Eesti Looduse fotov�istlus
3/2009



artiklid
Kust on prit Eesti metsatstusettevtete puit?

Avalikud andmed Eesti puidu- ja metsatstusettevtete tegutsemise kohta keskenduvad enamasti ettevtete majandusnitajatele,kuid ei anna ammendavat vastust ksimustele, kust prineb ettevtete tooraine vi kuidas on metsamaterjali lesttamine mjutanud keskkonda.

Eesti ettevtete puiduvarumisviiside kohta on vhe infot Eesti metsanduses ning puiduturul valitsevast olukorrast on esmapilgul palju teada: puidu ja puittoodete ekspordi- ja impordiandmed on lihtsasti kttesaadavad, nagu ka andmed metsade raie, tagavara, uuendamise, tekitatud keskkonnakahjude jms. kohta. Eesti puiduturu ndisseisust ning vljavaadetest ilmub ohtralt mitmesuguseid uuringuid ja artikleid. Samas teatakse aga vhe, milliseid phimtteid ettevtted jrgivad metsamaterjali kokkuostul ja lesttamisel ning mil viisil need praktikas rakenduvad, kuidas jaotuvad puidufirmade toormeallikad ning millised on philised valdkonnaga seotud mured, millega ettevtted peavad rinda pistma.

Eestimaa Looduse Fond tegi 2008. aasta lpus uuringu, mis oli jrg 2006. aastal koostatud uuringule. Andmete kogumiseks tehti intervjuud kmne Eestis tegutseva puiduvarumise, puidu kokkuostu ja -vahenduse ning puidu ttlemisega tegeleva ettevtte esindajaga. Projektis osalesid AS Stora Enso Eesti, AS Metsliitto Eesti, AS Lemeks, AS Holmen Mets, AS Sdra Eesti, AS UPM Kymmene Forest, AS Nor-Est Wood, O Vara Saeveski, AS Erapuit ja AS Toftan.

Millistest allikatest ettevtted puitu varuvad?
Nagu mainitud, jagunevad uuritud ettevtted kolme tegevusvaldkonda: puiduvarumine, puidu kokkuost ja vahendamine ning ttlemine. Tegevusalade kaupa on toormeallikate struktuur ja jaotumine vrdlemisi sarnane.
Puiduvarumisele orienteeritud ettevtteid, kes ostavad aktiivselt peale puidu ka raieigust, iseloomustavad suhteliselt suuremad fsilisest isikutest erametsaomanikelt vi FIE-delt varutud puidukogused, hlmates 518% varumismahust. Puidu kokkuostuga ja vahendamisega tegelevad ettevtted varuvad otse fsilisest isikust erametsaomanikult prit puitu vhem: kuni 10%. Saeveskites ostetakse otse fsilisest isikust erametsaomanikult vi FIE-delt marginaalseid metsamaterjalikoguseid.
Kuigi ligi kolmandik Eesti metsamaast kuulub fsilisest isikust erametsaomanikele, juab enamik nende metsamaterjalist suuremate varujate ja kokkuostjateni juriidilistest isikutest vahendajate kaudu. Ettevtete tarnijateringis olevaid vahendajafirmasid vib jagada pikaajalisteks ja usaldusvrseteks partneriteks ning juhuslikeks pakkujateks, kellega puudub pikem koostkogemus. Enamikus puiduvarumisfirmades on juhuslike partnerite arv vhenenud, vrreldes kolme aasta taguse perioodiga, jdes vahemikku 325%. Puidu kokkuostjate ja vahendajate seas hlmasid pikaajalised usaldusvrsed koostpartnerid varujatest lviosa, juhuslike pakkujate osakaal oli 520%. Saeveskites eelistati selgelt pikaajalisi tarnijaid. Enamikus ettevtetes rhutati vajadust piirata tarnijateringi ning uurida puidupakkujate tausta. Samas leiti, et selline vahetegemine vib raskendada uute ettevtete psu turule.
Paljudes ettevtetes koostatakse firmasiseseid musti nimekirju, kuhu satuvad hankijad, kes on kaotanud kokkuostja usalduse. Kuid info selliste vahendajate kohta ei liigu eri ettevtete vahel kuigivrd vi siis ksnes juhusliku mitteametliku suhtluse vormis. Praegu on sellised usalduse kaotanud ettevtted enamasti seotud maksupettustega: kuna fsilisest isikust erametsaomanikud peavad tulumaksu maksma metsamgi kibelt, siis on nende saadav tulu vga vike vi isegi olematu. Sellises olukorras otsitakse teid maksudest krvalehoidmiseks. Seda vimalust pakuvad hmara taustaga, puiduturul tundmatud vahendajafirmad. Maksuvaba puit loob turul ebaausa konkurentsi olukorra, kus maksudest krvale hiilivad ettevtted on selgelt eelisseisus.
Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes raieiguse mgist tulenev fsilisest isikust metsaomanike deklareeritud tulu 2007. aastal ligi neli korda vrreldes 2006. aastaga. Maksu- ja tolliameti snul parandas olukorda uus elektroonne andmehaldusssteem ksikes 2007. aastal rakendatud seadusenudega esitada MTA-le teatis nii metsatehingute ostu kui ka mgi kohta. Kuid 11. juunil Eestimaa Looduse Fondi korraldatud puiduturu maine seminaril ji hku vimalik lisaseletus, et tulusid deklareeriti 2007. aastal enam likrge puiduhinna tttu. Maksuja tolliameti esindaja ettekandest samal seminaril ei olnud siiski vimalik saada selget ettekujutust, kui suures ulatuses raieiguse ja metsamaterjali mgi pealt on riigimakse makstud. Phjuseks on see, raieandmetega pole neid vrreldud.
RMK puidu osakaal oli paljudes ettevtetes suurenenud, kuid RMK tarnitud puidu ldmaht oli kolme aasta taguse ajaga vrreldes jnud samaks. Seega on RMK puidutarnete suurenemine tingitud ettevtete vhenenud varumismahtudest, mitte RMK suurenenud tarnetest.

Kige kindlam viis puidu pritolu kontrollida on raiekohaaudit
Iga vastutustundlik ettevte peab teadma varutud puidu pritolu. Samas ei soosinud igusaktid kuni tnavuse aasta uue metsaseaduseni ettevtete asjaomaseid pingutusi. Praegu kehtiv seadus nuab metsateatise numbrit kigil mgidokumentidel, kskik kui pikk on metsamaterjali tarneahel.
Juhul, kui ettevtted ei ole oma hankijaile pritolunudeid esitanud, oli enne praeguse seaduse justumist pikemate ahelate puhul sisuliselt vimatu teada puidu algpritolu. Seetttu kehtis 2008. aastal enamikus ettevtetes nue esitada kokkuostjatele metsateatise koopia vi katastriksuse number metsamaterjali mgidokumentides. Puidu pritolu vltsimise juhtumid on nd seotud peamiselt maksupettustega, mitte illegaalselt raiutud puidukoguste varjamisega, mistttu tuleb pritolupettusi endiselt ette, kuigi ebaseaduslike raiete hulk on tunduvalt vhenenud.
Ettevtete esindajad leidsid ksmeelselt, et lisadokumentide nudmine metsamaterjali mgil ei muudaks tarneahelat lbipaistvamaks ega metsamaterjali pritolu kindlamaks. Praegu pole ettevtetel vimalust kontrollida, kas ja kui palju esitatud metsateatiste alusel on juba mnda teise ettevttesse puitu mdud vi kas metsateatis on ldse keskkonnaameti vljastatud. Seeprast ei saa ka lpuni kindel olla metsamaterjali pritolus isegi metsateatise koopia nuet rakendades. Nagu kolm aastat tagasi, pole ka nd ettevtete ksutuses vastavaid andmebaase ning nende pdevuses pole ka selliste ssteemide loomine. Seega jb tnini kige usaldusvrsemaks metsamaterjali pritolu kontrollimise viisiks pisteline raiekohaaudit.
Eelmainitud phjustel peaksid pistelisi raiekoha auditeid tegema kik suuremad metsandussektori ettevtted. Uuringus osalenud puiduvarumisfirmad ning ka puidu kokkuostu ja vahendusega tegelevad ettevtted olid eri mahus teinud raiekoha auditeid juba 2006. aastal. ldiselt oli auditite hulk varumismahtude suhtes 2008. aastaks suurenenud. Saeveskitest oli raieaudititega kokku puutunud AS Vara Saeveski ning AS Erapuit, kus auditid tehti aastal 2006 sama uuringu raames koos ELFi esindajaga. Kui ettevtete ostulepingutes on kindel nue, et ostjal on igus teha raiekohaauditeid hankija lankidel, siis peletab see ettevtete esindajate snul ebaausa puidu mgisooviga partnereid eemale.
Raiekohaauditite tulemused on vrtuslikud siis, kui auditeid tehakse kindla metoodika alusel. Kontrollitavad langid peavad olema valitud juhuslikult. Selle tagamiseks on loodud parim ssteem ASis Stora Enso Eesti, kus teatud varumismahu titudes valib arvutiprogramm vastava raiekoha. Kindlasti peaks raiekoha audititel hindama ka metsamaterjali varumise keskkonnamju ning selle vastavust ettevtte keskkonnanuetele.
Auditite vajadusele viitavad ASi Stora Enso Eesti andmed. Nende jrgi on kaheksa aasta jooksul tehtud auditite alusel lpetatud suhted kokku 35 tarnijaga, neist 16 korral pritolupettuse tttu, teistel juhtudel oli tegemist selgete vajakajmistega raiete kvaliteedis. Auditite ldarvust hlmasid sellised juhtumid 9,4%.

Vajadus selgesnalise, Eesti oludele kohandatud
keskkonnapoliitika jrele

Arusaam, et Eesti igusaktid tagavad piisavalt hsti metsamaterjali legaalsuse ning selle keskkonnasstliku lesttamise, on vga levinud. Seda seisukohta toetavad ka keskkonnainspektsiooni andmed ebaseaduslikult lesttatud puidukoguste selge vhenemise kohta. Uus metsaseadus aitas suurendada puidu tarneahela lbipaistvust, nudes metsateatise numbrit kigis mgidokumentides.
Samas on positiivse arengu krval endiselt hulk probleeme: praegune vriselupaikade kaitseskeem ei taga nende hoidu, fsilisest isikust erametsaomanikele ebasoodus maksussteem soodustab maksupettusi ja puidu pritolu varjamist, statistilise metsa inventeerimise hinnangul pole raiekvaliteet aastatega oluliselt paranenud, puudub ttav ssteem, mille alusel kontrollida puidu pritolu dokumentide igsust, tuleb ette metsateatiste vltsimise juhtumeid jne. Seega tunnetavad metsavarumisfirmad endistviisi vajadust arendada avalikku keskkonnapoliitikat ja esitada nudeid tarnijaile.
Enamikul uuringus osalenud metsavarumis- ja puidu kokkuostufirmadel oli eestikeelne keskkonnapoliitika vi keskkonnanuded tarnijaile. ldjuhul oli keskkonnapoliitika ja nuded koostatud mne rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnahoidliku sertifikaadi omandamise tttu (PEFC, FSC, ISO). Sedamda, kuidas sertifitseerimine on levinud, on suurenenud ka keskkonnapoliitikaid loovate ettevtete hulk.
Peamine punkt ettevtete keskkonnanuetes puudutab puidu legaalsust ja pritolu, mille kontrollimiseks rakendatakse valdavalt metsateatise koopia nuet mgidokumentides. Selle elementaarse nude krval oli paljudes firmades teine oluline lepinguklausel see, et tarnitav puit ei tohi prineda looduskaitsealadelt, kui see ei ole raiutud kaitse-eeskirja alusel. Sisuliselt dubleerib see nue legaalsuse nuet.
FSC segapritoluga (Mixed Sources) puidu skeemi kasutavatel ettevtetel dikteeris keskkonnapoliitika sisu kontrollitud puidu (Controlled Wood, CW) standard. Peale puidu legaalsuse nude sisaldab see mitut keskkonnaaspekti. Eesti kontekstis on oluline tingimus, mis peab lubamatuks metsamaterjali, mis varutud aladelt, kus suure kaitsevrtusega metsad on majandustegevusega ohustatud. Suure kaitsevrtusega metsade all ei tule mista vaid looduskaitse all olevaid metsaosi, vaid ka niteks vriselupaiku. Mitme ettevtte esindaja suusnalise vite jrgi selline puit kll vlistatakse, kuid ainsana on oma kirjalikesse lepingutingimustesse vastava klausli lisanud AS Stora Enso Eesti.
Vriselupaikade asukoha kohta saab infot metsaregistrist, kuid teatud suure kaitsevrtusega metsade kohta selline teave puudub (niteks II kategooria kaitstavate liikide elupaigad). Seetttu viks kohalikke olusid tundev keskkonraie naameti ttaja kirjutada vastava info metsateatisele, isegi siis, kui alal peituv loodusvrtus juriidiliselt ei takista metsaraiet.
Peale looduskaitsevrtuste vib metsades leiduda kohalikul tasandil olulisi kultuurivrtusi (vanad hiied, ohvripaigad, ristimetsad jms.). Vltimaks nende kahjustamist, viksid ettevtted lisada oma lepingutingimustesse vastava nude. Samas ei saa aga avalike andmebaaside puudumise tttu kontrollida, kas nuet tidetakse vi mitte. Sellegi probleemi puhul aitaks, kui asjaomane teave kajastuks metsateatisel.

Vriselupaikade kaitsmisel on vaja ettevtete abi
Vriselupaigad (VEP) on tulundusmetsades philised elurikkuse hoidjad. Riigimetsas keelab VEP-ide raiumist FSC sstva metsamajandamise standard ja metsaseadus, erametsades on VEP-ide kaitse vabatahtlik, kusjuures riik maksab VEP-i hoiu eest kompensatsiooni. Selline kaitseskeem ei taga paraku VEP-ide silimist: 2006. aastal ELF-i tehtud vlitde phjal selgus, et ainuksi ajavahemikul 20022005 raiuti maha ligi 7% vriselupaikadest.
Aitamaks kaasa vriselupaikade kaitsele, kuulutas ELF 2007. aastal vlja vriselupaikade raie moratooriumi, kutsudes metsafirmasid les VEP-idest prit puitu mitte ostma ega raiuma. Moratooriumiga liitunud on kohustatud nudma oma tarnijatelt puidukoorma pritolule viitavat maaksuse katastrinumbrit ja metsateatist. Dokumentatsiooni alusel kontrollitakse metsaregistri avalikust Internetiversioonist, kas varutud puit prineb vriselupaigast. Moratooriumiga liitunute nimekiri avalikustatakse ELF-i kodulehel. Kui ettevte siiski vriselupaigast prit metsamaterjali ostab, arvatakse ta liitunute seast vlja. Praeguse seisuga on moratooriumile alla kirjutanud vaid ks ettevte AS Stora Enso Eesti.
Ksitluste kigus pti saada aimu, miks seisavad ettevtted vastu moratooriumiga hinemisele. Peaaegu kikide firmade esindajad tid peamise argumendina vlja ettevtete vimetuse tielikult tagada, et vriselupaikadest siiski kogemata puitu ei varuta. Siit tuleneb oluline jreldus: ettevtted ei saa lpuni kindlad olla varutud metsamaterjali algpritolus. Laiemalt thendab vhene huvi ilmselt aga seda, et puidusektori ettevtetel pole praegu soovi vi julgust suhelda ldsusega: kardetakse kaotada oma mainet, kui vriselupaikadest kogemata siiski puitu varutakse. Samas on moratooriumi tingimustes kirjas punkt, et kedagi ei arvata liitunute nimekirjast vlja, kuulamata ra selgitusi. Moratoorium on loodud eelkige selleks, et esile tsta eeskujulikke ettevtteid, mitte karistada kokkuleppe vastu eksinuid. ELF-i vriselupaikade raie moratooriumiga liitumine loob ettevtetele hea vimaluse parandada Eesti metsanduse mainet tervikuna ning sellega viksid hineda kik vastutustundlikult tegutsevad metsandussektori ettevtted.

Interneti-aadressid, kust leiab ksitletud teemade kohta ksikasjalikumat teavet:
http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsandus-eestis/ vastutustundlik-ettevotlus/uelevaade-eesti-metsandusest- 2005-2008. Kordusuuring Eesti ettevtete puiduvarumispoliitikast ja -praktikast.
http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsandus-eestis/ vastutustundlik-ettevotlus/seminar-riigi-ja-erasektori-rollisl- eesti-puiduturu-maine-parandamisel. Seminari materjalid puiduturu maine kohta.



Liis Kuresoo, EM magistrant, Eestimaa Looduse Fondi projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet