Eesti Looduse fotov�istlus
3/2009



artiklid
Eesti metsatstus majandamismudelite otsingul

Kas Eesti metsa-, ennekike aga sae- ja hvlitstus peaksid jrgima suurte metsatstusriikide majandamismudeleid vi
otsima omi?

METSATOODETE TURG SAEMATERJALI TOOTMISE-TURUNDAMISE VAATEVINKLIST
Siinne artikkel on jtk kevadel metsanduse visioonikonverentsil peetud ettekandele Lkkame Eesti metsatstuse taas kima. Ettekanne leidis elavat vastukaja ning mningaid huvitavaid mtteid tahaks selgitada.

Milline viks olla Eesti metsatstuse koht Euroopa ja maailma metsatoodete turul? Kas meil on vimalusi olla naaberriikidest Soomest ja Rootsist paremad, kus metsatstus on ajalooliselt olnud ks tugevamaid majandusharusid?
Kuidas kituda jrgmise kriisi ajal? Kas on universaalset mudelit, mis mahendaks kriisi mjusid meie metsatstusele?
Selles artiklis ei ksitleta ttuseni korrutatud teemasid, mis seonduvad optimaalse puidukasutusmahuga Eestis, metsaomanike maksustamisega ja transpordiksimustega. Kirjutises on kne all metsatoodete turg ja turuosaliste toimimine sae- ja hvelmaterjali tootmise- turundamise vaatevinklist. Saeveskid ja jtkuttlemine annab praegu Eestis suurima osa metsatoodete kibest ja on endiselt meie metsatstuse mootor. Loodan, et ldistusvimeline lugeja saab artikli mtteid kasutada ka muude riprotsesside analsimiseks.

TOORAINEKULU ON VAJA PIIRATA
Saematerjali turg toimib pidevas lepakkumises. See on ks olulisemaid metsatoodete turu tunnusjooni ja on thtis aru saada, miks see nii on. lepakkumise mehhanism sisaldab mitmeid tootja sundtegevusi; neid kirjeldan lhidalt allpool.
Sae- ja hvelmaterjali tootmine on praegusajal toorainephine tegevus. Kuivrd toorainekulu hlmab suure osa, ligi 70% saematerjalide tootmise kuludest, on selge, et ettevtja ritab iga hinna eest toorainekulusid optimeerida. Lihtsam tee oleks pda osta toorainet ehk siis palke odavamalt, ldjuhul see ei nnestu. Meie kliimas ja metsatpides on metsaraie hooajalise iseloomuga, see phjustab tarnehireid ja defitsiiti vhemasti kaks korda aastas, mis koostoimes turul osalejate ja ostjate ootustega ei luba oluliselt hinnaga mngida. Eesti puhul on lisaprobleemideks loiud erametsaomanikud, nii on meie defitsiit teravam.
Jb le vaid ks tee: optimeerida toorainekulu saagise kasvu kaudu ettevtja ritab toormest ktte saada vimalikult palju toodangut.
Saagise kasv on suhteliselt lihtne lesanne: saetstuses tuleb palgi diameetrisse mahutada vimalikult suure ristlikepindalaga saematerjale. See matemaatika pole keeruline: on teatud saematerjali paksused ja laiused, mis tulenevad kasutatava toorme lbimdust ja annavad parima vimaliku saagise. Nii tegutsebki enamik saetstusi kogu maailmas: toormesse planeeritakse maksimaalset saagist vimaldavad tooted. Toodete puhul tehakse valik alati standardtoodete kasuks standardsete mtude ja standardkvaliteediga tooted on mugavamad toota ja vastavad kasutatavatele palgilbimtudele oma mtudega rmiselt hsti.

VIDUJOOKS TOOTLIKUSE NIMEL
Siin tuleb mngu veel ks oluline tegur tootlikkus. Tootmisettevtete sisseseade on kallis; et kiki muid hikukulusid kontrollida, ritatakse seadmeid koormata vimalikult palju. On hulk tooteid, mis toorainekulu seisukohalt on olulised, kuid mjuvad tootlikkusele hvitavalt need tooted jetakse tootmise planeerimise kigus krvale. Tulemuseks on optimum toorainekulu ja muude tootmiskulude vahel. Ent htlasi saadakse nnda ka vaesem tootenomenklatuur.

PALGID TULEVAD METSAST HESUGUSE JAGUNEMISKVERA ALUSEL
Oluline komponent metsatoodete lepakkumises on saadava tooraine iseloom selle mravad meie igusaktid kindlaks kpsusdiameetri kaudu. Seeprast on palkide jagunemine lbimdu alusel ennustatav. Seda jagunemist ei ole vimalik suunata. Vi kui on, siis ehk ainult seelbi, et osa ttlejaid kasutab peenemaid, osa keskmisi ja osa jmedamaid palke, metsast vljudes on nende jaotus ikkagi suhteliselt sarnane nii Eestis, Venemaal kui ka Soomes ja Rootsis.
Paraku pole kiki palgiklasse ehk lbimdurhmi vrdselt, vaid tegemist on omalaadse jagunemiskveraga, mis tulenebki metsa iseloomust ja rakendatavast raievanusest. Tavalisel Soome, Rootsi, Vene vi Eesti saeveskil on kige rohkem 20 cm ladvalbimduga palke ja ilmselt jb phiosa palkidest vahemikku 1825 sentimeetrit. Mistagi hlmavad neist palgimtudest prit saematerjalid laiusega 125 kuni 200 mm ka saematerjalide turul suurima osa.

NDNE TEHNOLOOGIA ON TEGELIKULT PAINDUMATU
Siinkohal vrib ksitlust tehnoloogia teema. Ettevtete sisseseade on kujundatud aastakmnete jooksul tegema pigem standardtooteid suures mahus, phjuseks seesama teatud lbimduga palkide voog metsast. See asjaolu on summutanud vimaluse kuulata turu nudmisi ja toota selle alusel. Kogu masinaehituse areng lhtub kahest phimttest: tooraine parem rakasutamine ja suurem tootlikkus. Pole hoobasid, mis aitaksid suurendada keerukate toodete valmistamise tootlikkust, ldjuhul saadakse nii tooraine parem rakasutus kui ka suurem tootlikkus toodete standardimise teel. Masinavalmistajad ei tooda paindlikke masinaid, kuna selle jrele pole nudlust. Tsturid ei ne vimalust toimida teistmoodi, turuphiselt, ega oska seadmeid ka vastavalt komplekteerida vi uusi seadmeid nuda.

LEPAKKUMISE TEKKE AJENDID KUHJUVAD
Juame olukorda, kus saetstus teeb hulga tootmisotsuseid, mis peaksid tema kasumit maksimeerima: planeerib saadaoleva toorme alusel parimat saagist ja tootlikkust tagavad saekavad ja ritab saematerjale prast tootmist ma. Teine vimalus on, et saetstus analsib oma tooraine iseloomu ja teeb mgilepinguid selle jrgi. Tulemus on ikka samasugune: turule ehk pakkumisse tuuakse hulk standardset toodangut, mida pakub iga teine parasvtmes (samalaadses toorainepiirkonnas) tegutsev saetstus.
Vhendamaks pakkumise mahtu saematerjalide valdkonnas, ritavad saetstusettevtted osa materjali vrindada ehk hveldada, srmjtkata vi muul moel tdelda, samas on tooraine alguprane laad (mdud ja kvaliteet) materjalis silinud ja pakkumise struktuuris lpptarbija seisukohalt muutust ei tule osa tooteid letab turu nudlust ilmselt mitu korda. Loodetud vrindamisega kaasnev lisandvrtus jb saamata. lejki pakutakse ka teistel, kaugematel turgudel, madalama hinnaga. Ummistuvad kik turud. Aga tootmine on olnud efektiivne, vhemalt tsturi arvates, ta on tootnud palju ja ta kulukonoomika on paigas. See, et kasumit ei ole, tuleneb maailmamajanduse ldisest olukorrast ja krgest palgihinnast, arvab tstur ja kirjutab jrjekordsele valmistoodangu lao allahindlusaktile alla.

HEAD TURGU POLE OLEMAS
Enamik meie metsandustoodetest on vahetooted enne lpptarbijat. Metsandus- ja puittoodete lpptarbijad on majapidamised, vhene on riigieelarvete osa riigi investeeringuteks ja ehitisteks puit millegiprast ei sobi, nii ei ole kriiside ajal ka riikide valitsustelt sektorile tuge oodata.
Metsaettevtete turundustegevus lhtub hea turu otsingutest. Vetakse oma efektiivselt valmistatud tooted ja suunatakse need sellisesse piirkonda, kus arvatakse olevat vi tulevikus tekkivat suur nudlus. Jlgitakse sihtturu arengut ehituse ja muu majanduse vallas, prognoositakse arenguid ja tehakse pakkumisi oma mttes vi tegelikult valmistatud toodete lhtekohalt.
Viks ju arvata, et paljud riigid, kus metsa leidub vhe ja puiduimport seetttu paratamatu, on meile atraktiivsed sihtturud. Suurbritannia, Holland, Phja Aafrika ja paljud teised riigid tunduvad olevat pideva suure tarbimisega riigid. Lihtsa loogika jrgi peaks mk seal igal juhul nnestuma. Vahel nnestubki, aga mitte alatasa, phjuseks ikka seesama palgimtudest tulenev ja kogu protsessi lbiv globaalne lepakkumine.
Kik tsturid mtlevad htemoodi ja seetttu on neil atraktiivsetel turgudel lepakkumine levimendatud: pakkumine on sedavrd hlmav, et nudlust ei saagi tekkida, see summutatakse enne. Tootjad hoiavad suuri valmistoodangu laoseise nii slmitud lepingute kui ka reaalsete laovarudena, et aga viksemalegi nudlusevirvendusele kohe ja esimesena vastata. Tagajrg: madalad hinnad, mis panevad kogu aeg tootjate kasumlikkuse proovile, ja tihti tielikud seisakud turud sulguvad lepakkumise all gades kuudeks, et avaneda hiljem jllegi madalalt hinnatasemelt.

LEPAKKUMISEL ON OMA VEDURID JA PIDURID
Eraldi peaks pgusalt peatuma suurkontsernide turukitumisel. Nende ettevtetele on iseloomulik suurus, rahvusvahelisus ja mitme tegevusharu olemasolu: tihti ollakse seotud nii mehaanilise kui ka keemilise puiduttlemisega. Enamjaolt on neil ettevtetel tulusam toota tsellulloosi ja paberit. Mehaaniline puiduttlemine on pigem krvalharu, meldud selleks, et vrindada metsast saadud kaasnevaid marmaterjale. See loob vimalused luua veelgi suuremaid pakkumispakette puittoodete turule. Kuivrd kasum puittoodetest pole alati esmathtis, pigem maht, on suurkontsernid enamasti lepakkumise mootorid, ning ikka standardtoodete poolest.
Kindlasti mngib oma osa suurkontsernide omaniku puudumine: tegemist on ettevtetega, kus aktsionre on vga palju, tihti on kontrollpakk mne riigi kes ja ettevtte tulemuslikkust hinnatakse pensionifondide mdustikus. Neis ettevtetes kipub aktsiakurss liikuma lespoole ka siis, kui avaldatud on aktsionridele kahjulikke otsuseid, allapoole aga juhul, kui muutuvad globaalsed majandusnitajad seosed ettevtte tegeliku kekiguga pole alati jlgitavad. Kasumiteenimine ei pruugi olla eesmrk omaette ja see loob vimaluse lepakkumise veduritel kiirust lisada. Et see siis kohutava hilinemisega jlle maha vtta.

MILLISED ON PRAEGUSE KRIISI PPETUNNID?
Metsatstuses olid saabuva kriisi esimesed mrgid nha 2007. aasta kevadel. Hinnad veel tusid, turg kukkus aga septembrikuu viimastel pevadel, sulgus peaaegu tielikult. Leidus tstureid, kes jtkasid samadel alustel valmistoodangu laovarude kasvatamist. Ekslikult arvati, et tsturite ainus ja alati ttanud mgiedendusvte hinna langetamine ergutab turu tusuteele. Seda ei juhtunud. Finantskriis vttis vimaluse finantseerida lepakkumise tuhinas ostetud kaubakoguseid. Suured laoseisud ei kahanenud, kuna lpptarbijad on tnini ettevaatlikud ostuotsuseid tegema.
Eesti metsatstuse puhul oleme 2008. aasta algusest igal kuul kuulnud tootmisvimsuste kahandamisest, kusjuures eranditult on tegemist suurkontsernidega. Thelepanelikult sulgemisotsuseid analsides saame aru, et otsuste taga on kulud toorainekulu, mis pole valmistoodete turuhinnaga vrreldes phjendatud, vi on tootmiskulu sedavrd suur, et ei vimalda ilma kahjumisse langemata 1015% vhem toota. Viimasel juhul lisandub phjusena vimetus finantseerida suurenevaid laoseise. Toorainekulu tttu on tehaseid suletud Soomes, tootmiskulu tttu Rootsis, rahastamine on peavaluks Kesk-Euroopa monofunktsionaalsetele suurettevtetele.
Peame tlema, et jumal tnatud, muidu oleksid need maad jtkanud tootmist tismahus, nudlust on aga alles ehk 65%.
Ndseks on Soome saematerjali toodang kahanenud peaaegu kolmandiku vrra, see on iseloomulik kigile tootjamaadele. Rootsis on see kahanenud kige vhem, tnu Rootsi krooni kursi toele. Eesti saetstuste kogumaht on ligi ks miljon kuupmeetrit, ent maailmas on pakkumine ja nudlus vhenenud kmneid miljoneid kuupmeetreid. On ilmne, et eri turgudel on pakkumine ja nudlus vhenenud erinevalt, nii toodete kui ka ldmahu poolest. Eri toodete nudlus- ja pakkumiskverate vahel moodustuvad sadade tuhandete kuupmeetrite suurused nudlusethemikud, mille titmine on Eesti metsatstusettevtetele vga sobiv lesanne. Kuna turul on tekkinud hulgaliselt auke, olemegi asunud neid titma. Ehk teisisnu: oleme asunud sellega ka jrgmist kriisi ette valmistama.

MIKS PSIB OSAL EESTI METSATSTUSETTEVTETEL MAJANDUSTEGEVUS PLUSSIS JA HALBADEL AEGADEL?
On ilmne, et me kik jrgime hte ja sama toimimismudelit, suurkontsernid ees ja teised jrel: oleme pakkumisphised kiges, mida teeme. Valmistame tooteid, mis meie arvates on efektiivseimalt valmistatud, ja oleme vimelised neid tooteid tegema palju. Rohkem, kui vajatakse. Usume, et nii see peabki kima, veeretame kasumit turuosaliste vahel, kord on kasumis metsaomanik, kord saetstur, kord edasittleja, ning siis vaheldumisi oleme kahjumis, mis osale meist lpeb halvasti. Arvame, et kige thtsamad on kulud, kuna usume, et tulupoolt me mjutada ei suuda.
Jlgides Eesti metsatstusettevtete majandustulemusi, neme siiski erinevusi: osa ettevtteid ttab kahjumiga ka nn. headel aegadel, osal aga psib majandustegevus plussis kigil aegadel ja tootmismaht kigub vaid vhestes piirides. Jrelikult ettevtete majandamismudelid siiski erinevad mneti.

MEIE SUURIM PROBLEEM OLEME ISE
Rasked ajad nitasid, et nudlus oli siiski kogu aeg olemas, ka sgavaimas kriisis. Osa otsustas, et meil ei tasu toota, kuna tooraine hind oli krge vi olid nutud tooted niikaup, midagi, mida suurkontsernide ladudes pole, pole kunagi ieti olnudki, kuna nende tootmine ei ole piisavalt efektiivne. Me pole kliendile ja tema tegelikele vajadustele thelepanu pranud, isegi riiklikul tasandil otsime pigem oma Nokiat, et seda siis turustama asuda. Ehk peaks proovima vastupidi: selgitama, kus ja kellel on millegi jrele nudlus ja siis sellele reageerima?
Tehaste sulgemise ja tootmismahu vhenemisega kaasnes huvitav ja oodatud fenomen: nutavaks muutusid need tooted, mida valmistatakse viksema osakaaluga toorainesortimentidest nende maht turul kahanes, samas ji phisortimentide toodete hulk piisavaks, et survestada seda osa turust. Phisortimentide palgiklassidest nuti nd keerukaid tooteid, mida suurfirmad ei olnud suutelised pakkuma, sest need olid saetud standardtoodeteks ja pandud lattu paremaid aegu ootama vi olid nende tootmise kulud liiga suured.
Nudlus tekkis vga mitmesuguste toodete, nii standard- kui ka eritoodete jrele, igal pool maailmas, kattes kogu toorainevahemiku. Olen veendunud, et see nudlus ongi turul kogu aeg olemas, me lihtsalt ise ei soovi sellega tegeleda ja pigem ootame uut vimalust terroriseerida klienti kaupadega, mis talle pris tpselt ei sobi. Aga miks mitte pingutada kliendiphise tooteportfelli kokkupanemise nimel ja hoida end nii jrgmisest kriisist pisutki eemal?

MEIE TURUKITUMINE PEAKSM OLEMA KLIENDI EHK TMBEPHINE
Milline peaks olema Eesti metsatstusettevtte majandamismudel?
Valikuid on laias laastus vaid kaks: kas jtkata samamoodi, joostes nii globaalse lepakkumise kui ka suurkontsernide sabas, vi valida teine tee, mis kasutab turule jetud vimalusi.
Arvan, et peame oma kuluphise mtlemise mber orienteerima ja pdma tuluphiselt melda. Kriis petas, et pole midagi olulisemat kliendi tegelikest vajadustest. Me peame neid mistma, ilma et otsiksime kogu aeg phjusi, miks me ei saa nende nudmisi tita (kulud, efektiivsus). Ja peaksime sama mtteviisi jrgima ka hea nudluse korral.
Ennekike tuleb keskenduda nudlusele, mitte tegelda toodangu mgiga prognoosi alusel siin tuleb hsti vlja tmbeideoloogia. Laskem nudlusel tmmata toodete voog lbi oma metsatstussektori. Klientide laad koduvi vlismaised ja nende ostumahu suurus pole nii oluline, kui klientide hulk: peame looma vimaluse, et saame alati teistsuguseid mgiotsuseid teha.
Meil peab olema rmiselt paindlik tootmistehnoloogia, mis vimaldaks vajaduse korral teha niitooteid, nii vikeste kui ka suurte partiidena pigem olgu meie ettevtted vikesed vi keskmise suurusega, pigem metsa keskel kui tsentraliseeritud kombinaatidena metsast kaugel.

INNOVATSIOONI EI SEISNE SEKSIKATE TOODETE VLJAMTLEMISES
Innovatsioon metsatstuses on vlja arendada turunduseelised, millele suurettevtetest konkurendid ei saaks vastata. Innovatsioon ei saa olla seksikate toodete vljamtlemine ja siis klientidele mahammine.
Tooraine olgu selles nudluse tmbes samuti osaline: rgem langetagem ega laskem langetada metsa ilma, et see oleks viimases lpus mne tootena mdud, muidu kutsume turul esile lepakkumise. Mets on rikkus, mida ei tohi hilisemas protsessiahelas vrtuse allahindamisega devalveerida.
Hoides paljusid hankijaid ja vikseid tooraineladusid, hoiame end htlasi kuluriskide eest.
Kuluphisest maailmast vljarabelemiseks muutkem arvestusprintsiipe, kas vi mttes seadkem ladude allahindlus tulude realt tootmiskulude reale. rgem omistagem toodangu omahinnale liiga suurt thtsust, siit tulevad vaid enneaegsed tootmismahu vhendamisotsused. Efektiivsus on ettevtte vime toota rahavoogu toodanguhiku kohta, mitte vime toota tdeldud kuupmeetrite mahtu. Kulude vastu saab videlda vaid siis, kui ettevtet lbib kliendile mdud toodangu voog.
Kokku vttes: las suured tstusriigid elavad omas maailmas ja meie omas. Kokku saame klientide juures, ja mulle tundub, et tean, kelle kliendid valivad.



Martin Arula, ASi Toftan tegevdirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet