Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



artiklid
Balti metsandusttajad arutlesid Ltis bioenergia le

11. ja 12. septembril pidasid Baltimaade metsandusttajad taas tavaprast Balti metsanduskonverentsi. Seekordne konverents
leidis aset Ltis Rzekne linna lhedal Raznase jrve kaldal.

Hbriidhaava kasvatamisest Ltis kneles Martinsh Zeps
Eesti delegatsioon, kuhu kuulus paarkmmend metsandusinimest, asus teele juba 10. septembri lunal, et htuks sihtkohta juda. Osalejaid oli era- ja riigimetsanduse valdkonnast ja ka maalikoolist. Konverents avati 11. septembri hommikul. Nagu ikka tavaks, heisati lipp, iga riigi esindajad laususid tervitussnu ning tehti hispilti. Seejrel siirduti jrve kaldale pstitatud hiiglaslikku valgesse telki, kus terve peva jooksul esitati ja kuulati ettekandeid. Ettekanded iseloomustasid iga riigi metsanduse hetkeseisu: aktuaalsed teemad, probleemid ning tegevused. Tnavuse konverentsi lbiv teema oli laialdane puidutarvitus ja bioenergeetika ehk raiejtmed, energiavsa ja hakkpuidu tootmise otstarbekus.

Konverentsi esimeses pooles keskenduti energiavsa kasvatamise kogemustele. Esmalt andis levaate hbriidhaava arendamisest Ltis Martin Zeps. Ltis toodetakse aastas ligikaudu 9,5 miljonit kuupmeetrit bioktust, millest enamik ehk 58% prineb metsatstusest ja 10% mittekasutatavatelt maadelt.
Zeps tles, et Lti riigi metsade haldajad paiskavad nii sel kui ka jrgmisel aastal turule veel kaks miljonit tihumeetrit kasvavat metsa. Kindlasti avaldab see hinnasurvet meie Luna- Eesti metsaomanikele, kuid mjutab ka Leedu metsaomanikke. Tugevat pahameelt avaldasid ltlaste sellise otsuse le Phja-Leedu metsamajandite juhid.

Metsaomanikud tahavad istutada metsa
Dr. Liana Sadauskiene Leedu metsauuringute instituudist rkis, et 2007. aastal vastu vetud Leedu riikliku energiastrateegia jrgi on suurendatud taastuvenergia osakaalu, mis peaks aastaks 2025 olema vhemalt 20%. Praegu on Leedus taastuvenergia osathtsus 15%. Et saavutada riiklikus energiastrateegias pstitatud eesmrke, on kavas suurendada energiapuidu kasvatamise pinda, laialdasemalt tarvitada raiejtmeid, kasutada rohkem krrelisi ja olmejtmeid ktuse tootmiseks ning suurendada vedelate bioktuste osakaalu.
Aastatel 20052009 suurendati energiavsa ala igal aastal ligi 100 hektari vrra ehk kokku 500 hektarit. Riikliku energiastrateegia jrgi peaks 2015. aastaks olema energiavsa kasvuala 7500 hektarit ning 2025. aastaks juba 11 500 hektarit. Kui siiani on energiavsa ala suurendatud igal aastal saja hektari kaupa, siis jrgmise viie aasta jooksul peaks see olema 1400 hektarit. he hektari istutamine thendab umbes 5000-litist ehk umbes 22 600-kroonist vljaminekut. Sealt peaks igal aastal tulema 1820 tonni energiapuitu.
Leedukad on tnulikud Euroopa Liidule, kes annab toetust, et arendada energiapuidu valdkonda. Energiavsa kasvatamisele on kaasa aidanud ka keskkond ning teema pidev kajastamine ajakirjanduses. On jutud arusaamisele, et puit on koloogiline, kiirelt taastuv ktus. Bioenergia tarvitusel on riigile ka poliitiline mju: bioenergia aitab vhendada sltuvust suurest naabrist Venemaast.
Sadauskiene snul viks energiavsa kasvatust arendada mrksa kiiremini, ent seda takistavad paljud tegurid. Niteks Euroopa Liit viks suurendada asjaomast toetust. Praegu toetab Euroopa Liit selle valdkonna tegevust 4050% ulatuses, kuigi see osakaal viks olla vhemalt 70%. htlasi on Euroopa Liidu toetused metsaistutuse eest suuremad kui energiavsa istandike rajamise eest, seega on ka maaomanikud rohkem huvitatud metsa istutamisest.
Samuti on takistuseks liigne paberimajandus: selleks et rajada energiavsa istandikku, tuleb lbida brokraatia kadalipp. ksiti jb selles vallas puudu teadmistest ja oskustest. Seega on ksitav ka selle tegevuse kasumlikkus, sest puuduvad pikaajalised kogemused: energiavsa pole veel raiutud. Teadmata on ka reaalne puidukogus: kas ikka tuleb aastas planeeritud 20 tonni puitu hektarilt, eriti kui need alad on rajatud endistele pllumaadele, mis on kasutusest vljas. Samuti pole teada, milliseks kujuneb selle hakke hind.

Stis pllumaade metsastamine
Leedus metsastatakse ka stis pllumaid. Seal on umbes 500 000 hektarit kehvas seisus pllumajandusmaad, mida ei kasutata. Leedu metsapoliitika jrgi peaks metsa osakaal pindalast aastaks 2020 suurenema 3%, seega on 196 000 hektarit maad vaja metsastada. Looduslikult kattub igal aastal metsaga 40005000 hektarit. Aastatel 20042006 oli eesmrk metsastada 5000 hektarit aastas, ajavahemikul 20072020 aga juba 7000 hektarit aastas.
Leedu maalikooli professori Jonas Saladise hinnangul on iga-aastane raiemaht riigimetsas kll suurenenud 2,2 miljonilt 6,1 miljoni kuupmeetrini, kuid bioktust on vimalik saada ksnes umbes 0,8 miljonit kuni ks miljon kuupmeetrit. Bioktuse maht viks olla suurem, ent takistuseks saab selle realiseerimine, mis oleneb bioenergeetikat puudutavatest igusaktidest. 2006. aastaks oli puidu kasutamine bioktuse tootmiseks enam kui kahekordistunud, vrreldes 1990. aastaga. Saladise snul viks bioktust toota laialdasemalt, kuid piiranguid seab muu hulgas liiga vike lubatud raiemaht riigimetsas aastail 20092013: igal aastal vaid 6,12 miljonit kuupmeetrit. Bioktuseid on kulukas toota ning Leedus ei ole praegu otseseid toetusi bioktuse tootmisele kllaldaselt.

Eestil hbriidhaabadega kmneaastane kogemus
Eesti maalikooli professor Hardi Tullus kinnitas, et Eestil on hbriidhaabade istandikega kmneaastane kogemus: esimesed istandikud rajati mahajetud pllumaadele 1999. aastal. Sellest ajast alates on hbriidhaabu kasvatatud 700 hektaril. Istutamiseks kasutatakse mikropaljundatud taimi ning enne oli maapind kntud. Eestisse on rajatud 58 prooviala, et pikaajalise eksperimendi kigus jlgida biomassi kasvu ja pinnast; igal proovialal on varem tehtud toitainete uuring. Ka mets vajab kasvamiseks head pinnast, tles Tullus, kelle snul on heksa-aastase katse phjal vimalik vita, et hbriidhaab kasvab meie kohalikest puudest kiiremini ning tehtud katsete tulemusega vib jda rahule.
hele hektarile istutatakse 1000 1400 istikut, mis mjutab ka selliste istandike maksumust istandiku hektari maksumus on 12002200 eurot ehk 19 000 35 000 krooni. ldiselt on hbriidhaaval vhe kahjustusi, kuid kaitsemeetmeid tuleb siiski rakendada. Hiirte vastu kasutatakse siniseid plasttorusid, mis mnel korral on phjustanud juurekaelal seenhaigusi. Tulluse snul tasub hbriidhaaba kasvatada, sest ta kasv on kiirem kui meie kohalikel puudel ning haigused kimbutavad teda vhe. Ent selliseid istandusi pole kerge rajada, sest toetusi saab taotleda ainult ametlikult registreeritud metsamaale. Pllumaale rajatud istandike eest ei saa toetust ning ka ala kaitseks vaja mineva piirdeaia jaoks ei saa toetust taotleda.
Andres Sepp RMK-st vttis vaatluse alla Eesti ktuse ja energiasektori pikaajalise arengukava aastani 2015. Eesti on seadnud sihi, et aastaks 2020 on taastuvenergia osakaal 20% kogu energia tootmisest. Jrgmisel aastal peaks taastuvenergia osakaal kndima 13%-ni. ldiselt ei ole taastuvallikate tarvitus elektri tootmiseks laialt levinud see hlmab vaid 0,5% , kuid see on oluline soojuse tootmisel: puitktte ja biogaasi osathtsus on 17% ja turbal 4%. RMK alustas 2003. aastal bioenergeetiliste ja tehniliste vimaluste uurimist. Kolm aastat hiljem hakati tegema ettevalmistusi, et raiejtmeid saaks kasutada energia tootmiseks. Tnavu slmis RMK lepingu AS-iga Narva Elektrijaamad ning hakkab neid varustama hakkpuiduga. Tulevikus on Narva elektrijaamade kahe uue energiaploki taastuvenergia aastatoodang kuni 260280 GWh aastas ligi 4% kogu Eesti aastasest elektritarbimisest. Narva elektrijaamades toodetud rohelise energiaga saab katta kuni 100 000 keskmise elektritarbimisega Eesti pere aastase vajaduse.

T rhmas
Ettekannete vahel tuli osalejatel jaguneda kaheks grupiks ning mlemale anti oma lesanne, mida arutada ning lahendusi leida. Esimeses rhmas oli kne all raiejtmete varu ja kasutamise efektiivsus energeetikas. Leiti, et Eesti on selles mttes pioneeristaatuses ehk teistest riikidest ees: meie RMK-l juba on leping Narva elektrijaamaga, mis hakkab elektrit ja soojust tootma hakkpuidust. Ltis ja Leedus tekitab probleeme asjaolu, et pole piisavalt suuri elektrijaamu. Kohalikes vikestes jaamades ei tasu hakkpuidust elektrit toota.
Teine trhm vahetas mtteid energiavsa kasvatamise le. Prast pikka ja agarat arutelu juti jreldusele, et ei ole mttekas kasvatada vsa ainult loodusliku uuenduse teel. Seda on otstarbekas ja tulus teha ksnes siis, kui riik toetab seda tegevust ning kui erametsaomanikud teevad tihedat koostd.

Jrgmine konverents peetakse Eestis
Konverentsipev oli ootuspraselt pikk, ent sisukas. htune programm keskendus meelelahutusele, niteks pandi osalejatele selga metsaasukate kostmid ning mngiti maha lastele meldud etendus. Jrgnes htusk, kus pakuti kohapeal valmistatud uhhaad. Meeleolu aitas luua ka pillimng: igal osalejal oli vimalus teha muusikat traditsiooniliste instrumentidega.
Jrgmisel peval tehti vljasit lhedal asuvasse riigimetsa, et nidata, kuidas ltlased koguvad ja kasutavad raiejtmeid. Metsas veedeti umbes tund; kik said ltlastelt tpsemalt prida nende kogemuste jrele. Nnda kujunes vljasidust lausa arutelukeskkond, kus vikestes rhmades vaeti metsandusksimusi. Ngemata ei jnud ka kohalik kultuuriprand: kisime savikunstnik Evalds Vasilevskise vabas looduses asuvas ttoas. Tegemist on Ltis tuntud savikunstnikuga, keda toetab ka Lti kultuurifond.
Balti metsanduskonverents toimub igal aastal eri Balti riigis. Tnavu korraldasid konverentsi ltlased, mullu leedulased, jrgmisel aastal aga Eesti metsaselts.



Pille Rivas, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet