Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



artiklid
Mets, puit ja kliimamuutused

Keskkonnakaitsjad nevad metsatstuses kahjuks pigem vaenlast kui liitlast. Ometi pakub niteks puidu kasutamine ehituses
he vimaluse vitluseks kliima soojenemisega.

Rahvusvaheline ssinikubrs on hoogsalt
tle hakanud

Kyto protokoll, millega hinedes vtsid Eesti ja hulk teisi riike endale kohustuse vhendada kasvuhoonegaaside heidet, kaotab 2012. aastal kehtivuse. Kyto
protokollis on kokku lepitud, et protokolli
rakendamine ei too arengumaadele isakohustusi, uuelt kokkuleppelt aga oodatakse, et oma panuse ssihappegaasiheite vhendamisse annavad ka nemad. Metsandus ongi seejuures
ks keskseid valdkondi. Arenenud riikide
seisukohta on tugevasti mjustanud
keskkonnakaitseorganisatsioonide surve. htlasi tugineb nende arusaam suuresti inglise majandusteadlase Nicholas Sterni uurimusele, mille jrgi troopiliste metsade pindala vhenemine phjustab 20% maailma kasvuhoonegaaside emissioonist.
NB! Fotod ja tabelid leiate trkivljaandest!

Arengumaadel soovitatakse mitte kasutada troopiliste metsade puitu ja maad ning pakutakse selle eest rahalist kompensatsiooni. ks kompensatsioonimehhanismi rakendusvariante on ssinikubrsid, aga kuna sealsed hinnad on sna kikuvad ja ilmselt ebapiisavad, siis on Maailmapank, Greenpeace ja WWF loonud uue vahendi Forest Carbon Partnership Facility. Praegu on Chicago ssinikubrsil he tonni ssiniku hind vaid 1 USD, tippajal, 2008. aasta suvel maksis tonn le 7 USD [2].
Ehkki ssiniku tonnihind brsil on sna madal ja leidub kllaga skeptikuid, kes kahtlevad, kas just CO2 heite suurenemine on tinginud kliima soojenemise, on masinavrk selle emissiooni vhendamiseks juba sna suuresti tle hakanud ja vaevalt seda enam peatada saab. CO2 kaubandusest on saamas suur ri, mis pakub hulganisti tegevust ka vahendajatele. [---] Tpld tuleb lai: konsultatsioonifirma New Carbon Finance prognoosib, et tnavu (2009) tehakse CO2 turul kokku 119 miljardi USD eest tehinguid (umbes sama palju kui mullu majanduskriisi tttu), kuid 2012. aastal juba 408 miljardi ja 2020. aastal juba 2116 miljardi eest. [4]

Kige kallim on CO2 heidet vhendada energiakultuuride abiga
Juba praegu ei liigu teliselt suur raha mitte metsade hoiusse, vaid teistesse valdkondadesse. Seda illustreerib hsti diagramm[5]. Selle phjal jreldub, et konkurentsitult kige kallim on CO2 emissiooni vhendada biomassi tarvituse teel. Uuringust selgub, et meldud on biomassist soojuse tootmist soojusvrkude jaoks ja et silmas ei ole peetud puiduega raiejtmeid, vaid energiakultuure, nagu lipalm, raps, mais jmt. Arv tundub kll pisut suur, eriti kui vrrelda seda kulutustega, mis tehakse, saavutamaks autoktustes bioktuse viieprotsendilist osakaalu, mille Euroopa Komisjon on sihiks seadnud. Tenoliselt on ka sellele eesmrgile judmiseks tehtavad tegelikud kulutused suuremad, sest 133 USD tonni eest saadakse biodiislile makstava dotatsiooni summa kaudu, lisatud tabelis on vastava kulu maksimumpiiriks 292 USD tonni eest.
Nende kulutuste tegelik suurus ei olegi raporti [5] koostajate jaoks eriti oluline, sest soovituste hulgas, mida tuleks teha CO2 heite vhendamiseks, on esmalt mrgitud vajadus kaotada bioktuste tarvituse arvulised eesmrgid ja subsiidiumid bioktusele. Majanduslikult kige otstarbekamaks peetakse loobuda Indoneesia turbasoodes kasvava metsa raiest. Neis metsades arvatakse olevat ladestunud miljoneid tonne ssinikku ruutkilomeetri kohta ja philine CO2 emissioon toimub prast metsa raiumist: langile jnud biomass laguneb ja pinnas degradeerub. Selleks, et raie oleks vimalik, tuleb turbasood enne kuivendada ja hiljem on tuleoht seetttu vga suur.
Indoneesia knealust tpi metsade puhul vib isegi olla igustatud nende hoiu eest maksta, aga paljudel juhtudel on tegemist nhtusega, mida valitsusvline organisatsioon World Growth (edaspidi WG) nimetab roheliseks hoolekandeks. Ksimus on selles, et arengumaadelt tahetakse vtta vimalus metsade kasutuse kaudu oma majandust arendada. WG arvates on see nii ebaiglane kui ka ebathus. Samuti juhib WG thelepanu sellele, et eelmainitud troopiliste metsade pindala vhenemise osakaal kasvuhoonegaaside emissioonis, s.o. 20%, on leitud vga ligikaudu, Stern ise annab vimaliku vea suuruseks 50%.

Metsad Euroopas taandusid sedamda, kuidas pllud laienesid ja metsade tarvitus hoogustus
Aastatel 17001920 vhenes praeguste arenenud riikide metsade pindala umbes 259 miljoni hektari vrra, see on enamvhem pool Amazonase vihmametsade pindalast. Niteks Saksamaa metsadest ji jrele vaid veerand. Metsade kasutus ja pllumaaks muutmine tagas toidu kasvavale elanikkonnale ja energia arenevale majandusele. Majanduse arenedes ji puidust saadavast energiast muidugi vheseks ja tarvitusele tuli vtta fossiilsed ktused, mis aja jooksul tingis CO2 heite tuntava kasvu. Senine atmosfri CO2 sisalduse kasv on tingitud peamiselt arenenud maade majanduskasvust ja arengumaadele seatavad CO2 heite piirangud thendavad htlasi piirangut nende majanduskasvule. Seejuures ei arvestata, et Brasiilias on juba le 50% metsast kaitse all ja ka Amazonase vihmametsadest on FAO andmetel ikka veel 80% puutumata. Indoneesias on kaitse all ligi kolmandik metsast ja Hiinas pisut alla poole. Euroopas on kaitse all alla 15% metsast [2].

Kas nlg vi areng?
RO toitlustus- ja pllumajandusorganisatsioon (FAO) teatas, et 2008. aastal suurenes nlgivate inimeste arv maailmas 40 miljoni inimese vrra ja kokku on nlgijaid juba ligi miljard (Eesti Pevaleht, 09.12.08.). Selge on see, et kui nlg juba kes, tuleb hakata toitu usaldusvrselt kannatajateni toimetama, ent asi ei tohiks piirduda ainuksi sellega. Kindlasti on vaja toetada ettevtmisi, mis aitaksid praegustel nljahdalistel tulevikus ise oma toitmisega hakkama saada. Ja ks teid selleks on arengumaade metsanduse toetamine. Ent toetada tuleb jtkusuutlikku metsandust, mitte aga maksta metsaraiest loobumise eest. WG juhib oma raportis [6] thelepanu sellele, et valitsustevahelise kliimamuutuste organisatsiooni IPPC andmetel saaks ssihappegaasi heidet vhendada 3,9 Gt ssiniku vrra aastas, kui keskenduda praeguse metsa hoiule. Kui aga majandada metsi jtkusuutlikult, tegeleda metsastamise ja taasmetsastamisega, vheneks ssihappegaasi heide 9,9 Gt vrra. Vrdluseks: kogu inimtegevuse tulemiks on 30 Gt aastas. Nii et metsade majandamine nende tarvituse keelu asemel viks ssihappegaasi heidet krpida 6 Gt vrra enam ehk tervelt viiendiku koguemissioonist, htaegu jks arengumaade kasvavale elanikkonnale majandusliku arengu vimalus.
Seejuures ei veta arvesse seda ssinikku, mis on talletunud puittoodetes, nagu ehituspuit, mbel, paber jpm. See kogus on samuti vga suur, IPPC andmetel on Euroopas igapevases kasutuses olevates puittoodetes ladestunud 30% sellest ssinikukogusest, mis on talletunud Euroopa metsades. Euroopa metsade tagavara on 21 miljardit m3, jrelikult on puittoodetes ladestunud umbes 6 miljardit tonni CO2 (vt. tabelit 1). Igapevatarvituses on muidugi mitmekesise eaga tooted, aga ka kasutusest vljajmine on teiste materjalidega vrreldes suhteliselt probleemitu: kas taaskasutus vi tarvitus ssinikneutraalse ktusena.

Puidutarvitus annab vimaluse prssida kliima soojenemist
Diagrammi andmeid vib vaadelda ka puidukasutuse aspektist. Kui soojuselektrijaamades kulub tekkiva CO2 kinnipdmiseks ja ladestamiseks kige vhem 39 USD CO2 tonni kohta, siis CO2 sidumiseks puidu formeerumisel fotosnteesi kigus ei kulu midagi. Kuna puitmajad on enamasti pigem odavamad kui betoonist vm. materjalidest majad, siis ei thenda majade ehitamine puidust keskmiselt mitte mingeid lisakulutusi. Selles ilmselt ongi probleem, rimaailm ei haista teenimisvimalust, metsandusfirmad on aga liialt killustunud, erinevalt terase- vi tsemenditstusest, kus kontsentratsioon on vga suur, kibed suured ja lobit seetttu efektiivne. Keskkonnakaitsjad nevad metsatstuses kahjuks pigem vaenlast kui liitlast, samuti kardavad nad, et juhul, kui luuakse toimiv metsas ja puittoodetes ladestunud ssiniku arvestamise ssteem, nrgeneb surve piirata fossiilsete ktuste kasutamist [6].
RO Keskkonnaprogrammi raporti [1] andmetel kulutatakse kogu maailma energiatarbimisest 2540% ehitussektoris, Euroopas isegi 4045%. Tavaliselt arvatakse, et olulisim osa sellest on seotud ehitiste kasutamise faasiga. ldiselt see nii ongi, eriti arvestades seda, et enamik energiast kulub suure energiatarbimise tasemega hoonetes. Siiski tuleb arvestada, et 5% kogu maailma CO2-heitest on seotud tsemenditootmisega ja niteks Inglismaa hindab materjalide tootmiseks (mitte ainult, kuid suures osas ehitusmaterjalid) kuluvat 10% kogu energiatarbimisest [1].
Jrelikult: kui kasutada puitu laialdasemalt, vib suuresti vhendada CO2 emissiooni ja ldist energiatarbimist. Vga oluline on seegi, et ehitusaktiivsus on eriti suur just nendes maades, mille metsade kasutust ptakse uue kliimalepinguga piirata, niteks Hiinas on lhiaastatel lisandumas igal aastal kaks miljardit ruutmeetrit uut elamispinda. Hiinas toodetakse seejuures 40% maailma tsemendist ja puitu kasutatakse seal ehituses rmiselt vhe.
Tundub loogiline, et kavandatav metsade mittekasutamise eest makstav raha suunataks hoopis metsade ja puidu tarvituse ergutamiseks. Niteks Finnforesti 8000 m2 kasuliku pinnaga uue kontorihoone ehitamiseks kulus 2400 m3 puitdetaile, s.t. 0,3 m3/m2. Kui Hiina uute elamute ehitamisel kasutataks kas vi ainult 10% sellest tasemest, thendaks see 60 miljoni kuupmeetri puidu kasutamist ehituses ehk ligi 60 miljoni tonni CO2 ladestamist. Kui teiste ehitusmaterjalide asemel kasutatakse puitu, sstetakse ldjuhul ka nende tootmiseks kuluvaid fossiilseid ktuseid. Nnda vheneb CO2 emissioon veel 1,1 tonni iga kasutatud puidu kuupmeetri kohta. Seega peitub ksnes Hiina ehitustavade muutmises vimalus vhendada CO2 heidet sadu miljoneid tonne. Sama kehtib ka teiste riikide kohta, niteks Hollandis on arvutatud, et tarvitades laialdasemalt puitu, saaks CO2 heidet vhendada 50% [1].

Puithooneisse saab ladestada suures koguses ssihappegaasi
ldise arusaama kohaselt ei saa puitmajad olla eriti suured ja puit ei sobi korrusmajade ehitamiseks. Paraku suunab majanduse areng ha enam inimesi linnadesse, kus asustustihedus nuab korrusmajade kasutamist, sest valglinnastumine oleks keskkonnale samuti vga koormav. Maailmas on siiski ehitatud juba pris krgeid puitmaju, Londonis niteks heksakordne (soklikorrus on kll betoonist) ristkihtliimpuidust maja. Ristkihtliimpuit on mneti vineeriga sarnane materjal, sest materjalikihtide kiud paiknevad kihiti ksteise suhtes risti ja kihte on paaritu arv, et saada vliskihtides sama kiudude suund. Ainult spooni asemel on kasutuses serviti kokku liimitud saematerjal, sest kmnete millimeetrite paksust spooni ei ole vimalik vhemalt praeguste teadmiste alusel ligata. Ristkihtliimpuidust paneelide paksus vib olla sna suur, kuid enamasti ei ole le 80 mm paksust vaja. Paneelide pikkus on kuni 16 meetrit ja laius kuni 3 meetrit. Mdud vimaldavad neid paneele kasutada samamoodi kui raudbetoonpaneele. Ehkki phimtteliselt vib ka puitkarkasskonstruktsiooni alusel korrusmaju ehitada nii on jutud isegi seitsmekorruseliste majadeni , on ristkihtliimpuidul siiski hulk eeliseid, nagu tugevam ja jigem konstruktsioon ning vimalus jtta siseseintel puidu pind nhtavaks. ha enam rgitakse aga veel hest massiivsete puitehitiste eelisest: hoones on ladestunud suur kogus CO2. Niteks Saksa firma Timber Tower GmbH, kes on alustamas massiivpuidust 100 meetri krguste tornide tootmist tuulegeneraatorite mastideks, on arvutanud, et sellises tornis on ladestunud 400 tonni CO2 ja kasutamata jb 300 tonni lehtterast (www.timbertower.de).
Ehitistes on kasutusel veel palju muidki materjale, nagu soojustusmaterjalid, pahtlid, vrvid, lakid, liimid, plastid jne. Kigi nende tootmisega kaasneb sna suur energiakulu ehk CO2 emissioon. Nendegi mju vib olla vga suur: Austria arhitekt Hermann Kaufmann ti hes oma ettekandes vlja, et isegi passiivmajal (majal, mille aastane energiatarve on alla 15 kWh/m2), mille ehitamisel ei ole meldud ssiniku jalajljele (vt. Eesti Mets, detsember 2008), vib ssiniku jalajlg ulatuda 320 kilogrammini maja ruutmeetri kohta. Kaufmanni projekteeritud Ludeschi klakeskuse hoones (samuti passiivmaja) on ssiniku jalajlg aga vaid 65 kg/m2 [3]. Nii vike nitaja saadi looduslike materjalide tarvituse teel, niteks vrvi vi laki asemel kasutati li jne.
Massiivpuidust ehitised on praeguseks sna levinud, niteks kui Stavanger sai mullu Euroopa kultuuripealinnaks, ehitati puitarhitektuuri projekti Norra mets alusel enamjaolt hooneid massiivpuidust. Stavangeri lhedale ehitatud Preikestoleni hotellis on looduslike materjalidega mindud nii kaugele, et isegi liim oli liiast. Ristkihtliimpuidu asemel kasutati seal ristkihtpuitu, kus puidukihid on omavahel hendatud pkpuust tblitega. Pk valiti suhteliselt suure tugevuse ja niiskuspaisumise tttu. Neljaprotsendilise niiskusega pgist tblid imasid mbritsevast suurema niiskusega kuusepuidust vett ja tekitasid paisudes vga tugeva liite.

Allikaid
1. B uildings and climate change. Status, Challenges and Opportunities. United Nations Environment Programme, 2007.
2. Forestry And The Poor How forestry reduces poverty. A World Growth Report. August 2009, vt. www.worldgrowth. org
3. Kaufmann, Hermann. Ettekanne programmi Norra mets lppseminaril Stavangeris 13.11.09.
4. Zirnask, Villu. Kolm uut vimalust finantssektoris. Eesti Pevaleht, 13.05.09.
5. The root of the matter. Carbon sequestration in forests and peatland. Dominick Spracken, Gil Yaron, Tara Singh, Renton Righelato and Thomas Sweetman. Edited by Ben Caldecott. www.policyexchange.org.uk/assets/root.pdf
6. Winners All: How Forestry Can Reduce Both Climate Change Emissions and Poverty- A Pro-Development Program. www.worldgrowth.org



Mrt Riistop, Puuinfo projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet