Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



artiklid
Eesti erametsandusest Euroopa taustal

Kui tihti on Eesti erametsaomanik melnud sellele, et suurem osa temale meldud toetustest tuleb Euroopa Liidu fondidest.
Paratamatult peame oskama nendes orienteeruda.

Kuulume paratamatult htsesse Euroopa
majandusruumi Oleme harjunud kasutama Euroopa sna peaaegu igal pool, muu hulgas rinimedes,
vrgustike iseloomustamisel ja kaubaartiklites. Joome eurolut, kasutame europuitu euroehitustel ja pargime europarklas.

Sna europe on arvatavasti prit semiidi keelest ja thendas loojangut, htumaad. Kreeka mtoloogias oli Foiniikia kuningal ttar, kelle armunud Zeus rvis ja viis Kreeta saarele, ning temast sndis Minos, kellest sai primuse jrgi iglane seaduseandja ja vimsa mereriigi rajaja. Prast surma tegutses ta allmaailma kohtunikuna.
Neid kahte tsiasja silmas pidades peaksime vga tsiselt kaaluma, kas euro sobib iga kaubamrgi juurde ja millised on meie kui htumaiste inimeste kohustused siin maailmas. Ei tea, millal hakati tunnetama Euroopat htse alana, kuid majanduslikult on ta seda olnud aastasadu. Mdunud sajandi alguses tekkis hulk vikeriike ja nende hulgas ka Eesti Vabariik. Peatselt jrgnes kahe diktaatori vahel sda, mille tagajrjel jagati Euroopa ida ja lne vahel. Enam kui 50 aastat jagatud maailma jttis jlje, mida ei saa kustutada he inimplve jooksul.

Metsaomand on Euroopas midagi unikaalset
Paljudes maailma riikides, kaasa arvatud Eestis, ei ole metsa eraomandi miste veel hiskonnas selget thendust omandanud vi on totaalsete reiimide tttu hmastunud. Euroopas leidub palju riike, kus metsamaid on prandatud plvest plve, ja nad kannavad edasi traditsioone, mille alguse kohta teatakse vahel ksnes legende.
Kuidas on kujunenud metsaomand Eestis? Eesti metsaomand kannab Tsaari- Venemaal enne Esimest maailmasda rakendatud Balti erikorra ja eraseaduste mrke. Misametsade majandamiseks hakati regulaarselt kavasid koostama juba le 200 aasta tagasi. Metsavahid korraldasid jahipidamist ja kaitsesid metsi liigse karjatamise eest. Talude priseksostmisega lemdunud sajandi teisel poolel tekkis ka maarahva jaoks vajadus oma metsa miste jrele. Seni oli mets olnud kas meie vi misa oma ja sellest visid vtta kik, kes jaksasid ja oskasid. Salaja raiumine vi kttimine olid rahva hulgas au sees. Sama mentaliteeti kasvatas ka nukogude aeg, kui ainsaks hirmuks olid metsavalve ja miilits.

Oma metsa tundest saab meil rkida vaevalt paarkmmend aastat
Ei tahaks kuidagi riivata nende inimeste tundeid, kes mletasid oma maid ja metsi terve nukogude aja, kuid pidid leppima sellega, et seal peremehetses riik vi kolhoosi esimees. Samas on sirgumas esimene plvkond noori, kes kogu oma teadliku elu on saanud kia oma metsas ja saanud seal ka esimesed istutamise vi raiumise kogemused.
Viimaste aastate metsastatistikat jlgides tekib paraku ksimus, kas metsal ldse on peremees ja kes teda tegelikult majandab. Maakatastris on praegu ligi 935 000 hektarit erametsamaid. Viimase kaheksa aasta jooksul on peremeest vahetanud le 380 000 hektari metsa. Kui aastas vahetab omanikku ligi 5% metsadest, siis teoreetiliselt peaks 20 aastaga saama kik metsad uue peremehe.
Meie naaberriikides vahetab omanikku keskmiselt alla he protsendi metsadest aastas ja seda peetakse normaalseks. Millest meil selline erinevus? Uuringute jrgi ei soodusta metsaomanike maksustamine metsa majandamist omanikuna ja majandushoovad soodustavad metsa kui kapitali koondumist ettevtete omandisse. Srases olukorras on suur osa oma metsa tunnet vajavatest metsaomanikest valinud passiivse oleku, mis vljendub eelkige selles, et kpsed metsad jetakse raiumata ja noores metsas jetakse tulevikupuude valik tegemata.

Euroopas rgitakse ha enam puidukasutuse suurendamisest
Kui maailmas metsade pindala pidevalt vheneb, siis Euroopas on see viimase 15 aasta jooksul suurenenud 13 miljonit hektarit ja samas raiutakse netojuurdekasvust ainult 52%. Et vhendada kliimamuutusi, on liikmesriigid kohustunud aastaks 2020 tootma 20% energiast taastuvast toormest. Kava neb ette suurendada puidu osathtsust bioenergia tootmisel, kuid eeldab sedagi, et biomassi tootmisel lepitakse kokku sstlikkuse kriteeriumides.
Riigid koostavad taastuva energia kasutamise arengukavasid, milles tuleb selgelt kindlaks mrata ka puidu osathtsus. Metsaomanike esindusorganisatsioonid teevad koostd riikide regioonide ja Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Metsaomanike Konfderatsioon (CEPF) on ks arvestatavamaid esindusi Brsselis. Selle ldkoosolekul on esindatud 23 riigi metsaomanike organisatsioonid. Juhatus koosneb kmne riigi esindajast, kes vhemalt kord kvartalis kogunevad tkoosolekutele, kus kavandatakse otseselt tegevust metsaomanike huvide kaitseks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Euroopa Maaomanike Organisatsioon (ELO) koondab maaomanike organisatsioone ja tegutseb aktiivselt metsanduse ja keskkonna valdkonnas. Eelkige on keskendutud maaomanike iguste kaitsele oludes, kus tootmisega kaasneva keskkonnamju vhendamiseks tuleb teha lisakulutusi.
Millised on peamised teemad, mida lhiaastatel vib kesktasandilt kuulda erametsanduse vallas? Esitan pgusa loetelu. Koostvrgustik eri maade organisatsioonide vahel vajab arendamist. Selle tarvis koostatakse uut metsanduse kommunikatsioonistrateegiat.
Metsapotentsiaali igaklgne tarvitus on jtkusuutlikkuse tagatis. Maapiirkondade elukvaliteedi parandamine oleneb ssinikku akumuleeriva majanduse arengust. Peathtis on puidukasutust suurendades, metsi sstlikult majandades ja mitmekesisust tagades arvestada omanike igusi. Ainult endaga toime tulev maaomanik suudab pikka aega toota hiskonnale vajalikke hvesid. Natura 2000 alade hoid ja nende rajamisega pstitatud eesmrkide titmine eeldab vajadust suurendada omanike rolli nende metsade kaitse ja kasutamise korraldamisel. Vajadus keskkonda sstvate teenuste jrele kasvab ja seeprast tuleb koosklastada nuded, et luua tunnustatud teenuse osutajate ssteem. Eespool mainitud tegevused aitavad tita EL Keskkonnakomisjoni suuniseid sstva metsanduse arendamisel kohapeal kutsutud kui green paper on forestry ehk metsanduse roheline paber.

Euroopa maaelu arendamise eest kannab vastutust htne pllumajanduspoliitika (PP)
htse pllumajanduspoliitika sihid on osaliselt niisama vanad kui EL asutamisleping. Tollal oli philesanne toota hinnatoetuste abil piirkonnale vajalik toiduainete varu. Pllumajandusega tegelevate inimeste hulga vhenemine on toonud kaasa otsetoetused, mille krvale maaelu arendamise eesmrkide titmiseks loodi nn. teine sammas.
Pllumajandus ja metsandus mngivad peamist rolli keskkonna ja maastike kujundamisel, kuna need maastikud hlmavad kuni 78% Euroopa Liidu maade pindalast. Liikide, elupaikade ja eluslooduse mitmekesisuse kaitse eesmrgil on Natura 2000 alade hulka arvatud 11% pllumaast ja 25% metsamaast. Senine pllumajanduspoliitika on viimastel aastatel plvinud ldsuselt kvasti kriitikat ja seeprast rgitakse maapoliitika uutest proovikividest, nagu kliimamuutused, taastuvenergia, veemajandus, elurikkus ja piimasektori mberkorraldus.
Olukorras, kus on vaja arvestada piirkondade eripra, kerkib ha enam esile vastutuse ksimus. Liikmesriikide vaheline jagatud rahaline vastutus nuab strateegilist ksitlusviisi, hist jrelevalvet ja hindamise kriteeriumeid. Uute lesannete tttu on eesistujariik prdunud riikide poole ksimustega ja need omakorda lisaksimustega partnerite poole, et saadud vastuste phjal teha ettepanekud, mida jrgmisel aastal avalikult arutama hakata.

Eesti erametsaliidu seisukohti Euroopa maaelu arengu programmi kohta
Eesti erametsaliidu juhatus on pdnud anda oma panuse, et Eesti Vabariigi valitsus saaks kujundada oma seisukohad. Siinkohal toome ra nii ksimused kui ka neile antud lhikesed vastused.
Esmalt: Milliseid tulevasi proovikivisid peate Euroopa pllumajanduse ja maapiirkondade jaoks kige ajakohasemaks?
Kliimamuutused, taastuvenergia ja eluslooduse mitmekesisuse hoid. Esimese samba toetustele tuleks leida uus sisu: leppida kokku leeuroopalised kriteeriumid keskkonnahvede tootmise ja madala tootlikkusega alade toetuste tarvis. Tasakaalustamise eesmrgil peaksid esimese samba kulutused olema vrdvrsed maaelu arenguks tehtavate kulutustega.
Milliseid muudatusi on vaja teha maaelu arengu programmis, et nende proovikividega toime tulla, jlgides samal ajal subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse phimtteid? Milliseid parandusi on vaja, et muuta poliitika lihtsamaks ja sihiprasemaks ning suurendada selle kuluthusust?
Silitada suhteliselt vike riikide omaosalus MAK (maaelu arengukava) rahade kavandamisel. Uute riikide puhul on suhe olnud 20% ja 80% . Viksem omaosalus suurendab riikide huvitatust ja see omakorda eesmrkide titmist. Arvestama peaks eri riikide lhtepositsioone. Niteks vrreldes vanade Euroopa Liidu liikmetega ei ole eluslooduse mitmekesisuse taastamine Eesti puhul probleem. Meile piisab nende kulutuste kompenseerimisest, mis on vajalikud senise hoiuks.
Millised on kliimamuutuste kontekstis peamised valdkonnad, kus maaelu poliitika meetmed saaksid kige paremini aidata kliimamuutusi leevendada?
Metsade potentsiaal kliimamuutuste prssimisel on vga oluline. Maaelu poliitika peaks kaasa aitama metsade mitmeklgsemale tarvitusele ja puidukasutuse suurendamisele. Metsamaa toetust tuleks pakkuda htse pindalatoetusena, ennekike kompenseerida metsaomanike toodetud avalikud hved. Kui suurendada juurdekasvu, seotakse htlasi veelgi ssinikku. On vimalik leppida kokku jtkusuutlikkuse kriteeriumides. Avalikud registrid (metsa, pllu ja keskkonna kohta) vimaldavad toetuse mra arvutada igale maatkile eraldi.
Milline peaks olema eri mooduste (maahooldus, investeeringud, teadmised) osathtsus keskkonnahoiu eesmrkide saavutamisel?
Ei tohi alahinnata htegi vtet. Metsade majandamine on samavrne maahooldusega. Sstva metsanduse kriteeriumides on juba tehtud kokkuleppeid. Maaomanikud on need, kes kujundavad Euroopa maastikku ja keskkonda. Selles tuhandeid aastaid vanas looduses on palju unikaalset, mis muu hulgas hoiab ka mitmekesisust.
Mida saavad pllumajandustootjad ise teha keskkonnahoiu eesmrkide saavutamiseks? Millistel juhtudel tuleb pakutavat teenust kompenseerida?
Kompenseerima peaks ldsuse tellimusel toodetud hve, millest kogu hiskond osa saab. Vabatahtlikult vetud kohustused vriselupaikade kaitse, metsade sertimine, mahetootmine jne. toovad kaasa lisakulutusi. Niteks, kui toodetud ssiniku tonnil on kokku lepitud hind, siis sidujad ehk tootjad peaksid saama selle eest tasu, mida peavad maksma emiteerijad.
Kas ja millistele aladele peaks maaelu poliitika meetmeid laiendama lisaks pllumajandusmaale? Kas need on metsamaa, poollooduslikud kooslused, muud suure loodusvrtusega alad?
Kui ldine surve on vhendada pllumajanduse otsetoetusi, siis keskkonnavrtusi loovad alad (metsamaa, poollooduslikud jm. Loodusvrtuslikud alad) viksid sedavrd enam toetust saada. Maaomandit tuleks vaadelda kui tervikut, mis toodab keskkonnahvesid vi ei tooda. Maastike planeerimine aitaks nii tootjatel kui ka riigiasutustel oma td paremini teha. Toetusi taotledes peaks teadma, kas kavandatud investeeringud vastavad tulevikuks seatud sihtidele.
Kas integreerida keskkonnahoiu ja uute proovikivide valdkond muu maaeluga? Kuidas seda teha?
Keskkonnamdet saab integreerida veel enam, kui seda tehakse mingi konkreetse eesmrgi nimel. Niteks soovides vhendada transpordikulusid, mida lemaailmne kaubandus paraku endaga kaasa toob, tuleb toetada talusid, kus ei mdeta kike rahas ja toodang makse oma regioonis. Mets filtreerib sademeveed, akumuleerib ssinikku ja tagab elurikkuse. Senist metsaparanduse investeeringutoetust viks enam ksitleda maastike ja voolusngide taastamisena ja toetada keskkonnahoiu meetme alt, kuna ldjuhul ei rajata metsa tiesti uusi kuivendusssteeme.

Kuni 2013. aastani saame Euroopast metsameetme ja Natura metsatoetust
Metsameetmes planeeriti metsa majandusliku vrtuse parandamiseks tnavu 27,4 miljonit krooni. Otseselt metsa majandamiseks taotleti SA Erametsakeskuse kaudu 21,03 miljonit krooni toetusi. Kui esitatakse nuetekohased aruanded, maksab PRIA need ka vlja. Seadmete soetamiseks sooviti toetusi ligi 33 miljonit krooni, kuid hindamiskriteeriumide alusel, mis eelistavad viksemaid metsaomanikke ja histute taotlusi, valitakse parimad, kes jagavad omavahel 6,3 miljonit krooni.
Kahjustatud metsa taastamiseks ja kahjustuste ennetamiseks ksiti 4,6 miljonit krooni toetust, kuid taotluste hindamise jrel peaks positiivse otsuse saanud toetuste maht jma 4 miljoni krooni piiridesse. Natura metsatoetusi makstakse vlja 40 miljonit krooni, kuigi arvutuslikult viks taotlusi laekuda 82 miljoni krooni ulatuses. Sihtkaitsevndi toetuse mr on 1720 krooni hektari kohta ja piiranguvndi ning hoiuala toetus 940 kr/ha.



Ants Varblane, Eesti erametsaliidu tegevjuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet