Eesti Looduse fotov�istlus
4/2012



Artiklid
Patrick Moore: Hoidkem metsa, mitte iga puud

Viimasel ajal on avalikkuses palju rgitud Bjrn Lomborgist ja tema raamatust Skeptiline keskkonnakaitsja. B. Lomborg pole ainus skeptik keskkonnakaitsjate hulgas. Metsade ja metsatstuse teemale on keskendunud greenpeacei asutajaliige Patrick Moore. Jrgnevalt on refereeritud tema kirjutist
Vastus on puud, mida saab lugeda internetist. Omapoolseid kommentaare ja nidete
kohandamist Eesti oludele on vlditud.

ELUKIK Patrick Moore on sndinud ja kasvanud tillukeses kalurite ja metsameeste klas Vancouveri saare loodetipus Briti Columbias, Vaikse ookeani rses vihmametsas. Siis ei tajunud ta veel, kui ndsalik oli tema lapseplv. Ta sai mngida rannamadalikul krvuti vihmametsade ojakestes kudevate lhedega. Alles Briti Columbia likoolis, avastades bioloogia, metsanduse ja geneetika jrel koloogia, leidis Patrick Moore, et teaduse abil on taas vimalik aimu saada lapseplves kogetud vihmametsa msteeriumist. Ta muutus radikaalseks keskkonnakaitsjaks ja leidis end 1960-ndate lpus koos mttekaaslastega he Vancouveri kiriku keldrist kavandamas protestiaktsioone USA vesinikupommi katsetuste vastu Alaskal. See spruskond testas, et rhm kaltsaka sildiga aktiviste lekkival kalalaeval vib muuta ajaloo kiku. Nii sndis Greenpeace.

1980. aastate keskpaigaks oli Greenpeace kasvanud organisatsiooniks, mille sissetulek oli le 100 miljoni dollari aastas, 21 kontorit kogu maailmas ja le 100 lemaailmse kampaania. Presidendid ja peaministrid rkisid keskkonnast iga pev.
Patrick Moore tundis, et tal on aeg muutuda. Viimase viieteistkmne aasta jooksul oli ta olnud iga pev vhemalt kolme vi nelja asja vastu, vahelduseks otsustas ta olla millegi poolt. Patrick Moore tundis, et kui enamik inimesi sinuga nustub, on aeg lpetada nende tagumine kaikaga vastu pead ja istuda maha, et leida histe probleemide lahendusi. Sellega on ta tegelenud jrgnevad 15 aastat. Prinedes Briti Columbia perest, mis on kolmandat plve seotud metsatstusega, omades metsandus- ja koloogiaharidust, oli loogiline, et ta seadis sihiks mratleda, mis on jtkusuutlik metsandus. Alates 1991. aastast on ta Briti Columbia Metsaliidu jtkusuutliku metsanduse komitee esimees.

VASTUS ON PUUD
Patrick Moore usub, et puud on vastus paljudele ksimustele meie tulevikust.
Kuidas juda jtkusuutliku majanduseni, mis phineb taastuval energial ja materjalidel? Mismoodi edendada kirjaoskust ja sanitaarolusid arengumaades, silitades metsad ja puutumatu looduse? Kuidas vhendada kasvuhoonegaaside, eriti ssihappegaasi emissiooni? Mil viisil suurendada nende maade osa, mis toetavad liigilise mitmekesisuse suurendamist? Kuidas vltida pinnase erosiooni ja tagada puhas hk ja vesi? Mil moel muuta maailm kaunimaks ja rohelisemaks? Vastus on: kasvatades rohkem puid ja seejrel kasutades rohkem puitu mittetaastuvate fossiilsete ktuste ning terase, betooni ja plastide asemel.
Mis on igupoolest puu? Puu on lihtsalt suur taim, mis on omandanud vime kasvatada endale pikk puitunud vars. Kui neil seda vimet poleks, ei saaks me neist ei saematerjali ega paberit. Selle vime vljaarendamisel oli puudel vaid ks eesmrk: tsta oma lehed vi okkad teistest taimedest krgemale, et saada monopoolne igus kasutada pikeseenergiat fotosnteesiks. Kui metsamehed raiuvad metsa, on ks eesmrk anda uutele puudele vimalus olla ties pikesevalguses. Phimtteliselt on puud taimed, mis tahavad olla pikesepaistes. Kui puud tahaksid olla varjus, oleksid nad pigem psad ega raiskaks nii palju aega ja energiat pikkade puitunud varte kasvatamiseks.
Mets on enamiku elusorganismide kodu. Nimelt mets, mitte aga ookeanid, rohumaad ega mestikualad. Phjus on vga lihtne: puude elav keha ise loob uue keskkonna, mida puudeta ei oleks, metsa sees on aga klma ja pikese ning tuule eest kaitstud keskkond. Puude lehed vi okkad, puude viljad ja isegi puit ise on tuhandete uute asukate toit ja tekkephjus; elavate puudeta poleks neid olemas.
Ilmselt vib sellest asjaolust jreldada, et kui puud maha raiuda, siis metsas elavad asukad hukkuvad. Pressikonverentsil Genfis 1996. aastal kuulutas WWF (Maailma Looduse Fond), et igal aastal sureb inimtegevuse tagajrjel vlja 50 000 liiki elusorganisme ning peamine phjus on metsade raiumine. Snumist haaras kinni Associated Press ja muu meedia ning seeprast hakkasid sajad miljonid inimesed uskuma, et metsatstus on liikide kadumise peasdlane. Senini ei ole WWF suutnud tuua htki nidet liikide vljasuremise kohta metsaraie tttu.

MIKS LIIGID VLJA SUREVAD?
Inimtegevuse tttu kadunud liikide loetelu on sna pikk. Vljasuremise phjustest on olulisemad kolm. Esimene ja vast thusaim viis liiki hvitada on liigi lihtne mahanottimine, kas toiduks vi kahjurina. Teine phjus on metsamaa kasutuselevtt pllumaana. Mnes metsaorus vis kasvada orhidee, mis ei kasvanud kuskil mujal. Kui mets maha raiuti vi pletati ning maa viljaplluks muudeti, vis orhidee kaduda alatiseks. Kolmas ja viimase kahesaja aasta tegelikult olulisim phjus on olnud eksootiliste kiskjate ja haiguste sissetoomine Euroopast lhtunud koloniseerimisprotsessi kigus.
Thnikkakk on ks paljudest liikidest, mida pole kunagi hvardanud vljasuremine metsatstuse tttu. Siiski kaotas 30 000 metsatlist 1990-ndate alguses USA Vaikse ookeani looderannikul t, sest arvati, et metsaraie selles piirkonnas phjustab thnikkaku vljasuremise. Vaid mne aasta jooksul prast seda tehti vliuuringutega kindlaks: Washingtoni osariigi metsades elab neid kakke rohkem, kui see teoreetiliselt vimalik on. Ndseks on selge, et see liik on vimeline elama ja paljunema ka mujal kui plismetsades. Hoolimata sellest, et sealsetes metsades elab kmneid tuhandeid thnikkakke, kirjeldab New York Times neid kui peaaegu vlja surnud liiki.
Metsaraie on harva vi pole ldse liikide vljasuremise phjus. Me kipume arvama, et mets vajab meie abi taastumiseks raie vi tulekahju jrel. Kuid see pole nii. Metsad on end ise taastanud tulekahjude, vulkaanipursete, maalihete, leujutuste ja jaegade jrel kik need 350 miljonit aastat prast tekkimist. Alaskal taganevad liustikud kliima soojenemise tttu. Pikese ktte jnud kaljudele on tekkinud uus kossteem koos noorte puudega, kuigi mdas on vaid 80 aastat. Jrelikult peab kigil metsas elavatel liikidel olema vime senisesse elupaika tagasi prduda, kui loodusolud seda jlle vimaldavad. Metsatulekahju on alati olnud metsa hvimise ehk nagu koloogid armastavad elda, hiringu peamine phjus. Meile eldakse, et metsatulekahju on looduslik hiring, mis ei hvita kossteemi, nagu seda teeb metsaraie kui mittelooduslik hiring. Kasutatakse kikmeldavat retoorikat loomaks muljet, et metsaraie on fundamentaalselt erinev hiring metsa kossteemis, ehkki ka vulkaanipurse ja jaeg on midagi tiesti erinevat tulekahjust. Tegelikult ei ole ka kahte hesugust metsatulekahju. Ksimus on hiringu ulatuses, mitte olemuses. Metsad taastuvad nii raiest kui ka muudest hiringutest, oluline on vaid see, et hiring on lppenud: tulekahju kustunud, vulkaan ei purska enam, j on taganenud vi raietlised lahkunud. Patrick Moorei vanaisa Albert Moore raius 6070 aastat tagasi lagedaks suured alad ranniku vihmametsas Vancouveri saare phjaosas. Ta ei tundnud sna koloogia ning miste liigiline mitmekesisusleiutamiseni ji veel 50 aastat. Sel ajal ei vesteldud keskkonnast klmal pimedal hommikul einestades, enne kui mindi vlja ja tehti rasket td kuus vi seitse peva ndalas toimetamaks suuri tvesid alla rannikule, vahel vttes primitiivse tehnoloogia tttu kaasa pool pinnasest. Praegu vohavad neis paikades uued metsad, kus karud, hundid, puumad, hirved, kakud, kotkad ja kullid on jlle kodu leidnud. Keskkond on neile jlle sobiv ja nad prdusid tagasi.

RAIELANKIDE VASTASED MTLEVAD PIGEM ISIKLIKELE JA SOTSIAALSETELE VRTUSTELE KUI LOODUSTEADUSTELE
Sierra klubi tluse jrgi ei pea selleks, et ra tunda halvasti majandatud metsa, olema metsamees: see, mis nib halvasti majandatud metsana, on seda ka tegelikkuses. Nad tahavad meid uskuma panna, et vrskelt raiutud metsa inetu vljangemine teeb metsaraie ja keskkonna hvitamise snonmideks. Siiski pole knnustik radioaktiivsete vi toksiliste ainete ladestuspaik, kik on 100% looduslik ja peagi kasvab peale uus ilus mets. Muidugi neb aas vi heinamaa parem vlja kui raielank. Kuid ka raielanki vib vaadelda kui ajutist aasa,ajutist ses mttes, et ta ei j aasaks. Puude eemaldamise tttu pseb pike otse maapinnani, kasvama hakkavad taimed, mis ei talu varju. Me ei mtle kunagi aasast ja raiesmikust hel ajal. Lpuks on aasad armsad paigad, kus on mnus pikesepaistes jalutada, leida kuiv ja sile koht piknikuteki jaoks ning veeta meeldiv htupoolik. Raiesmik on aga tis knde ning puutkke ja kuiva siledat kohta piknikuteki jaoks sealt ei leia. Neil muljetel ei ole aga mingit pistmist liigilise mitmekesisuse vi teadusega, see on puhtalt esteetika ksimus. Aasad on tegelikult vikesed krbed, mis on puude kasvuks liialt kuivad. Selle prast nad ongi nii siledad. Aasad sobivad vaid puakindlatele taimedele. Raiesmikud sobivad aga mrksa liigirikkamale taimestikule, kaasa arvatud psad ja puud. Paar aastat prast raiet on nad aasadest ldiselt suurema liigirikkusega ja enamvhem kmne aasta prast ka niisama kenad.
Kui me mtleme selle peale, kuidas maa peaks vlja ngema, mtleme me pigem isiklikele ja sotsiaalsetele vrtustele kui loodusteadustele ja liigirikkusele. Tegelikult on metsa kasvamise eri etappides tuhandeid eri kombinatsioone liikidest, mis kik on omal viisil looduslikud ja jtkusuutlikud. Vanades puudes pole midagi paremat kui noortes puudes. Vib-olla on ideaalne, kui maastikus on igas vanuses metsi, see tagab looduslike kasvukohtade suurima mitmekesisuse kaudu eluvimaluse suurimale arvule liikidele.

KUIDAS PEATADA METSADE KAHANEMIST?
Metsade hvimine on metsatstuse jaoks raske teema, sest muidugi nib, et mets on hvinud, kui puud on maha ligatud. Kuigi avalikule arvamusele on see raskesti taibatav, ei ole puudelangetus metsa hvimise piisav tingimus. Oluline on see, kas puud on eemaldatud alatiseks vi asendatakse uutega. Pllud ja karjamaad nivad silmale nii kenad vaadata, eriti kui vrrelda neid lageraielangi kndude ja oksargaga. Ent samas on just pllud ja karjamaad need, mis tegelikult phjustavad metsade hvimist. Kui pllud ja karjamaad jtta omapi, kuluks vaid 80 aastat ja me ei mrkaks kuidagi, et seal oli kunagi pld vi karjamaa.
Ei tahaks kll otseselt vita, et tuleb olla pllumajanduse laienemise vastu: miljardid inimesed vajavad toitu. Kuid on vaja mrkida, et kolmest abinust, mida me saaksime teha metsade hvingu peatamiseks, ei ole kski seotud metsatstusega. Need on:
1. Rahvastiku juurdekasvu reguleerimine. Mida enam inimesi, seda rohkem metsamaad tuleb muuta pldudeks ja karjamaadeks.
2. Pllumajanduse intensiivistamine. Viimase 50 aasta jooksul on Phja- Ameerikas geneetika, tehnoloogia ja kahjuritrje abil pitud saama samalt pinnalt viis korda rohkem toitu.
3. Linnade asustustiheduse suurendamine. USA-s on linnade laialivalgumine tegelikult ainus mrkimisvrne phjus, mille tttu metsad hvivad. htlasi sstaks selle protsessi pidurdamine tunduvalt energiat ja materjale.

METSATSTUS ON KIGE JTKUSUUTLIKUM TTLEVA TSTUSE HARU
Puit on kige kiiremini taastuv hlpsasti kasutatav loodusvara. Kahjuks ei arva Greenpeace sedasama. Greenpeace on prdunud RO poole leskutsega vhendada tarbitava puidu kogust, asendades puidu keskkondlikult sobivate asendajatega. Nende asendajate loetelu ei ole lisatud. Sierra klubi kutsub les nullraiele ja soovitab keelata tstuslik raie USA riigimetsades.
Vihmametsade aktsiooni vrgustik tahab puidukasutust Phja-Ameerikas vhendada 75% vrra aastaks 2015. Patrick Moorei kui eluaegse keskkonnakaitsja ja koloogi meelest on see keskkonnavaenulik suhtumine. Ta selgitab oma arvamust. Millisel otstarbel me kasutame puitu?
1. le poole kogu maailmas tarbitavast puidust, mida on keskmiselt 1,6 kilogrammi inimese kohta pevas ehk 6 miljardi inimese puhul 3,5 miljardit tonni aastas, kulub energia saamiseks. 60% puidust, mis kulutatakse energia saamiseks, tarbitakse suurem osa toidu valmistamiseks ja ktteks troopilistes arengumaades. Isegi kui neis piirkondades praegu letatakse metsi raiudes jtkusuutlik tase, ei ole lahendus mitte vimaldada neil kasutada fossiilseid ktuseid, vaid kasvatada rohkem puid.
2. 25% puidust kasutatakse ehituses ja mblitstuses. Kik asendusmaterjalid on mittetaastuvad ja vajavad tootmisel kvasti rohkem energiat. Puit on pikeseenergia materiaalne kehastus, samal ajal kui teiste materjalide kasutus tarbib rohkesti fossiilseid ktuseid.
3. 15% raiutud puidust kasutatakse paberi tootmiseks, ligi pool sellest kogusest saadakse saematerjalide tootmise krvalproduktina, lejnust enamik aga raiutakse istutatud metsast, mis sageli on rajatud varem pllumajanduses kasutatud ja enne lagedaks raiutud maale. Seega: kui lpetada puidu kasutamine paberitootmiseks, ei thendaks see kuigi suurt metsade sstmist. Patrick Moore on sageli esinenud pilastele ja lipilastele. Ta on avastanud, et paljude meelest vivat paberit toota puidu asemel kanepist, puuvillast vi muust kiudainest. Tavaliselt ksib ta neilt siis, kas nad kavatsevad neid taimi Marsil kasvatada. On tobe melda, et suured eksootiliste monokultuuridega pllud on head liigilise mitmekesisuse jaoks. Isegi monokultuurilises mnniistandikus on suuremad eeldused metsloomade, lindude ja putukate liigirikkuseks kui mis tahes sellisel pllul.
Mets seob kasvades ssihappegaasi ja metsaraie ei thenda selle kasuliku mju nullimist. See nullitaks siis, kui raiutud puud laotaks riita ja pandaks plema. Kui aga saadud puitu kasutatakse selleks, et asendada fossiilseid ktuseid ja selliseid ehitusmaterjale, mille tootmine tarbib fossiilseid ktuseid, on tulemuseks ssihappegaasi nullemissioon.
Lpetuseks naaskem Phja-Ameerika lneranniku vihmametsa. Umbes kolmesaja jala kaugusel Patrick Moorei majast Vancouveri keskuses on Pacific Spirit Park. Kaks tuhat aakrit kaunist looduslikku metsa asub lausa linna sdames. See ei ole botaanikaaed, vaid looduslik lneranniku vihmamets: harilikud ebatsuugad, hiigelelupuud, lnetsuugad, vahtrad, lepad ja kirsipuud. Pargiradadel jalutavad inimesed ei oska aimatagi, et kik need kaks tuhat aakrit raiuti tiesti lagedaks, et toita saeveskeid, mis aitasid ehitada Vancouverit.
Raiemehed, kes raiusid seda metsa oma kaheteraliste kirveste ja kahemehesaagidega ammu enne bensiinimootoriga saagide leiutamist, ei tundnud snu koloogia ja liigiline mitmekesisus sugugi paremini kui Patricku vanaisa. Nad lihtsalt raiusid metsa ja liikusid sedasama tehes kuskile mujale. Ei tehtud midagi, et aidata kaasa metsa taastumisele. Kuid maa jeti rahule, sest see lks Briti Columbia likooli omandusse.
Douglase nulud selles pargis on le nelja jala jmedused ja le 120 jala krged, taastunud on ka liigirikkus: putukad, rhnid, kakud, kullid, kotkad, koiotid ja suurte siniste haigrute koloonia, kes pesitseb seedrilatvades. See on metsa tielik taassnd tielikust hvingust. Patrick Moore ei usu, et oma tienenud teadmistega metsakasvatusest, liigilise mitmekesisuse silitamisest, pinnastest ja geneetikast ei oska me saada metsast tuge oma tsivilisatsiooni ja tuhandete metsast olenevate liikide edasikestmiseks. On aeg, et poliitikud, keskkonnakaitsjad, metsamehed, petajad, ajakirjanikud ja lai avalikkus tajuksid seda tasakaalu igesti. Sest me peame langetama igeid otsuseid, kui tahame saavutada 21. sajandil jtkusuutlikkuse.

Kirjandus http:// www.lomborg.com
http://www.greenspirit.com



Refereerinud: Mrt Riistop, Eesti Metsatstuse Liidu asedirektor

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet