Eesti Looduse fotov�istlus
4/2009



artiklid
Mets aitab

Eesti rahvaprimuse jrgi on mets rasketel aegadel ikka inimesele abiks olnud. Selgitame, kuidas saada puidumgil abi metsahistult;
mis teenuseid pakuvad konsulendid; milliseid rahalisi toetusi on erametsaomanikul vimalik taotleda.

Puidumgi vimalused on paranenud

Umbes aasta on mdas ajast, kui hinnad
puiduturul drastiliselt langema hakkasid.
Seljataha on jnud ks viimase 1520 aasta keerulisemaid raiehooaegu: talv oli hea, kuid puiduhinnad kigi aegade hed viletsamad. Kevadel polnud mnda sortimenti sootuks vimalik ma. Uus talv on peatselt algamas ning metsaomanikel vaja saada selgust, kas
praegustes tingimustes tasuks sel talvel
metsas toimetada. Teisisnu: kas mets
tepoolest tuleb keerulisematel aegadel
appi? Katsume heita pilgu nii puiduturu
arengule kui ka ssteemidele, mis vivad
metsaomanikku abistada.

Nib, et turu madalseis on selleks korraks nneks mdas. Uue raiehooaja algul on turul taas tekkinud sna hea nudlus saepalgi jrele. Mrkimisvrselt on paranenud paberipuu mgivimalused. Ka kttepuu hind on sgisel kerkinud, kuid palju rgitud hinnatus, mille mootoriks peaksid olema suured koostootmisjaamad, ei olnud sgise alguseks veel ktte judnud (vt. http:// www.eramets.ee/?op=body&id=200#_ levaade_2009._aasta_III_kvartali_puiduturust). Just puidu varasemast suurem tarvitus energiasektoris peaks metsaomanike ootuste jrgi suurendama metsatoodete nudlust.
Erametsakeskuse tellitud uuringu jrgi on tselluloositehaste sulgemise tttu Soomes paberipuu aastane nudlus tnavu kahanenud vrreldes eel-miste aastatega ligi kuus miljonit tihumeetrit (vt. http://www.eramets. ee/?op=body&id=281 Kalevi Mikkonen, levaade Soome tstuste arengust ja paberipuu vajadusest). Arvestades, et Soome on olnud paberipuu ekspordilt Eesti jaoks ks peamisi sihtmaid, on selge, et ekspordivimalused on meie jaoks jdavalt ahenenud ning energiasektor peaks vhenenud turustamisvimaluste korral leevendust pakkuma. On ju Euroopa Liit 2020. aastaks seadnud endale ambitsioonikad sihid suurendada taastuva energia osakaalu 20%-ni kogu energiatarbimises. Need otsused on juba mjutanud ka arengut Eestis.
Otsuse puitu ma vi jtta mmata teeb loomulikult iga metsaomanik ise. Julgustuseks saab siiski tdeda, et mgivimalused on mitu korda paremad kui veel pool aastat tagasi. Kui mets nuab raiet, siis turu puudumise tttu t kll tegemata jda ei tohiks.

Kuidas puidu mgil metsahistust abi saada
Oma varasemas tegevuses ei ole metsahistud kuigivrd osutanud puidukaubandusega seotud teenuseid. ks phjusi, miks histud on puidumgi ketist eemale jnud, on kindlasti olnud ka nn. musta metsaturu olemasolu. Aastaid tagasi valitses meil mgipraktika, kus metsaraha liikus n.-. kest ktte, et maksude tasumisest krvale jda. See ei ole vimaldanud histul puidu mgil abi osutada histu ei saa kindlasti pakkuda ebaseaduslikku maksuvaba teenust. Samas viks puidu mk vikestelt erametsaksustelt hispakkumise korras olla kasulik nii mjatele kui ka ostjatele. Osaledes mahukas pakkumises, vib metsaomanik saada parema mgihinna, ostja saab aga suurema koguse ostmise teel paremini planeerida ressursikasutust.
Et ttada vlja histutes rakendatav hismgi teenus, on erametsakeskuse eestvttel alates 2008. aasta sgisest ellu viidud keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud majanduskoost projekti. Projekti raames on heksa histu juures hakanud tle konsulent, kes abistab metsaomanikke puidu turustamisel. Vlja on ttatud raielankide enampakkumiste mgiskeem: histu esindaja hindab ressursi, hoolitseb selle eest, et nutavad dokumendid oleksid olemas, korraldab enampakkumise ning aitab metsaomanikul ostjaga lepingu slmida. Kik pakkumised avaldatakse erametsanduse infoportaalis www.eramets.ee, et tagada ostjatele vrdne vimalus osaleda oksjonil. On oluline, et prast ostjaga lepingu slmimist ei jeta metsaomanikku omapi. histu esindaja kontrollib ka langil tehtavate tde kvaliteeti ning hiljem pakub histu ka metsauuendamise teenust.
Eelmine, erandlik raiehooaeg on kaasa toonud ka mningase arengu, mida majanduskoost projekti kivitades ei olnud ette nhtud. Metsaomanikel tekkis tsine vajadus abi jrele marmaterjali turustamisel. Nii asutasid aktiivsemad metsahistud mais puidu turustamisega tegeleva organisatsiooni keskhistu Eramets. Pikaaegsete metsandustraditsioonidega Euroopa riikides osalevad metsaomanike hendused ka puidu turustamisel. Ei ne phjust, miks Eesti metsaomanikud ei viks olla kaasatud sellesse tegevusse.
Turumajanduse korral valib iga metsaomanik ise, kellega tehing teha. Ka histu abi kasutamine on vabatahtlik. Siiski vib puidumki kavandavale metsaomanikule soovitada, et mgimurede korral tasuks prduda metsa asukohajrgse histu poole ja vhemalt uurida, millised on vimalused saada neilt abi. Kui vimaluste kohta on rohkem infot, on ka paremad shansid teha hea mgiotsus.

Tugiisikud ja konsulendid abistavad
Igas maakonnas ja ka Tallinnas on ks tugiisik, kes kige esmalt pakub abi metsamurede korral. Tugiisik oskab tutvustada piirkonna metsahistute tegevust, anda esmast metsandusteavet ning spetsiifilisemate ksimuste korral suunata juba edasi konsulendi juurde. Tugiisikute poole saab prduda ka juhul, kui soovite saada teavet metsatoetuste kohta. Erametsakeskusel ei ole maakondades osakondi. Abi toetuste taotlemisel korraldavad just tugiisikud. Samuti korraldab tugiisik teabepevi ja muid inforitusi.
Omanikul, kellel pole teadmisi metsa kohta, tasuks enne otsuste langetamist pidada nu asjatundjatega. Erametsakeskus on veelgi arendanud nustamisssteemi. Eelmisel aastal arengukavaga seatud siht, et igas maakonnas oleks metsaomanikke nustav konsulent, on tidetud. Konsulentide arv on suurenenud sedavrd, et metsaomanik saab valida, kelle teenust kasutada kokku on Eestis le 60 metsandusvaldkonna atesteeritud konsulendi. htlasi on juriidiliste probleemide lahendamiseks vimalik prduda metsandusksimustele spetsialiseerunud juristist konsulendi poole.
Meeldiv on tdeda, et nu saanud metsaomanike hulk on vrreldes eelmise aastaga mitu korda suurenenud: kaheksa kuuga on tnavu konsulentide nustamisteenust kasutanud 1500 metsaomanikku, kes on saanud nu kokku 4600 tundi (vrdluseks: mullu sama aja kohta olid 150 metsaomanikku saanud 1300 tundi nu).
Metsaomanikul on oluline teada, et konsulendilt vib ta saada aastas kuni 15 tundi erametsakeskuse doteeritavat nu (erametsakeskus maksab metsaomaniku eest konsulendile 400 krooni iga nustamistunni kohta). Nuande osutamisega seotud transpordikulud tuleb aga ldjuhul katta nu saajal. Tihti sidutab metsaomanik konsulendi metsa enda siduvahendiga. Samuti tuleb endal rahakotti kergendada, kui nustamismaht letab 15 tunni piiri. Ka peab arvestama, et riigi toetatud nustamisteenuse saamiseks peab metsaomanik olema titnud enda kohustused riigi ees riigimaksud peavad olema tasutud.
Tuleb rhutada, et konsulendid ei ole erametsakeskuse palgalised ttajad. Tegemist on fsilisest isikust ettevtjatega, kes ei saa phipalka tl veedetud tundide eest. Nende teenistus oleneb metsaomanikele osutatud nuande mahust. Seega toimib nustamisssteem eraalgatuse ja riigi histna kllalt suur osa nustamiskuludest kompenseeritakse, kuid siiski pole tegemist pris tasuta teenusega. Valed otsused metsa majandamise kohta vivad aga kurjalt ktte maksta aastakmneid. Seetttu ei tohiks vrt soovituste eest pidada mnesid kulutusi liigseks.
Konsulentide kontaktandmed leiab erametsanduse infoportaalist www.eramets. ee (rubriik Nustamine).

Toetusi antakse ka metsakasvatuseks
Siinse artikli kirjutamise ajal ei olnud erametsakeskuse 2010. aasta eelarve veel kinnitatud ning toetusrahade maht oli seega veel ebaselge. Ent kahtlemata kavatseme jtkata seniste toetustega. Siseriiklikest vahenditest on endistviisi plaanis rakendada toetusi metsamajanduskavade ja metsa uuendamise eest. Ja loomulikult ootame metsaomanikke aktiivselt osa saama eurorahade kasutamisest. Euroopa Liidu kaudu saavad toetust need, kelle mets jb Natura alale, aga ka metsamajandusse investeeringute tegemisest huvitatud metsaomanikud. Tpsemat teavet toetuste kohta saab erametsaportaalist: www. eramets.ee (vt. rubriiki Toetused). Metsaomanikel on thtis meeles pidada, et Natura toetuse jaoks tuleb avaldus esitada igal aastal uuesti (taotlusi vetakse vastu maikuus), hoolimata sellest, et varem on juba Natura eest raha saadud. Metsamajandusinvesteeringute toetustaotluste jrgmist vooru planeeritakse 2010. aasta sgiseks.
Toetusest huvitatud metsaomanikul tasub kindlasti prduda piirkondliku tugiisiku poole. Nemad saavad anda toetuste kohta lhemat informatsiooni ja aitavad korraldada toetustaotluste koostamist maakondades.
Kokku vttes: metsast on rasketel aegadel ikka abi saadud. Mrgatavalt paranenud olukord puiduturul laseb loota, et metsale saab ka nd loota. Vib ju vaielda toetuste ssteemi vajalikkuse le, kuid tsiasjaks jb, et toetusmeetmed on kujunenud Euroopa majandusmudeli osaks. Kui teised rakendavad toetusi, poleks meil paslik oma metsasektor ilma jtta. Konkureerivad ju meie metsatooted samadel lppturgudel naabermaade toodetega. Kui toetusssteemid on olemas, tasub nende vimalusi igati ra kasutada.





Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet