Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



artiklid
Euroopa metsaseltsid koosts

Euroopas tegutseb palju metsaseltse, keda seob mitmekesine koost. Huvitav on vrrelda, mille poolest paistab nende seas silma Eesti metsaselts.

Ligi pooled Euroopa riikide metsaseltsidest on koondunud mitteformaalsesse koostkogusseEuropean Forest Network
Koostkogusse kuuluvate seltside roll on
osaleda oma riigi metsapoliitika kujundamisel,
lahendada metsandusksimusi ning aidata ldsusel mista metsas tehtavat. Kik see peab looma soodsad tingimused metsanduse arengule. Loomulikult on metsapoliitika eesmrgid riigiti erinevad, arvestades konkreetse riigi loodusolusid, metsanduse senist arengut, riigi kultuurilist eripra ja teisi aspekte. Erilaadsed on ka nende riikide metsaseltsid, nende kujunemise lood, liikmeskond ja roll praegusel ajal. Mille poolest hakkab nende metsaseltside hulgas silma Eesti metsaselts?

Pikimad traditsioonid Shveitsil
Kige vanem metsaselts on Shveitsil: asutatud juba 1843. aastal. Vaadeldavatest seltsidest suurem osa on loodud 19. sajandil. Mni selts on selle pika aja jooksul muutnud oma nime, ka tegevuseesmrgid ja asukohad on muutunud. Niteks rajati Poola metsaselts 1882. aastal Tsaari- Venemaal Lvivis, mis praegu kuulub hoopis Ukrainale.
Liivimaal (tpsemalt Riias) asutati 1867. aastal Balti metsaselts, mis koondas metsaomanikke, -ametnikke, -teadlasi ja metsandushuvilisi. Kuigi see selts kolis hiljem oma peakorteri Tartusse, ei pea me Eesti metsaseltsi algusajaks seda kuupeva, sest otsene igusjrglus puudub. Meie seltsi loomisajaks peetakse 1922. aastat, kui asutati akadeemiline metsaselts.
Saksamaal ja Austrias on enamikul liidumaadest oma metsaselts ja leriigiline selts on justkui katusorganisatsioon. Osa liidumaid on loonud naabriga hise metsaseltsi. Nii on Austrias kokku heksa liidumaad, kuid metsaseltse seitse. hine metsaselts on Alam-Austria ja Viini ning lem-Austria ja Salzburgi liidumaal. Kui Viini linn on arvatud eraldi liidumaaks, siis Salzburgi liidumaa hlmab umbes niisama suure pindala kui meie Prnu- ja Lnemaa kokku. Austria riik loodi alles 1955. aastal, ent vanimad metsaseltsid olid siis juba sada aastat vanad (Tirooli ja lem-Austria ning Salzburgi metsaselts).
Ka Saksamaal on 16 liidumaa alusel loodud 11 seltsi ning Saksa metsaselts on nende katusorganisatsioon. Saksa metsaseltsi ajalugu on niisama keeruline kui saksa rahva ajalugu 19. ja 20. sajandil. Seltsieelne hist algas 1869. aastal, mil esimest korda kogunes saksa metsameeste kogu. Siiski ei pea nad seda aastat oma seltsi snniaastaks. Alles 1899. aasta 21. augustil, kui saksa metsameeste kogu kogunes Schwerini juba oma 27. aastakoosolekule, juti seal prast tuliseid vaidlusi siiski peaaegu hel hlel otsuseni asutada Saksa metsaselts.
Eestist ainult kaheksa aastat hiljem asutati metsaselts Islandil. Island on teatavasti ndseni ks Euroopa metsavaeseimaid riike. Seda llatavam on tdeda, et Islandil on nn. metsaasja aetud juba kaheksakmmend aastat. Aktiivsem tegevus algas siiski 2030 aastat prast seltsi loomist, eriti mrkimisvrne on see olnud viimastel kmnenditel.
Ainsana praegu tegutsevatest metsaseltsidest jb asutamisaasta 21. sajandisse ltlastel. Seal asutasid kuus inimest metsaseltsi alles 2006. aastal. Praegu hendab selts juba paljusid metsandushuvilisi kogu Ltis. Ltlastel pole ainukesena veel oma interneti kodulehte, aga kuna neil on tegus aktiiv, vivad nad loodetavasti igati lootusrikkalt tulevikku vaadata.

Kes kuuluvad metsaseltsidesse?
Eesti metsaseltsi kuulub paarsada histe aadetega metsandusttajat ja -huvilist, peale selle 11 juriidilist liiget. Maakondlikke allorganisatsioone meil pole ainsana saab siin esile tsta Jgevamaa metsaseltsi, mis on meie seltsi juriidiline liige. Oma liikmete arvuga oleme hed viksemad Euroopas. Veel viksem on meie lunanaabrite selts, kus kuue inimese mber on koondunud tegusad inimesed, kes ei ole otseselt seltsi liikmed.
Seevastu Leedus on metsaseltsi liikmeskond vga mrkimisvrne. Seltsi kuulub 1500 inimest, kellest suur osa on seotud riigimetsanduse vi avalik-iguslike asutustega. Esiletstmist vrib jlle Islandi metsaselts, kuhu kuulub 57 kohaliku organisatsiooni kaudu 7500 fsilisest isikust ja 61 juriidilisest isikust liiget. Kui inimene Islandile saabus, oli kasemetsaga kaetud vhemalt veerand maast. 2005. aasta FAO andmetel oli metsa 43 100 hektarit (puittaimedega kaetud alasid, mida metsaks ei peeta, oli Islandil tnavusel aastal veel pisut le 100 000 hektari). Metsamaad jagub niisiis Islandil iga metsaseltsi liikme kohta 5,7 hektarit. See on suure tenosusega Euroopa rekord. ks phjus peitub selles, et Islandi metsaselts, nagu ka mitu teist metsaseltsi, hendab endas peale metsandushuviliste ja metsanduses ttajate ka erametsaomanikke.
Kigest 500 liikme vrra on Islandi metsaseltsist suurem Saksa metsaselts: 8000 inimest 11 liidumaa seltsist. Vaadeldavatest seltsidest paistab suurima liikmeskonnaga silma Norra metsaselts, kuhu on 17 regionaalse seltsi kaudu vastu vetud 11 000 liiget. Omalaadne on Soome metsaselts, kuhu kuulub 64 juriidilist liiget see katab kogu metsasektori.

Mis on metsaseltside lesanded?
Laias laastus on metsaseltside siht tita nelja kohustust: tutvustada metsandust avalikkusele ja kaitsta metsanduse ldhuvisid, hendada metsandusega seotud inimesi (sh. metsandushuvilisi), esindada ja kaitsta erametsaomanike huvisid ning kaitsta metsanduses ttavate inimeste huvisid. kski selts ei ole keskendunud pelgalt hele eesmrgile. Kahele esimesele eesmrgile on keskendunud lisaks meie metsaseltsile Soome, Norra, Rootsi, Lti, Saksamaa, Ungari, kuninglik metsaselts (haarab Inglismaad, Walesi ja Phja- Iirimaad) ja oti kuninglik selts ning Poola metsaselts. Nii neb Saksa metsaselts oma lesannetena osalemist kigis olulistes metsapoliitilistes protsessides, aktiivset td ldsusega, dialoogi metsanduse huvi- ja sidusrhmadega; htlasi korraldatakse ritusi ja antakse vlja trkiseid ja muid materjale, mis on meldud nii ldsusele kui ka sektorile endale.
Peale selle on oma liikmetele vlja ttatud teenuseid. Soome metsaselts on vga tugevalt panustanud metsanduse kommunikatsioonisse ja suhtlemisele avalikkusega nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Oma lesandena nevad nad arvamusliidrite, poliitikute ja teiste otsustajate harimist metsandusksimustes ning koolide ja noorsooga seotud ts. Et tegemist on tuntud metsamaaga, siis on nad olnud tegemistes jrjepidevad ning leidnud vimaluse luua tsiselt tugev tiim. Ttajate arv on olnud 1218 inimest. Poola metsaseltsi tegevus on vga tihedalt seotud metsandushariduse ning teadusega ja siin sobiks hea paralleelina tuua meie endine akadeemiline metsaselts.
Kiki eelnimetatud jooni leiame ka Eesti metsaseltsi eesmrkides, mis on phikirjas lhidalt kokku vetud nii: Seltsi tegevuse eesmrgiks on histe aadetega metsandusttajate ja metsandushuviliste hendamine koostks Eesti metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel.
Kolme esimese sihiga (lisandunud on erametsaomanike huvide esindamine ja kaitse) tegelevad Austria, Luna-Tirool (Itaalia), Holland, Belgia, Taani ja Island. Siin tasuks veel kord thelepanu prata Islandi metsaseltsile, kes on suutnud koondada kogu riigi metsade rajamise nimel ja innustanud kogu ldsuse vaimustuma metsandusideedest. Seetttu on inimesed hakanud juba mtlema oma metsatstuse peale ja metsandus on leidnud ka teaduses kindla koha.
Leedu metsaselts on vljendanud selgelt soovi esindada ka (riigi)metsanduse ttajate huvisid. Nende seltsi viks krvutada Eesti metsateenijate hinguga. Ka Shveitsi metsaseltsi kuuluvad valdavalt metsanduses ttavad inimesed, kusjuures metsandushariduse olemasolu ei ole sugugi oluline. Siiski ei ole otseselt tegemist mingi ametihingu teisenenud vormiga, vaid phjus peitub liikmeskonna kujunemise printsiibis. Mlemad seltsid peavad oma lesandeks rkida kaasa metsapoliitikas, osaleda metsandusprobleemide lahendamises, kommunikatsiooni korralduses nii sektori sees kui ka vljas ja metsandushariduse edendamises.

Seltsid annavad vlja metsandusajakirju
Pooled Euroopa metsaseltsid annavad vlja metsandusajakirja. Uhkust oma ajakirja Silvanus vanuse le saavad tunda poolakad. Neil on praegu ks maailma vanemaid metsandusajakirju: esimene number ngi trkivalgust 1820. aastal. Ajakiri on vanem kui Poola metsaselts ise, sest algul andis teda vlja kuninglik metsameeste korpus, mis oli poolametlik organisatsioon. Aastail 18831925 andis ajakirja vlja Galiitsia ja Malopolska Silvanuse metsaselts ning 1925. aastast hakkas ajakirja publitseerima Poola metsaselts. Vahepeal tehti seda koos teadusasutustega, kuid alates 1966. aastast annab ta ajakirja vlja ksinda. Tegemist on metsateaduse ajakirjaga, mis ilmub kord kuus ja mida toetatakse teadusrahadest.
Vanuselt jrgmine ajakiri on Schweizerische Zeitschrift fr Forstwesen (Shveitsi metsandusajakiri), mida annab vlja Shveitsi metsaselts juba aastast 1849. See ajakiri on meldud metsanduseriala omandanud inimestele ning hlmab kolm rubriiki: tuleviku perspektiivid, teadmised ja tnapev. Saksa metsaseltsi ajakiri ProWald on meldud vga laiale metsaga seotud huvirhmale: praktikute ja metsaomanike krval leiab sealt lugemisainest ka tavaline metsandushuviline. Ajakiri ilmub kuus korda aastas.
Phjamaades on kigil metsaseltsidel oma vljaanded. Taani metsaselts on neist kige viljakam, andes vlja lausa kolme ajakirja. Vanim, alates 1916. aastast llitatav Dansk Skovbrugs Tidsskrift (Taani metsandusajakiri), ilmub neli korda aastas. Metsanduspraktikutele ja lipilastele meldud ajakirjas on peathelepanu pikematel kirjutistel. Teine ajakiri, mida vlja antakse, ilmub 11 korda aastas ja kannab nime Skoven (metsad). Selle sihtrhm on metsandusttajad ja looduskasutust korraldavad inimesed. Metsamajandusksimuste krval kajastatakse seal levaateid taimedest ja loomadest, igusaktidest ning metsandusritustest nii kodu- kui ka vlismaal. Peale selle antakse veel 20 korda aastas vlja 412 leheklge A 5 formaadis infolehte Skoven Nyt (Metsa uudised) pevakajaliste snumitega.
Norra metsaseltsi osalusel ilmub 11 korda aastas Norsk Skogbruk (Norra metsandus). Ajakiri kajastab metsandust kigis oma valdkondades (tehnoloogia, tstus, metsakasvatus ja -korraldus, metsabioloogia). Ka Rootsi Skogen (metsad) on sama suunitluse ja ilmumissagedusega. Soome metsaseltsil ilmub neli korda aastas 12-lehekljeline infoleht Lehtikuusi (lehis). Tegemist on hea kujundusega lehega, kus kirjutatakse enamasti pevakajalistel teemadel. Ning ilma ei ole ka Island. Kaks korda aastas ilmub puhtalt metsandusajakiri, kus on vaatluse all metsanduse eri aspektid: kasvukohad, puuliigid, metsauuendus ja -korraldus, uuringud. Seal leiavad koha asjakohased intervjuud, mlestused ja palju muud.
Metsandusajakirju annavad veel vlja Hollandi kuninglik metsaselts (Natuur Vakblad Bos Landschap ehk Loodus, Mets ja Maastik, ilmub kmme korda aastas), Shoti kuninglik metsaselts (Scottish Forestry, neli korda aastas), kuninglik metsaselts (Quarterly Journal of Forestry, neli korda aastas), Belgia metsaselts (Silva Belgica, kuus korda aastas). Ajakirjad ei ole seltsi liikmetele tavaliselt tasuta, kll aga tehakse allahindlust 20% vi rohkem.

Kuidas oma ee smrkide saavutamiseks raha saadakse?
Rahastuse mitmekesisus on teatud sltumatuse tagatis. Egas siis ilmaasjata ei elda, et see, kes maksab, tellib muusika. Tnapeva arenenud hiskonnas ei ole pilt loomulikult enam nii mustvalge. Olulist rolli mngib projektiphine finantseerimine. Siiski on enamikus riikides jutud arusaamale, et ainult projektiphisele tegevusele tugineda ei ole pikas perspektiivis jtkusuutlik, sest ks seltside phitegevus anda ldsusele objektiivset infot ja kujundada metsanduse kohta positiivseid hoiakuid vajab jrjepidevat td ja stabiilset meeskonda. Metsateadlik avalikkus omakorda loob soodsamad tingimused metsade majandamisele ja metsatstusele. Kui hiskond hakkab eelistama puitu mittetaastuvatele loodusvaradele, on tagatud tulu ka metsakasvatajatele ja puidutstusele.
Nii ongi seltsid prdunud nende poole, kes saavad metsasektorist majanduslikku tulu: riik kui maksukoguja, riik kui metsaomanik, erametsaomanikud ja puidutstus. Niteks saab Austria metsaselts rahalisi vahendeid nii erametsaomanikelt kui ka metsatstuselt konkreetselt mdud metsamaterjali mahu alusel. Soomes panustab nii metsatstus kui ka riik maksukogujana ja metsaomanikuna metsaseltsi tegevusse. Kusjuures, mlemas riigis ei nuta eraldatud raha eest konkreetse lesande titmist, nagu see on projektiphise finantseerimise korral, vaid tehtavates tdes lepitakse kokku seltsi juhtorganite tasemel. Oma koht on ka seltsi osutatavatel tasulistel teenustel. Enamasti on see seotud konverentside ja ppereiside korraldamisega, trkiste (sh. ajakirjade) kirjastamisega, vahel ka nustamise, konsultatsiooniteenuse ja uurimisprojektides osalemisega.
Peale selle on seltsidel liikmemaks ning siit saadud tulu oleneb loomulikult liikmete arvust. Siiski ei hlma see ldjuhul le mne protsendi kogu tulust, ehkki liikmemaks vib riigiti suuresti erineda.
Metsaseltside senine areng on kulgenud eri radu pidi ja kindlasti mngivad siin oma rolli kultuuriruum ja hiskonna arenguteed. Hoolimata riigi metsasusest ja sellest, kas me saame neid maid nimetada metsariikideks vi mitte, peegeldavad metsaseltsid kllaltki hsti hiskonna arusaamist metsandusest ja ootusi sel alal.





Heiki Hepner, Eesti metsaseltsi president

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet