Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



ajalugu
Ligi sajand ajakirja Eesti Mets

Eesti Metsa jrjepideva ilmumise kahekmnenda aastapeva puhul heitkem pilk ajakirja arenguloole. See ulatub juba aastasse
1921. Artikkel tugineb konverentsil Metsandus, meedia, hiskond esitatud ettekandele.

Vanim tnini ilmuv metsandus- ja loodusajakiri
Ajakiri Eesti Mets hakkas ilmuma 1921. aasta algul. Vljaandjaks sai metsateenijate hing; aastas avaldati 12 numbrit. Vrreldes teise Eesti auvrse loodusajakirjaga Eesti Loodus hakkas Eesti Mets seega ilmuma 12 aastat varem. ldse on Eesti ajakirjanduses vrdlemisi vhe ajakirju, mis on tekkinud kohe Eesti Vabariigi algusaastatel ja mida llitatakse ka praegu. Eesti Metsa esimeses numbris on toimetus teatanud, et Okupatsiooni vimude lahkumise jrel hakkasivad Eesti metsamehed ksteist otsima ja eesti keelele metsaasjanduse teed rajama [---] Eesti Metsa esimene nummer on Teie kes ja toimetus loodab, et Teie oma parema tahteju sellel phendate, et see kuukiri kaua aastaid psiks .. ja alati rikkaliku ja tuumaka sisuga oleks.
Regulaarse ja sisukana ngigi Eesti Mets trkivalgust kuni 1940. aastani, olles kahekmne aasta jooksul, seega niisama kaua kui sjajrgsel ajal, tolleaegse Eesti kige olulisem metsandusmeedia kanal. Esimest korda katkes Eesti Metsa ilmumine 1940. aastal stalinistliku juuniprde jrel. Saksa okupatsiooni ajal llitati ajakirja 1943.1944. aastal. Seejrel lakkas ilmumine mitmeks aastakmneks tielikult. Mned metsandusloolased on pidanud selle ajakirja teatud jtkuks Nukogude Eestis kuus korda aastas ilmunud ajakirja Metsamajandus, teised on arvanud, et Eesti Metsa mantliprijaks vib pidada Rootsis ebaregulaarselt ilmunud ajakirja Eesti Metsamees Eksiilis. Tele au andes erinesid nad mlemad nii sisult kui ka thenduselt siiski Eesti Metsast suuresti.
Nd on sjaeelsed Eesti Metsa aastakigud pnev, kuid haruldane ajalooline allikas vga mitmes mttes. Alates tnavu oktoobrist on kigil huvilistel vimalik nendega tutvuda digiteeritud kujul interneti vahendusel: http://digar.nlib. ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:50724

Hakkas uuesti ilmuma 1989. aastal
Nukogude ajal oli Eesti Metsa kui vaba Eesti vljaande jtkamine vlistatud. Ometi polnud nukogude vim veel Eestist kadunud, kui ajakiri uuesti ilmuma hakkas. Sellest, kuidas tollastes segastes oludes sai vimalikuks ajakirja taasasutamine, viks kirjutada omaette pneva levaate. Esimeseks peatoimetajaks sai Maalehest ra meelitatud ajakirjanik Mrt Luige. Ajakirja hakati llitama vheste piltidega vikeses A5 formaadis. 64-lehekljeline ajakiri ilmus kuus korda aastas. Ajakirja taastamise algataja oli Eesti metsaselts eesotsas Maria Uroviga, vljaandja ENSV riiklik looduskaitse ja metsamajanduse komitee. Neil aastatel taheti avardada ajakirja temaatikat, et vita suuremat lugejaskonda. Puhtmetsanduslike artiklite krval avaldati ka kaudselt metsandusega seonduvat, niteks memuaare, katkendeid ilukirjanduslikest raamatutest, luuletusi, esseesid ja arutlusi.
Aastatel 19911995, prast Mrt Luige ootamatut surma, sai peatoimetajaks kauaaegne metsandusjuht Feliks Nmmsalu. Ajakirja kujundus, formaat ja ilmumise sagedus jid samaks kui varem, kuid sisu muutus metsanduskesksemaks. Vljaandjaks sai nd ettevte Forest. Peamiselt keskenduti metskondades ja riigimetsanduses toimuvale. Olulisteks teemadeks olid ka metsapoliitika, seadusloome, metsade mitmeklgne kasutamine ja jahindus. Kuigi keskenduti ennekike riigimetsandusele, peegeldus seal ka hiskonnas toimuv kiire privatiseerimine. Kneldi metsandusreformidest, erametsasektori ning erastatud metsatstuse esimestest sammudest.
Prast Feliks Nmmsalu surma sai Eesti Metsa toimetajaks kuni 1999. aastani ajakirjanik Helle Mets. Muutusid nii ajakirja vlimus kui ka sisu. Suureformaadilise (A4) ajakirja kaas ja sisu muutusid kirjuks nii otseses kui ka kaudses mttes. Ajakirja leheklgede arv vhenes kahekmneni, kuid seevastu ilmus kaksteist numbrit aastas. Ametlikuks vljaandjaks sai Eesti Metsakapital. Oma kirevuse ja hukese mahu tttu muutus ajakiri mneti ajalehelikuks. Avaldati palju reportaae, persoonilugusid, aga ka vahetult normdokumente ja juhendmaterjale. Teisalt kajastas ajakiri ka omal kombel heitlikke aegu heksakmnendate aastate Eesti hiskonnas ja metsanduses.

Uuest aastatuhandest ajakiri muutus
Aastast 2000 sai ajakirja peatoimetajaks teenekas metsandustegelane ja teadlane Ivar Etverk. Ajakirja suur formaat silis, kuid kujundus ja stiil muutusid vrikamaks. Ta hakkas ilmuma harvemini, kuus korda aastas, kuid see-eest paksemana, 34-lehekljelisena. Vljaandjaks sai segase taustaga O Eesti Loodus, kes andis vlja ka ajakirja Eesti Loodus. Peatoimetaja teadlasetausta tttu hakati ajakirjas vrdlemisi palju avaldama metsateaduslikke kirjutisi. sna palju ilmus ka metsapoliitilisi ja metsandusloolisi artikleid. Teemade hulgas omandasid tagasihoidlikuma kaalu erametsandus, metsatstus ja metsade kaitse.
Alates 2002. aastast on ajakirja peatoimetaja Hendrik Relve. Vljaandjaks sai MT Loodusajakiri, kes hakkas llitama ka Eesti Loodust, Horisonti ja Loodust (hiljem Loodusespra). Eesti Metsa formaat ji vrreldes varasemaga samaks, he numbri maht suurenes 56 lehekljeni ning aastas hakkas ilmuma neli ajakirjanumbrit. Peatoimetaja on algusest peale taotlenud mitmeklgset teemavalikut ja head ajakirjanduslikku taset. Vrreldes eelmise peatoimetaja aegse teemajaotusega on ptud hoida tasakaalu, et kik olulised metsanduslikud huvirhmad leiaksid neile huvivrset. Artiklite analsi jrgi on niteks aastatel 20022004 kigi huvirhmade erametsanduse, metsatstuse, riigimetsanduse ja keskkonnakaitse teemade kajastuse osakaal olnud peaaegu vrdne. Thtsal kohal on pidevalt olnud metsapoliitika ja -teadus.

Psib kolme olulisema perioodiliselt ilmuva metsandusliku trkivljaande seas
O Faktum-Ariko metsasektori tnavune uuring annab vimaluse heita pilku sellele, kust saab Eesti elanikkond praegusel ajal philise teabe metsanduse kohta. Ksitleti 1009 tiskasvanut, kusjuures uuringu valim vastas Eesti rahvastikumudelile. Ilmnes, et esikohal oli televisioon. Jrgnesid trkiajakirjandus ja internet. Seega on trkiajakirjandusel ka praegu ks juhtrolle meediakanalite seas.
Millistes Eesti perioodilistes trkivljaannetes ilmub kirjutisi metsanduse kohta? Enamjaolt avaldatakse neid ennekike peva- ja ndalalehtedes. Kige jrjepidevamad ja enim metsandusteavet pakkuvad allikad on siiski kolm metsandusvljaannet: Maalehe vaheleht Metsaleht, RMK hlekandja Metsamees ja ajakiri Eesti Mets. Metsaleht on ilmunud alates 2000. aastast. Vib-olla tuleks Eesti kige mjusamaks metsandusteabe allikaks pidada just seda trkivljaannet. Metsaleht ilmub suuretiraailisena korra kuus ning sisaldab ohtralt aktuaalset teavet. RMK hlekandja Metsamees ilmus varem ajalehena, kuid alates 2009. aastast muutus ajakirjaks. Selle esimeses numbris lubas toimetus pakkuda RMK ttajatele ning oma klientidele ja partneritele olulist infot riigimetsas toimuva kohta, samuti pnevaid rubriike kikidele metsaspradele.
Milles seisneb ajakirja Eesti Mets eripra vrreldes Metsalehe ja Metsamehega? Krvutatuna Metsalehega on Eesti Mets siiski ajakiri ja juba seetttu Metsalehest selgesti eristuv. Ajakirjast Metsamees eristab Eesti Metsa aga see, et Metsamees on siiski eelkige RMK hlekandja. Niisiis on ajakiri Eesti Mets meie ainus metsandusajakiri, olles sltumatu foorum kigile metsanduse huvirhmadele ja metsandusega tegelejatele.
Eesti Metsa esimese numbri kaanel 89 aastat tagasi oli ajakirja smbolina kujutatud puuoksal istuvat metsist. Nii on see ka nd. Ajad muutuvad ja Eesti Mets hes nendega. Kunagi oli Eesti metsandus rmiselt riigimetsakeskne. Enam see nii pole. Ometi on inimesi, kes Eestis metsandusega hel vi teisel viisil tegelevad, ka praegusel ajal kokku kmneid tuhandeid. Eesti Mets pab olla nende hine foorum, luua kigile metsandusega tegelejatele hist identiteeti. See histunne peaks tuginema veendumusel, et kui lheb hsti Eesti metsal, lheb hsti ka kigil neil, kelle elu ja t olenevad metsast. Ajakirja 1921. aasta esimeses numbris on toodud hdlause: Eesti Mets on ainukene metsandusasjaline kuukiri. helgi metsa ri, metsatstuse ettewttel, metsa- ja jahimehel ei tohiks Eesti Mets puududa. Toetage Eesti Metsa tellimistega ja kuulutustega.
Peaaegu samamoodi viks elda ka nd, ligi sajand hiljem. Eesti Mets otsib taas metsaga tegelejate seas uusi lugejaid. Kuulugu nad siis erametsaomanike, metsatsturite, keskkonnakaitsjate, metsateadlaste vi riigimetsa ttajate ridadesse.

Kirjandust
Meikar, T. 2005. Sjajrgne ajakiri Eesti Mets on korduvalt teisenenud. Eesti Mets, 2: 1820.
Relve, H. 2002. Meedia ja Eesti Metsa roll metsandusteabe levitamisel. Eesti Mets, 1: 1415.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet