Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



artiklid
RMK rasked otsused headel aegadel

Headel aegadel kipuvad jutud kokkuhoiust ja senise ssteemi mberkorraldamise vajadusest mjuma lootusetu pessimisti kaeblemisena. Praegu vib aga elda, et just heade aegade rasked otsused on taganud RMK toimetuleku.

Algul lid kired lkkele On 25. jaanuar 2008. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nukogu kiidab heaks metsamajandusega seotud
juhtimisstruktuuri mberkorraldused.
Tismahus rakendub uus struktuur tle
1. juulist 2008, sellele eelneb kolmekuine
juhtprojekt. Kired on psenud valla, poolt- ja vastuargumente tuleb kui Vndrast saelaudu. Asutatakse Eesti metsade psteliikumine, levivad spekulatsioonid vandenust meie rahvuslik vara maha ma ning metsas toimuv
on htkki taas ajalehtede esiklgedel.
Nd, poolteist aastat hiljem, on emotsioonid
vaibunud ning vimalik arvudele toetudes analsida, mis siis igupoolest muutunud on.

2007. aastal oli kik niliselt hsti
Peaphjus, miks metsa majandamisega seotud tkorraldust RMKs ldse reformima asuti, peitus senisesse ssteemi sisse kodeeritud konfliktis metsakasvatuse pikaajaliste ja lhiajaliste huvide vahel. Varem valmistas probleeme suutmatus piisavalt jlgida ja suunata metsakasutuse mahtu. Metsakasvatustid ei tehtud vajalikul mral ning kavandatud ja teostatud raiete mahud erinesid puuliigiti. Nendele puudustele viitasid oma auditites ka vlisaudiitorid ja riigikontroll. Riigikontrolli viidatud riskid ka avaldusid, niteks raiuti 2007. aastal lageraiega kuusikuid 11% lubatust enam ning noorendike hooldust ja teisi metsakasvatustid tehti aastaid vhem, kui oli tegelik vajadus. htlasi nitasid arvud, et metsatde korraldamise tviljakus ji kolmneli korda alla naaberriikide nitajatele ja RMK polnud kodusel palgaturul enam konkurentsivimeline.
Siinkohal on paslik meenutada, et mberkorralduste alguses Eesti ja maailma majandus veel itses, palgihinnad tusid ning RMK andis riigikassasse mitu aastat jrjest soliidse panuse (umbes 250 miljonit krooni). Seega, niliselt oli kik justkui hsti.
Siia aga koer maetud oligi. Puiduhindade peadpritavast tusust kantud kibekasv, htaegu igal aastal suurenenud kanded riigieelarvesse ning omaniku pidev rahulolu tagasid mnda aega niliselt suureprase olukorra. Vahemrkusena: puiduturg tegi juba aasta prast 2007. aasta hinnarekordite purustamist lbi aegade suurima kukkumise ja RMK poleks suutnud ennast enam endisel kujul lal pidada. Ennekike seisnes muudatuste phjus siiski pika- ja lhiajaliste eesmrkide ja vrtuste vastuolulisuses. Selleks, et Eesti metsad saaksid olla nii looduslik kui ka majanduslik rikkus ka jreltulevatele plvedele, ei tohi pikaajaline metsamajandustde planeerimine oleneda lhiajalise tulu teenimisest. Senine ssteem seda ei taganud ning reaalne oli oht, et kehvadel aegadel tehtud otsused vhendavad hvesid, mida saame metsast tulevikus.

Nelja silma printsiip tagab sltumatuse
Nii ldigi riigimetsas tehtavad td lahku. Lihtsustatult eldes: kui varem otsustas ks inimene, milliseid tid metsas teha ja tegi need ka ra (vi siis ei teinud), siis praegu paneb RMK metsahalduse tegevusvaldkonna (s.o. 17 metskonna) ttaja paika, milliseid tid metsas teha tuleb ning metsamajanduse tegevusvaldkonna (kolm metsamajanduse regiooni) ttaja korraldab t. Metskond kontrollib vastavust metsakasvatuslikele nuetele, keskkonnakaitselistele ja teiste tingimuste titmist.
Nnda saavad oma ala parimad spetsialistid olukorda objektiivselt jlgida ning vlistatud on subjektiivne otsustamine. Varasema he silmapaari asemel rakendub iga toperatsiooni puhul vhemalt nelja silma printsiip ning sisekontroll parandab tde kvaliteeti. Puidu mgi ja tootearenduse eest vastutab puidu turustamisega tegelev ksus. Teiste RMK tegevusvaldkondade maht loodushoiu, jahinduse, taimede ja seemnete tootmise oma on suurenenud, sest jrjest enam pratakse nd puidu tootmise krval thelepanu ka metsa teistele kasutusvimalustele.
Struktuurimuudatuste sihiks sai seatud, et metsamajandustde korraldamise efektiivsus suureneks sedavrd, et oleks vrreldav naaberriikidega, kus see oli tollal ligi 12 000 tihumeetrit ja 4000 hektarit ttaja kohta. Ja eeldati, et parem tviljakus omakorda lubab maksta ka paremat palka.

Tviljakus on ndseks kasvanud 2,5 korda
Praegu saab elda, et 2008. aastal raiuti riigimetsas kiki puuliike, pidades kinni vabariigi valitsuse ette antud lempiiridest. Vrreldes 2007. aastaga suurenesid 2008. aastal kik metsa hooldamiseks ning uue metsa rajamiseks vajalike tde mahud. Niteks harvendusraiet tehti 2007. aastal 7639 hektaril, aasta hiljem aga 9308 hektaril ning noorendike hoolduse maht kasvas aastaga 11 836 hektarilt 14 013 hektarini.
Rohkem td tegi ra viksem hulk inimesi: metsamajandusjuhtide arv vhenes 550-lt 251-ni. Pidades silmas, et RMK vastutab le he miljoni hektari plise ja endiselt riigi omandis oleva metsamaa majandamise eest, on sihiks seatud tviljakusnitaja 4000 hektarit ttaja kohta seega saavutatud ning isegi letatud. Teine eesmrk raiemahu nitaja 12 000 tm ttaja kohta ulatub praegu 80%-ni soovitust, olles seega 9600 tm, veel puuduoleva 20% loodame saavutada metsamaade riigi omandisse jtmise jrel. Selle eeldused on olemas: tnavuse aasta teisel poolel puiduturu paranemise toel suurendatud raiemahud ongi juba sellel tasemel. Tviljakus metsamajandustde korraldamisel on kasvanud keskmiselt 2,5 korda ja seega ei vasta tele reformi vastaste kartus, et RMK ttajad ei saa suureneva tkoormusega hakkama.
Oleme ttajate hinnangut mberkorraldustele uurinud phjaliku ksimustiku abil. Tulemused kinnitavad, et vastutusala uued piirid ja tlesanded on ldiselt selgeks saanud ning suurem spetsialiseerumine on vastanute arvates suurendanud t thusust, parandanud kvaliteeti ning lihtsustanud selle tegemist. Kuid mndil on ka teine klg: lesannete jaotamine eri struktuuriksuste vahel ja tkoormuse kasv on muutnud ttegemise mrksa pingelisemaks ning kannatada on saanud ka organisatsiooni meie-tunne. Rutiiniga harjumine ja tjaotuse aastaringne htlustamine, aga kindlasti ka paremad tvahendid ning lbimeldud ja organisatsiooni htsust thtsustav motivatsioonipoliitika on siin loogilised lahendused, mis tulevad lhitulevikus ellu viia.

Vhem juhte, rohkem metsatlisi
Metsatde tegelikke tegijaid mberkorraldused ei puudutanud, sest tksi lheb metsas ikka vaja. Kll aga pidid oma rolle mber hindama metsatde juhid, keda oli tl ebamistlikult palju. Vabanevatele ttajatele pakuti td teistes RMK tegevusvaldkondades, oskustlistena vi partnerettevtjatena. Pakkumise hakata tle mnes teises RMK struktuuriksuses vttis vastu 47 ttajat, nende seas nustus 10 senist juhti oskustlise kohaga (traktorist, metsamasinajuht vms). Endistest metsalematest (64) loobus jtkamisest pensioniea tttu viis ning muudel phjustel kaks inimest.
Tuleb tunnistada, et puidunudluse jrsk langus ning sellega seotud raiemahu vhenemine ei ole meil veel vimaldanud luua uusi tkohti mahus, mida olime kavandanud. Kiired muutused puiduturul tnavuse aasta teisel poolel on lubanud tde mahtu siiski jlle suurendada. Nnda saavad kigi koostpartnerite lepingumahud hoolimata aasta alguse vajakutest aasta lpuks siiski tidetud.
Tuleva aasta suhtes oleme veelgi optimistlikumad ning eeldame veel vhemalt 500 inimese hivamist riigimetsas tehtavale tle. Kindlasti soodustab seda ka uute suurte energiatootjate turuletulek. Ainuksi Narva Elektrijaamade lisanduv puiduvajadus aitab juurde luua 300500 tkohta. Thtis on see, et uus tkorraldus lubab nii RMK ttajatele kui ka partneritele maksta korralikku tasu ning hoolimata puidu madalast hinnast suudame rahastada kiki metsakasvatustid, mida on vaja teha.
Kahtlemata on muudatuste tuntav kasu metsamajanduse tjuhtide (praakerid, logistikud, metsakasvatajad) kutseoskuste paranemine, tde parem ja sujuvam korraldus ning klientide nudluse senisest professionaalsem rahuldamine. Niteks raietde parema logistika tttu suurenevad tvtjate raiutud kogused, htaegu vhenevad kulutused ja hoitakse kokku nii partnerite kui ka RMK raha. Viimatise kliendiuuringu tulemused rhutavad siiski partnerite soovi nha RMK tegevust praegusest operatiivsemana. Jrelikult on meil arenguruumi veel kll.

Kokkuhoid 77 miljonit
2008. aasta 1. juuliks olid metsamajandustde juhte puudutavad personalimuudatused tehtud. Jrgmise aasta jooksul on RMK palgakulud varasema aastaga vrreldes vhenenud 47,3 miljonit krooni. Samas on juurde tulnud 37 loodushoiuttajat, kes tegelevad igaheigusele tugineva klastuskorralduse ja loodusharidusega. Transpordi ja muude majanduskulude arvelt on sama ajaga kokku hoitud vastavalt 17,5 ja 12,2 miljonit krooni. Kokku ulatub aastane sst 77 miljoni kroonini, mis hlmab kolmandiku RMK ldhalduskuludest.
Oluline on, et metsa majandamise eest vastutavate ttajate keskmine palk on selle ajaga tusnud ja nii lheb ndne RMK uuele turuolukorrale vastu senisest konkurentsivimelisemana.
Majanduslikult pingelistel aegadel vib teadagi suureneda kuritegevus. Kartus, mida sageli kommenteerima peame, puudutab metsa julgeolekut, kaitset metsavarguste eest. Skeptikute phihirm vheneb levaade metsast toimuvast ning suureneb metsavarguste hulk pole statistikas nneks kinnitust leidnud. Kasvava metsa ja metsamaterjali varguste arv on psinud viie viimase aasta keskmisel tasemel, ent mistagi on meie eesmrk, et see vheneks. Mis puudutab metsameeste kaugenemist metsast, siis RMK-sisene uuring kinnitab, et le poole ttajatest veedavad kontoris ainult kskaks ttundi pevas. Tpiirkonnad on kll suurenenud ning tobjektile sitmiseks kulub seetttu rohkem aega, aga metsamees on alati enamiku oma tst teinud metsas ning RMK kaugenemist metsast karta ei ole.
Kontorit pakub kll metsale vaheldust, kuid tegevuse mberkorralduste tttu tmmati koomale ka kontorivrgustikku. Hea meel on aga selle le, et esimesed neli endist metskonnakontorit Kilingi, Lodja, Oandu ja Vara on antud kohaliku seltsielu arendamiseks. Loodetavasti leiavad kogukonda siduva rakenduse teisedki praegu kasutuseta seisvad hooned.

Usaldusvrsus pole vhenenud
Kuidas on muutused mjutanud meie partnereid ja kliente? Turu-uuringute AS-i tehtud ksitluse jrgi on struktuurimuudatuste mju RMK t kvaliteedile olnud enamiku jaoks (66%) positiivne. Enamiku partnerite arvates on muutused toonud kaasa positiivse arengu eelkige ttajate kvalifikatsiooni ja metsamaterjali mtmete nuete jrgimise tttu. Kriitilised on muudatuste suhtes 24% vastanuist, 10 protsendil ei ole selget seisukohta. Enim arenguruumi nhakse tootmise paindlikkuse ja otsuste lbipaistvuse alal; samuti vajab thelepanu pikaajaliste lepingute tagamine raie- ja kokkuveoteenuse ostmisel.
RMK philisi vrtusi partnerluses ettevtjatega on usaldusvrsus, mida peetakse nii kige olulisemaks kui ka paremaks RMK omaduseks. Valdavalt krgeid hinnangud plvisid vastajatelt RMK suhtlustasand partneritega ning infoedastusega seonduv, kuid keskmisest vhem oldi rahul kiiruse ja reageerimise operatiivsusega.
Kindlasti tuleb edaspidi veelgi lihvida metsahalduse ja -majanduse konstruktiivset koostd ja mista paremini valdkondadevahelist rollijaotust. Metsahalduse uus proovikivi on ka maade ja kinnisvaraga seotud ksimused.

Ambitsioone kllaga
RMK kui terviku seisukohast on thtis arendada ttajaskond htseks meeskonnaks, kellel on hised vrtused ja sihid. Vajab ju iga suure muudatuse lbi teinud organisatsioon settimisaega ning ssteemi sujuv tkorraldus ja lihvimine on asjade loomulik kulg. Konstruktiivne kriitika, mis sellele kaasa aitab, on igati teretulnud.
Eesmrgid, mille poole uuel aastal prgida, puudutavad eelkige senise kasumlikkuse taastamise vimalusi. Senise aastatega kogunenud varu, 680 miljonit, kandsime teatavasti tnavu erakorraliselt riigieelarvesse. Hoolimata keerulisest majandusolukorrast lpetame ka tnavuse aasta siiski plusspoolel ning kavandame uut juba kasvuaastana. Aga ka siinkohal on paslik meelde tuletada, et RMK meelest ei seisne edukus vaid praegu pangakontole laekuvas rahas meie lesanne on hoida ja suurendada riigimetsa vrtust tulevaste plvkondade jaoks ning tagada kigile eestimaalastele vimalikult mitmekesised metsa kasutamise vimalused.
Kokkuvtteks vib tdeda, et suutsime muudatuste tttu saada tugevamaks enne, kui ldine majanduslangus meid klma okina tabas. Lhem ksuahel ja selgem struktuur on aidanud langetada heitliku turu tingimustes kiireid ja vajalikke otsuseid. Tnu sellele vljub RMK rasketest aegadest kindlasti thusa ja konkurentsivimelisena nii lhi- kui ka pikaajalist perspektiivi silmas pidades. Vanasnagi tleb ju: Tahad latva ronida, hakka tvest ple.



Aigar Kallas, RMK juhatuse esimees

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet