju elustikule vib olla positiivne vi negatiivne, olenevalt eri vanusega metsade ruumilisest asetusest.

Ruumiline planeerimine
Ruumilise planeerimise siht on jlgida, et elupaigalaigud ei muutuks liiga vikseks (et mahutada antud maastikule iseloomulike indikaatorliikide pesitsuspiirkonda) vi elupaigalaikude vaheline maa ei muutuks liiga suureks (nii et isend ei suudaks seda letada). Eesmrk on liikide silimine maastiku mastaabis, mitte igas konkreetses puistus.
Ei hakka siin kordama metsakasvatuse algtdesid ruumilise planeerimise kohta, mis aitaks vltida tormikahjustusi. Kuid kompleksset ksitlust vajame ka selles valdkonnas: tuleks vlja ttada raiete ruumilise planeerimise meetodid, mis arvestaksid majandusliku tulukuse, fragmenteerumise suhtes tundliku elustiku elujulisuse, puistu tuule- ja haiguskindluse jmt. parameetritega.
Kokkuvtteks vib elda, et looduslike hiringute jljendamise phimtteid jrgides vib raiesmike suurus varieeruda mrksa rohkem kui praegu, samas tuleb arvestada kasvukohatb 2011mju. Kuivades mnnimetsades vivad tulehiringuid jljendades olla raiesmikud suuremad, kuusikutes vikesepinnalisi kahjustusi jljendades viksemad. Silikpuude ja elupaigakildude silitamine raiesmikel aitab suurendada maastiku sidusust elustiku jaoks, kuid meetmete efektiivsus vajab uurimist. Uuringuid raiesmike suuruse mju kohta Eesti elustikule on vga napilt ja enne kui muuta raiesmike suurust maastiku tasemel, tuleb uurida tundlikemate liikide reageeringut sellele ja selgitada, millised abinud aitavad seda leevendada.

Eraldisephise langi pindalaga seotud riskid
Eraldisephise majandamisega seotud ldised riskid tulenevad eesktt asjaolust, et vrreldes metsaseaduses lubatud lageraielankide suurusega vib suureneda eraldiste pindala, kus tehakse lageraiet. Kolm kige suuremat riskitegurit on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine pidevalt vi ajuti liigniiskete muldade puhul. See mjutab omakorda negatiivselt uuenemist.
Et riskitegureid leevendada, peaks kuivendusssteem raiutavate puistute naabruses olema tkorras vhemalt kaks-kolm aastat enne lageraiet, eriti riigimetsa liigniisketes metsaosades, kui sinna kontsentreeritakse lageraielanke. Raietdega rikutud kraavid tuleb kindlasti korrastada raietde jrel. Kik raiesmikud, mille suurus letab praeguse metsaseadusega lubatud lankide suurused, tuleks kultiveerida. Riigimetsamaadel pole suurte raiesmike kultiveerimine probleem, kll aga erametsades.
Eraldisephisele majandamisele tuleks melda varem, niteks kui eraldised on kllalt suured, et elavdada okaspuu-uuenduse kasvu harvendusraie abil ja saada raiesmikule elujulisi jrelkasvugruppe. Eraldisephisel majandamisel vhendavad metsaomanike riske eraldise kujuga lageraielangid, kus normsuurusega raielangist ei j jkidena vlja raiumata vana metsa ribasid ja kiile, mida tormid viksid kahjustada.
Uuringu autorite arvates tuleks vlja ttada eraldisephise majandamise reeglid ja anda vastused jrgmistele ksimustele:
1) Kas eraldisephine majandamine on kohustus vi vimalus? See peaks olema moodus, mis vimaldab leida optimaalse kuju ja suurusega uuenduslangi.
2) Kas majandatakse he eraldise kaupa vi metsaomaniku soovil mitme eraldise kaupa (eriti juhul, kui eraldised on nende keskmisest suurusest 1,5 ha viksemad), kui uuendusraie vanus vi kpsusdiameetrid seda lubavad?
3) Kas kahe ja enama eraldise kaupa majandades peavad kik eraldised kuuluma hte kasvukohatpi vi mitte?
4) Milline on koonderaldise lubatav maksimaalne suurus?
Eraldisephine majandamine ei ole universaalne abinu, mis aitaks vhendada metsanduse kitsaskohti. Arvestada tuleb asjaoluga, et praeguse perioodi eraldise (lageraielangi) kuju ja suurus mjutavad jrgmise uuendusraieperioodi langi kuju.

Eraldisephine lank ja raiesmiku uuenemine
Metsa uuendamise seisukohast peaks raielank olema sellise pindala ja laiusega, et tulevasel raiesmikul valitseksid nii eel- kui ka jreluuenduse ja kultiveeritud taimede kasvuks sobivad koloogilised tingimused (temperatuur, tuule tugevus, mulla niiskus jm.). Sobivate kasvuolude tagamiseks viks piirata lageraielankide laiust ja pindala, lhtudes kasvukohast, vanametsa liigilisest koosseisust, uuenemisviisist ja tulevikupuistu soovitavast enamuspuuliigist.
Et vltida riske loodusliku uuenduse tekkel, tuleb kultiveerimiseks sobivate kasvukohatpide raiesmikele rajada metsakultuur. Kui raiesmik on liiga lai (> 200 m), kahjustavad mikrokliima negatiivsed mjurid eelkige liigniisketes kasvukohtades noori puittaimi vi takistavad puutaimede teket, ent seetttu pikeneb uuenemisprotsess. Raielangi suuruse mju vhendamiseks jetakse raiestikule vajalikul hulgal seemnepuid, hajutatult vi gruppidena, ning silikpuid. Raielangi laius (kaugus kasvama jva, seemet andva metsa servast) on seemnete levikule ja tekkivale uuendusele koloogilisest seisukohast olulisem kui langi pindala ja see ei tohiks hegi looduslikult uuenema jetud metsatbi korral letada 100 meetrit, kui seemet andev puistu jb kasvama langi lnekaarde.

Eraldisephine majandamine: ks vimalus mitmest
Eraldisephist majandamist ei tohi ksitleda kohustusena, vaid lubatud vimalusena. Metsaomanikud vajavad nustamist ja juhendmaterjale suurte lankidega seotud riskide kohta. Uuringu phjal vib vita, et metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas vib kaotada vi tunduvalt vhendada lageraielankidele kehtestatud pindalapiiranguid, eelkige vib loobuda lageraielangi laiuse kitsendustest.
Raielanke peaks saama eraldada ja majandada mitut moodi: 1) praegu kehtestatud piirangute kriteeriumide jrgi; 2) vtta aluseks eraldisephine majandamine ja majandada he eraldise kaupa; 3) krvuti asetsevad vikesed eraldised, mis on saavutanud lubatava raievanuse, viks soovi korral liita heks raielangiks, nii et raielangi suurus jks kehtestatud piirangu raamesse ja eraldisi ei tkeldata.
Lageraielankide taasmetsastamist ksitlevates igusaktides ja soovitustes metsaomanikele tuleb arvestada metsakasvukohatbi mju. Kasvukohatpides, kus on kohustuslik rakendada metsauuendamisvtteid (klv, istutus, maapinna ettevalmistamine + seemnepuud), tuleks htlasi kehtestada kultiveerimise nue raiesmike kohta, mille suurus letab kolme hektarit.



Paavo Kaimre, uuringu vastutav titja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet