Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



ajalugu
Andreas von Lwis of Menar

Tnavu mdub 170 aastat he tuntuima Eestis tegutsenud baltisaksa metsandustegelase Andreas von Lwis of Menari surmast.
Sel puhul on kohane heita pilk tema tdele ja tegevusele, mis pole thtsust kaotanud tnapevalgi.

Sndinud Lnemaal, tegutsenud Riias ja Tartus
Andreas von Lwis of Menar sndis 4. jaanuaril 1778 Lnemaal Vanamisas erukindrali pojana. Tolle aja kommete jrgi omandas ta ldhariduse kodukoolipetaja ke all. Aastail 17941797 oli ta Peterburis sjaveteenistuses teenis vahtmeistrina ratsaves. 1801. aastal siirdus A. v. Lwis of Menar vlismaale; ta ppis Jena ja Heidelbergi likoolis ning 18061808 Schwetzingeni metsainstituudis. Seejrel prdus ta tagasi kodumaale ja asus elama isakoju.
1811. aastal valiti ta Riias asuva Liivimaa ldkasuliku ja konoomilise Sotsieteedi sekretriks. 1813. aastal kolis sotsieteet Tartusse ja A. v. Lwis of Menar titis siin sekretri kohuseid kuni oma surmani 1839. aastal. Ta korraldas selle organisatsiooni tegevust ja oli sotsieteedi vljaannete toimetaja. Tundes suurt huvi metsanduse vastu, ksitles ta trkisnas mitmeid metsanduse valdkondi, nagu dendroloogia, metsakultiveerimine, -kaitse, -kasutus jne. 1812. aastal avaldas ta sotsieteedi vljaandes Neueres konomisches Repertorium fr Livland sarja artikleid, kus ksitles meie thtsamate puuliikide, nagu mnd, kuusk, kask ja tamm, metsakasvatuslikke omadusi ja nende kultiveerimist klvi teel. 1814. aastal ilmus temalt metsamajanduse pik Anleitung zur Forstwirtschaft fr Livland mahuga 246 lk.
Seda trkist peetakse Eesti esimeseks phjalikuks metsandusraamatuks, mis oli hinnatud ksiraamat kaua aega. A. v. Lwis of Menari tdes on seostatud Saksa metsateadus tema isiklike thelepanekutega Liivimaa metsadest (endine Liivimaa hlmas praeguse Luna-Eesti ja Phja-Ltimaa). Ta pras suurt thelepanu jtmaade metsastamisele, looduslikule uuenemisele turberaielankidel, halli lepa kasutamisele, metsatulekahjude trjele ning lehise kasvatamisele. Lhtudes praktilistest vajadustest, pdis ta selgitada metsakultuuride optimaalseid klvinorme, thtsamate puuliikide aastast juurdekasvu ja koostada kohalikele oludele sobivad mahutabelid. Kiki kavatsusi ei nnestunud teostada, sest materjali polnud kllaldaselt.

Thelepanuvrseid tid peale metsanduse ka pllumajanduse vallas
Andreas von Lwis of Menari lemmikpuu oli tamm, sellele keskendus ta koguni kahes raamatus. Neist esimene (ilmus 1824) ksitleb tamme varasemat levikut Eesti- ja Liivimaal, teine (1834) tamme kasvatamist Lnemere provintsides eelkige laevaehituspuidu saamiseks. Ta tegi fenoloogilisi vaatlusi ja koostas 1817. aastal justunud Liivimaa rtelkonna misate metsajuhendi. Paljud tema metsanduslikud kirjutised ilmusid tlgituna ka venekeelsetes vljaannetes, peamiselt ajakirjas Lesnoi Zhurnal.
Andreas von Lwis of Menar oli silmapaistev teadlane, kelle kirjutised paistavad silma suure phjalikkuse poolest. Sotsieteedi kauaaegse sekretrina suutis ta ldsusele tutvustada metsakasvatuse phitdesid. Tema ametisoleku ajal ilmus sotsieteedi vljaannetes ligi 40 metsanduskirjutist, tema enda sulest prineb 25 metsandustd. htlasi avaldas Andreas von Lwis of Menar hulganisti kirjutisi ka loomakasvatuse ja pllukultuuride alalt. Ta propageeris meriino lammaste kasvatamist, sdataimede kultiveerimist ning veise- ja hobusetugude parandamist. ksiti soovitas ta Liivimaal juurutada uue ratsionaalse pllumajandusliku ssteemi, nhes selles vljapsu agraarkriisist.
Aastail 18161839 vttis ta osa Friedrich Georg Wilhelm Struve juhendusel tehtud Liivimaa trigonomeetrilisest mdistamisest ja kaartide koostamisest. Samuti on ta kirjutanud levaate Liivimaa rtlilossidest. Tal oli ka kunstnikukalduvusi, t krvalt ta joonistas ja tegi oforte.
Andreas von Lwis of Menar suri 28. septembril 1839 Kaipeni misas Ltimaal. Tema nimi jb kahtlemata Eesti metsanduse ajalukku.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet