Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Artiklid
Loodus vajab mistlikku inimest

Tnavu thistame Eesti looduskaitse sajandat aastapeva. Seetttu on RMK kooostanud aasta lpuni kestva programmi
Loodusega koos. Mis programm see on? Kui teadlik on ndne metsas puhkaja?

Iga algus on raske
Eesti esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala asutati 14. augustil 1910. Oluline isik seejuures oli Vilsandi saare majakavaht ja suur linnusber Artur Toom, kes korraldas merelindude kaitset Vaika saartel. Tema t osutus niivrd mjukaks, et Riia loodusuurijate selts rentis Vaika saared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvimalused ja takistada munade korjamist. Nii loodigi Eesti ja Lti koosts Eesti esimene kaitseala, mis praegu kuulub Vilsandi rahvuspargi koosseisu.

Sajand tagasi kis eestlane looduses eelkige selleks, et oleks toit laual ja katus pea kohal. Kindlasti tundusid looduskaitseideed rahvale alguses sna vrad. Artur Toomi mlestustest vib lugeda, et paljud inimesed ei tahtnud uusi looduskaitsephimtteid kuidagi omaks vtta. Niteks meenutas ta: Esimesel aastal vaadati minule kui vga ahnele inimesele, kes saared selleks rentinud, et sealt ksi mune korjata. Jrgmisel aastal vaadati aga minu peale kui juba kuritahtlikule isikule, kes ei vta ise linnu pesadest mune, ega lase ka teisi vtta. Ksiti, mis igus on minul keelata vtmast jumalaloodud vabade lindude mune. Vihasena tuldi siti ja udustel ilmadel saarele, purustati minu kaitseehitused ja leitud pesad. Selline mbruse suhtumine ja alalised pilked tekitasid mitu korda meelepaha ja mnigi kord tahtsin kik jtta, aga ikka algasin uuesti, igakord mttega veel viimast korda katsuda ja lindude kaitseks sisse seada valve, kui aeg seda vhegi lubas.

Praegu on kaitse all 18% Eestist
Sajandi mdudes on Eestimaast kaitse alla vetud 18%. Et vimaldada mitmeklgset metsakasutust, on RMK le kmne aasta arendanud riigimetsas igaheiguse alusel toimivat looduskasutuse ssteemi. Ndseks on vlja kujundatud 13 RMK puhkeala, millele kaks aastat tagasi lisandus Elistvere loomapark. Eelmise aasta algusest on tienenud ja mitmekesistunud viie rahvuspargi ning kmnete kaitsealade huvivrsused.
Matkajate ootel on ligi 2000 km loodusradu, 26 metsaonni, 15 metsamaja ja 41 telkimisala, kuhu juhatavad 23 teabepunkti ja RMK koduleht. Asjalikke petusi ning kasulikke kogemusi loodusest jagavad 18 looduskeskust ja 5 loodusmaja. Alanud on suvi ja htlasi aktiivne metsapuhkuse hooaeg. Eelmisel aastal kidi riigimetsa puhkealadel ja kaitsealadel umbes 1,45 miljonil korral. Selle phjal vib jreldada, et Eesti inimesed armastavad looduses kia.

Puhkealasid on vaja teadlikult majandada
Suur klastuskoormus ja samas looduse piiratud vastuvtuvime tingivad vajaduse majandada teadlikult: peab olema levaade matkajatest ja nende soovidest, tuleb hinnata loodushuviliste tegevuse mju puhkealadele, vaja on teada nende alade klastusmahtu. Puhkealade arendamisel tuleb teada ka ldsuse ning kohalike elanike seisukohti. Selleks teeb RMK alatasa mitmesuguseid uuringuid.
Niteks sotsiaalse taluvuse uuringu siht on selgitada RMK puhkealadel ja nende mjupiirkonnas elavate inimeste, samuti kohalike omavalitsuste suhtumist ja hoiakuid. Uuringu jrgi on puhkealadega piirnevate alade elanikud ldjoontes RMK tegevuse suhtes positiivselt meelestatud, samuti leiab enamik vastajaid, et puhkeala tuleb vallale kasuks, vrtustab piirkonda ning teeb elu huvitavamaks. Probleemidena on philiselt esile toodud prgi ja sageli lekoormatud teed.
RMK korraldatavate uuringute eesmrk on helt poolt tagada klastajate rahulolu ning teiselt poolt hoida puhkemaastike seisundit. Samas vimaldavad uuringute kigus kogutud andmed mta, kui thusalt, jtkusuutlikult ja mitmeklgselt on puhkealasid majandatud. Nende andmete toel on RMK korrigeerinud on teavitustegevust, tiustanud jtmekorraldust, rekonstrueerinud kimlaid ning rakendanud kaitsemeetmeid intensiivse kasutusega maastikel. Oma teadliku majandamise kogemust on RMK tutvustanud ka mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ning sealt saadud positiivne tagasiside kinnitab, et valitud on ige tee.
Nagu eldud, on alates eelmise aasta algusest RMK hallata eestimaalaste jaoks olulise thtsusega alad ehk rahvuspargid ja kaitsealad le Eesti. RMK jaoks thendab klastuskorralduse tagamine kaitsealadel lisavastutust. Peame veelgi suuremat rhku panema tegevuse ssteemsele korraldusele ning kasvatama inimeste loodusteadlikkust ja vastutustunnet, et looduses ei lgastutaks sellesama looduse arvelt.
Et matkajad toimiksid targalt ja loodushoidlikult, selleks nustatakse neid RMK teabepunktides ning korraldatakse teavituskampaaniaid. Ka uuringud on kinnitanud, et inimesed peavad seda td thtsaks.
O Faktum & Ariko tegi RMK tellimusel 2009. aasta septembrikuus Eesti elanike hulgas ksitluse, mille kigus uuris htlasi, kui teadlikud ollakse vimalustest, mida pakub RMK.

Kes kus kib?
Uuringu tulemuste phjal vib elda, et ldine suhtumine riigimetsas puhkamise ja liikumise vimalustesse on positiivne: nii on meelestatud 91% 1574-aastastest elanikest. Tervelt 95% elanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul kinud mnel RMK puhkealal vi rahvuspargis, peavad selliste vimaluste olemasolu vajalikuks (sh. 68% hindab seda vga vajalikuks).
Kui 2006. aastal ei olnud mitte helgi RMK puhkealal kinud 55% elanikest, siis tnavu on neid 46%. Tpsustusena tuleb mrkida, et erinevalt varasematest aastatest on puhkealade nimekirja seekord hlmatud ka rahvuspargid. Seega ei saa olukorda otseselt vrrelda varasemate aastate tulemustega.
Kige enam on viimase 12 kuu jooksul matkatud Tallinna mbruse puhkealal, sellele jrgnevad Phja-Eesti puhkeala ning Peipsi phjaranniku puhkeala. Lahemaa rahvuspargis on uuringu jrgi viimase aasta vltel kinud 10% 1574-aastastest Eesti elanikest.
Nagu varasematelgi aastatel on omane tendents, et puhkealadel kivad sagedamini mberkaudsete piirkondade elanikud, niteks Tallinna mbruse puhkealal veedavad kige sagedamini aega tallinlased (27%), Haanja-Karula puhkealal aga Luna-Eesti elanikud (30%) jne.
Mnevrra sagedamini on puhkealadel kinud vanim vanuserhm (5574-aastased) 58%; samuti Lne-Eesti ja Virumaa elanikud, vastavalt 55% ja 53%. Keskmisest rohkem on puhkealadele vi rahvusparkidesse loodusretki teinud ka noorim vanuserhm (1534-aastased) 63%, Kesk- Eesti ja Luna-Eesti elanikud, vastavalt 63% ja 66%, ja krgema sissetulekuga sihtrhm 72%.
Mned aastad tagasi tehtud uuringu jrgi on RMK puhkealade suurim klastajarhm 2544-aastased, 2/3 matkajatest on krgharidusega vi keskeriharidusega. Umbes kolmandik loodusretkelistest elab Tallinnas ja Tartus ning tpiliselt tullakse puhkealale kahekesi siduautoga. Pooled loodushuvilised on saanud infot puhkeala kohta tuttavatelt, spradelt vi sugulastelt, 41% on koht varasemast tuttav, 16% on leidnud infot viitadelt looduses ja 21% RMK kodulehelt. Thelepanu vrib interneti kodulehe suhteliselt suur osathtsus; eelmisel aastal sisult uuenenud ja mahult kasvanud koduleht lubab eeldada veelgi suurenevat osakaalu info hankimises.
Eelkige kutsuvad loodusesse ilusad maastikud, tahetakse tunnetada loodust, olla eemal mrast ja leida meelerahu. Phitegevused on jalutamine, looduse vaatlemine, ujumine ja lihtsalt metsas olemine.
ldiselt hinnatakse puhkealadel pakutavat ja mbruse seisukorda heaks. Parimateks ehitisteks peetakse peatus- ja tuletegemiskohti, matkaradu, metsamaju ja -onne ning looduskeskusi ja nende teabepunkte. Ksitletute arvates vastavad puhkealad ldiselt ootustele, kuid tasuks arendada harrastusvimalusi.

Aasta lpuni saab osaleda programmis Loodusega koos
Eesti looduskaitse saja aasta juubeli puhul keskendub RMK oma teavitustegevuses looduskaitseteemadele. Kuigi olukord pole halb, saab teadlikkust alati parandada. Inimese ja looduse rahuliku kooseksisteerimise mtestamine on aeganudev protsess.
RMK on koostanud aasta lpuni kestva programmi Loodusega koos, millest vib igaks osa vtta. Looduskaitse juubeli puhul soovime lhendada inimest loodusele, mtestada looduse rolli inimese jaoks ning juurutada kitumisjuhiseid, mis aitavad loodust hoida. Selleks korraldab RMK tnavu loodusspradele le saja rituse kogu Eestis.
ritused on vga mitmekesised ja sobivad igale vanusele: nitused, matkad, kontserdid, filmihtud. Ehkki mni ritus on tagasihoidlik ja pakub looduselamusi vaid mnekmnele inimesele, hlmatakse aasta jooksul nnda tuhandeid loodushuvilisi. htlasi korraldatakse viis suuremat vistlust, mis pakuvad osalemis- ja kaasaelamisrmu erisuguste annetega inimestele. Vistlus 100 soovi ja palvet kutsub edastama snaosavaid lausungeid, 100 metsapilti looma visuaalseid teoseid, 100 tordiretsepti valmistama omaloomingulisi torte, 100 looduse postkaarti annab koolilastele vimaluse joonistada vistu postkaarte ja 100 lemmikut looduses kutsub kiku avaldama arvamust ja hindama lemmikpaiku.
Esimesena alanud vistlus100 soovi ja palvet on mai keskpaigaks RMK veebilehele mtteid avaldama toonud juba le saja inimese. Jaanipevaks on selge, millised snumid rahvale ja riile enim meeldisid. 100 soovi ja palvet kogus mtteteri lausungeid, mis lhendavad meid loodusega ja loodust meiega, nendes tlustes kajastub looduse vrikas kohtlemine, neis on mtestatud inimese ja looduse vahelisi suhteid. Mne jaoks on need soovid, mnele ksud.
Selle vistluse rii esimees, luuletaja Doris Kareva on elnud: Ootame elavaid, klavaid, haljaid lausungeid, mis tuletaksid meelde, et loodust on vaja hoida. Parimaid snumeid, soove vi lausungeid kasutatakse kokkuleppel autoriga RMK teavituskampaaniates, info- ja ppematerjalides.
Alanud on ka koolilaste postkaartide joonistamise vistlus, looduses liikumise reegleid visualiseerivate teoste ja tordiretseptide vistlus.
Eraldi tuleks vlja tuua tnavune matka- ja muusikarituste sari rahvusparkides. 22. maist 28. novembrini korraldatakse viis matka- ja muusikaritust Eestimaa rahvusparkides. rituse matkaosas pakutakse juhendatud retke, mis aitab mista rahvuspargi prandit ja selle paiga looduse eripra. Jrgneval kontserdil esineb Riho Sibul spradega. Kontsertide snalised ja luulelised vahepalad esitab Vladislav Korets. Tasub mainida, et on kehtestatud rituse osavtjate arvu lempiir, et ssta paikkonna loodust.
Suurejooneliselt thistab RMK koos loodushuvilistega looduskaitse snnipeva, mille auks peetakse 14. augustil kigis RMK looduskeskustes snnipevapeod, kus eldakse oma head soovid loodusele ja sakse koos torti. Snnipeva pearitus toimub selle sndmusega seotud paigas Saaremaal Loonal. Loomulikult oodatakse kikjal lahkeid kaasaljaid osaleda saab tasuta.



Mari-Liis Mlberg, RMK turundus- ja kommunikatsioonijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet