Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



artiklid
Buenos Aireses peeti maailma metsanduskongress

Maailma metsanduskongressidel on pikaajaline traditsioon. Esimene neist korraldati aastal 1926 Roomas. hel korral, 1949. aastal,
toimus see Eesti naabruses Soome pealinnas Helsingis.

Mille poolest oli jrjekordne maailma metsanduskongress eriline?
Eesti metsamehed on tegusalt osalenud mitmel viimasel metsanduskongressil: 1997. aastal Trgis Antalyas (3500 osalejat 148 riigist), 2003. aastal Quebecis Kanadas (le 4000 osavtja 140 riigist) ning tnavu oktoobris Buenos Aireses Argentinas. Muuseas, Buenos Aireses korraldati maailma metsanduskongress ka 1972. aastal. Vrdlemisi metsavaese riigi kohta on see haruldane panustamine metsanduslike suurrituste korraldusse. Seekordne nupidamine oli osavtjate arvult seni suurim: ametlikel andmetel osales 7075 inimest kokku 160 riigist. Osavtjate suure hulga saavutamise phjus oli ennekike Ladina-Ameerikast tulnute suur osakaal ja lipilastele soodustingimuste loomine kongressist osavtuks.

Buenos Airese nupidamine oli esimene maailma metsanduskongress, mille raames peeti ka arutelufoorumeid ja rikohtumisi. Kongressi ettevalmistamise ajal oli vhemalt Eestist prit osavtjatel teatav eelarvamus, kas suurrituse korraldamine nnestub. Ent kohapeal suudeti, osalt tnu viimaste hetkede improviseeringutele, programm siiski tielikult ja mneti isegi suurejooneliselt lbida. Euroopast tulnuna ja inglise, saksa ning vene keelt valdavate inimestena tekkis meil siiski suuri probleeme kohalike, peamiselt vaid hispaania keelt valdavate konverentsiteenuste pakkujate ning hotellipersonaliga suhtlemisel. Suur osa konverentsi ettekandeid oli hispaania, aga ka portugali vi prantsuse keeles, mis mingil mral takistas arusaamist snkroontlkest hoolimata. Nii mnelegi osalejale ei jtkunud konverentsikotte programmi ja ettekannete CD-ga.
Kahjuks ei nnestunud kohapeal hankida ka konverentsi ettekannete publikatsiooni, millega olime viimastel kordadel harjunud. Nii jbki oodata, et ettekannete tekstid tehakse kttesaadavaks konverentsi kodulehel: http://www. wfc2009.org/en/index.asp. Kahtlemata pakkus maailmakongress siiski ainulaadse vimaluse saada ettekujutus Luna- Ameerika riikide metsadest ning metsandusest. htaegu oli meile elamuseks saabumine sgisest kevadesse (Argentina ilm oli meie jaoks suvesoe).

Kongessi avamisel kneles RO toiduja pllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektor Jacques Diouf
Konverentsi programmis oli 18.23. oktoobrini kokku 5 plenaaristungit, 7 temaatilist sessiooni ning 62 mitmesuguseid alateemasid ksitlevat sessiooni. Kuna samal ajal vis toimuda kuni kaheksa sessiooni, ji le vaid kahetseda, et suur osa pakutavast ji kuulamata. Kongressi ruumid olid enamasti pilgeni rahvast tis ja ksikute huvitavate ettekannete noppimine eri sessioonidest osutus seetttu vimatuks.
Maailma metsanduskongressid annavad suureprase vimaluse saada kiire levaade metsanduses arengust ning probleemidest. Eesktt vimaldasid seda seekord konverentsi avasessioon, plenaaristungid ja foorumid Metsad ja energia ning Metsad ja kliimamuutus. Kongressi mrksnadeks vibki pidada kliimamuutust ja bioenergiat (puiduenergiat). Ksitleti ka paljusid muid olulisi metsanduse teemavaldkondi, sealhulgas oli kne all metsanduse globaliseerumine, troopiliste vihmametsade hving ning rahvusvahelist puiduturgu mjutav puittoodete nudluse ldine vhenemine majanduslanguse ajal, puidu ja teiste metsasaaduste nudluse kasv Hiinas, Venemaa puidutollide rakendamine ning ulatuslikud metsakahjustused Phja-Ameerikas.
Kongressi avamisel vttis sna RO toidu- ja pllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektor Jacques Diouf, kes keskendus eesktt metsa rollile elanikkonna elatise hankimisel ning toiduainetega varustamisel, samuti krbestumise ja kliimamuutuste puhul. Ta avaldas lootust, et tnavu detsembris Kopenhaagenis peetav rahvusvaheline kliimakonverents, kus riigid pavad saavutada uut lemaailmset kliimakokkulepet, ajendab ha enam investeerima metsandusse, sest see aitab siduda kasvuhoonegaase. Avaistungil esines ka FAO metsaosakonna juhataja Jan Heino, kes andis levaate lemaailmse majanduskriisi mjust metsandusele, samas ka metsanduse uutest vimalustest kriisi oludes.
IUFRO president Don Koo Lee viitas oma ettekandes FAO ja IUFRO pikaajalisele heale koostle. Ta kutsus metsateadlasi 23. IUFRO lemaailmsele kongressile, mis peetakse augustis 2010 Sǒulis Luna-Koreas. USA metsateenistuse juht Thomas Tidwell tundis oma ettekandes muret kinnisvaraarenduse le, mis on ks peamisi metsade pindala vhenemise ja metsade hvitamise phjusi. USA kogemuste phjal toonitas ta ilmastikuoludest ning metsakahjustustest tingitud mjusid, mis takistavad metsanduse ldiste eesmrkide saavutamist. Alust selliseks hinnanguks annab kindlasti eesktt mestiku-mnniraski (Dendroctonus ponderosae) hiiglaslik kahjustusala Phja-Ameerikas. 2005. aastal hinnati raskikahjustuste tttu kahjustatud ning hukkunud puistute pindalaks juba 15 miljonit hektarit. Venemaa metsateenistuse juhi asetitja Viktor Masljakovi vitel on Venemaa metsanduse potentsiaalist praegu kasutatud vaid 20% ning lhitulevikus on pearhk investeeringutel, et suurendada metsakasutuse mahtu, arendada puitu ttlevat tstust ning laiendada metsateede vrku.

leskutsed peatada metsade hvitamine
Hea levaate maailmas metsandusprobleemidest ning RO metsandusfoorumi (UN Forum on Forest; UNFF) tegevusest andis UNFF sekretariaadi direktor Jan McAlpine. Metsasektor on otseselt vi kaudselt elatusallikas le 1,6 miljardile inimesele. Metsade hving thendab nendele inimestele t- ja sissetulekuvimaluse kadumist vi muutusi. Kuigi metsade hvitamise tempo on FAO andmetel selle sajandi algusaastatel aeglustunud, on see endiselt keskmiselt 7,3 miljonit hektarit aastas. Metsad on suurim eluslooduse mitmekesisuse kandja. Metsade hukuga kaasneb liikide ja nende elupaikade kadu, kusjuures liikide koguarv vheneb iga pev hinnanguliselt saja vrra.
UNFF-i t senise tulemusena tutvustas ettekandja 2007. aastal UNFF-is heaks kiidetud metsanduse lemaailmseid eesmrke (Global Objectives on Forests). Peamised globaalsed sihid UNFF-i iguslikult mittesiduvas dokumendis on pidurdada metsade hvitamist, suurendada kaitsemetsade ja sstvalt majandatavate metsade pindala. Samuti on peetud oluliseks suurendada metsanduse rolli rahvusvaheliselt kokku lepitud arengusihtide saavutamisel, et eelkige vhendada vaesust ja tagada keskkonnaseisundi stabiilsus.
WWF-i metsandusvaldkonna direktor Rodney Taylor kutsus maailma metsanduskongressi les seadma sihiks peatada metsade pindala vhenemine ja metsade hvitamine maailmas aastaks 2020. Maailma metsade pindala kahaneb iga minutiga 36 jalgpallivljaku suuruse pindala vrra. WWF-i avaldatud Living Planet Report 2008 jrgi letab inimkonna kui terviku koloogiline jalajlg planeedi loodusliku taastumisvime juba praegu le 30%.

Thelepanu keskmes kliimamuutused
ks kongressi plenaaristungeid ning hulk temaatilisi sessioone ksitles phjalikumalt kliimamuutuse mju metsadele ning metsade vimet pehmendada kliimamuutuste mju, siduda kasvuhoonegaase ning kohaneda kliimamuutusega. Huvi keskmes oli RO koostprogramm, mille siht on vhendada metsade hvitamisest tingitud kasvuhoonegaaside heidet (UN Collaborative Programme on Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation in Developing Countries; UN-REDD Programme). See programm loodi FAO, UNDP ja UNEP koosts ning selle rakendamiseks asutati 2008. aasta juulis ka mitmepoolne finantsfond.
ks kliimamuutuste vhendamise eesmrk on leminek seniselt viksema ssinikuheitega majandusele (sh. metsamajandusele). Tuleb kohaneda kliimamuutustega ja koordineeritult juhtida selle mju leevendamiseks meldud tegevust. UN-REDD sekretariaadi esindaja Tiina Vahaneni hinnangul on selleks, et vhendada metsade hvitamist 25%, vaja toetusi ning investeeringuid kokku 25 miljardit USA dollarit. Valitsustevahelise kliimamuutusi ksitleva organisatsiooni (Intergovernmental Panel on Climate Change; IPCC) hinnangul phjustab metsade hvitamine, sh. pletamine, selleks et rakendada muid maakasutusviise, 20% kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist.

Kongressi lppdokumendis toodi vlja seotus metsaktorivliste probleemidega
Metsade biomassi nhakse ha enam taastuva energia allikana, mis pakub alternatiivi fossiilktustele. See annab metsasektorile suuri vimalusi, kuid sisaldab samas riske ja vajadust vrtushinnanguid uuesti mtestada. Praegu hlmab bioenergia maailmas vaid 9%, sealhulgas 1,5% transpordis kasutatavast energiast. Edasine areng oleneb suuresti fossiilsete ktuste hinnast ja pakkumisest lhiaastakmnetel.
Kongressil veti vastu lppdokument, kus on snastatud heksa jreldust ning pakutud vlja 27 strateegilist abinu. Esimese jreldusena on mrgitud, et liiga kaua on metsandusksimusi arutanud omavahel vaid metsasektoris ttavad inimesed. Kuigi see on andnud hid tulemusi nii metsade tootlikkuse, seisundi kui ka mitmekesisuse parandamisel, on kes aeg kaasata teisi huvirhmi ja muude tegevusalade esindajaid. Tnapeval avaldavad metsadele ning metsandusele kige suuremat mju just metsasektorivlised probleemid, nagu kliimamuutused, majanduslik areng, rahvastiku kasv ja linnastumine, ktuste hinna kikumine ning nudluse ja pakkumise muutused. Majanduses, sotsiaalsfris ning keskkonnas toimuvate muutuste ha kiirenev tempo ja ulatus nuavad kohe tegutsemist. Vljaps saab seisneda vaid mitut sektorit hlmavates terviklahendustes.
Kongressist osavtjad avaldasid lppdokumendis tnu Argentina valitsusele, RO toidu- ja pllumajandusorganisatsioonile (FAO), kongressi korraldavale komiteele ning koostpartneritele nende suure t ja phendumuse eest.
Arvestades, et metsanduse maailmakongressi peetakse vaid kord viie aasta tagant, kasutasid ka Eesti metsandusasutused ja -organisatsioonid osavtuvimalust aktiivselt. Esindatud olid KKM, RMK, metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, erametsakeskus, erametsaliit ja Eesti maalikool. Kongressil levitamiseks valmistati paljude asutuste heas koosts ette Eesti metsi ning metsandust tutvustav CD Estonian Forestry 2009.
Jrgmise kongressi korraldamise vastu on huvi ilmutanud Luna-Aafrika Vabariik ja India, nende ettepanekuid arutatakse FAO metsanduskomitee istungil 2010. aasta oktoobris.





Kalle Karoles, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet