Eesti Looduse fotov�istlus
2/2009



artiklid
Kmme aastat RMK Sagadi looduskooli

21. aprillil 1999. aastal avati Sagadis looduskool. Mis phimtetel kool tegutseb ja mida on seni ra tehtud?

RMK Sagadi loodusKool edendab keskkonnateadlikkust ja tutvustab metsa
mitmeklgseid vrtusi


RMK Sagadi looduskool hakkas esimesena
omataoliste seas pakkuma ppekava toetavaid loodusharidusprogramme ldhariduskoolidele.
Tnaseks on Sagadi looduskoolist saanud keskkonnahariduskeskus, kus pilaste krval leiavad sobivat keskkonnakoolitust petajad,
loodusgiidid ja teised huvilised ning korraldatakse metsaga seotud ritusi laiale
avalikkusele.

Looduskooli eesmrk on metsa mitmeklgseid vrtusi ja sstva metsanduse phimtteid tutvustades edendada arusaama, et inimene on osa loodusest ning loodus on kultuuri ja majanduse alus. Soovime kujundada vrtushinnanguid, mis suunavad inimesi loodushoidlikule ja sstvale eluviisile ning muudavad elu vaimselt ja elamuslikult rikkamaks.

Metsamehed oskavad vaadata tulevikku
Looduskooli loomine sai teoks tnu mitmete inimeste innustunud tegevusele. ks looduskooli idee algataja oli Marko Pomerants, kes suutis nakatada ka Virumaa bioloogiapetajate aktiivi, kelle panus looduskooli sisu kujundamisel on olnud mrkimisvrne. See, et looduskool just Sagadisse rajati, tulenes metsameeste Andres Talijrve, Andres Onemari ja Hendrik Relve oskusest vaadata tulevikku. Hariduspllul ei ilmne tulemused kohe ja sama on ka metsaga: tulu saadakse alles aastate prast. Tnaseks pakutakse Sagadi looduskoolist alguse saanud ppekava toetavaid sihipraseid loodusharidusprogramme koolidele juba 14 RMK looduskeskuses. RMK loodushariduse vrgustiku jtkuval arendamisel on suuri teeneid juhatuse esimehel Aigar Kallasel, kes on andnud panuse Sagadi looduskooli sisulisse tegevusse nii petaja kui ka ppija rollis.

Looduskool on 10 aastat kutsunud slmima sinasprust loodusega
Loodus on alati lhedal. Ta on meie mber, ta on meis endis. Iga veemolekul meie kehas on rnnanud lbi aja ja ruumi, judnud meieni aurudes meredest, jtudes liustikel, sulades jgedesse, lbi taimede, loomade, inimeste, phjavee igavese ringe rgookeanist kivisemetsade ja dinosauruste kaudu tnasesse peva. Iga toitaine on tekkinud rohelises taimes ja judnud toiduahela kaudu meieni. Hapnik, milleta meie keha ei suuda vabastada toidus olevat energiat, on vabanenud veest rohelises lehes pikesekiirte toimel. Energiagi, mille arvel elame, liigume ja mtleme, on Pikeselt, selle on kinni pdnud ja toitainetesse pakkinud needsamad rohelised taimed. Sinasprus loodusega thendab elurikkuse tundmist, looduses valitsevate seoste mistmist, hoolimist ja hoidmist.
Meldes tagasi 10 aasta kogemustele on paslik meenutada looduskooli avamisel esitatud mtteid: Tahan alustada Vilsandi majakavahi Artur Toomi eesti looduskaitse koidikul lausutud snadega: Laps, kes vtab sbraks looduse, muutub hingelt paremaks. See mte vajab tnases asises ajas, kus vrtusi mdetakse sageli vaid kroonides, laiendust laps, kes vtab sbraks looduse, muutub hingelt rikkamaks, tema maailm muutub rikkamaks. Sellesse maailma mahub arvuti ja teleri krvale viiuli salaprane lhn hmaras metsas; rvikust liblikaks saamise ime; karulaugu mrkjas maitse, stka tiivavihin sumedas kevads ja vimsa kotka lennukaar rabalaugaste kohal.
Mul on hea meel, et tna on siin koos nii palju noori, kes on leidnud tee looduse juurde.
Loodus on nagu muinasjuttudest tuntud varakamber, kust kaasa on vimalik vtta vaid niipalju, kui kanda suudad. Ma ei mtle materiaalses mttes, vaid eelkige saab aardeotsija kaasa looduse tarkust ja muljeid, mis muudavad hinge avaramaks ja tstavad seega kandevimet, oskust ammutada elujudu loodusest kui igavesest lttest.
Meie looduskooli juhendajate pdlus on petada noori tajuma metsa selle mitmekesisuses, arendada kigi osalejate loodustunnetust arusaama, et igaks on thtis osa looduse suures tervikus.

Mets petab
Pool Eesti loodusest on kige ldisemas ksitluses mets oma elurikkuses ja mitmeklgsetes vrtustes majanduslikus ja sotsiaalkultuurilises mttes. Meie keskkonnahariduse tugevus ja nrkus peegeldub vga selgelt suhtumises metsasse, seetttu pakub just metsateema palju vimalusi keskkonnateadlikkuse edendamiseks kogu hiskonnas. Metsa mber pimuvad paljud erinevad huvid, hoiakud ja vrtused, mis peegeldavad kujukalt kahepalgelisust meie suhtumistes. Vga paljud inimesed hoolivad kasvavast metsast, tema elurikkusest: taimedest, loomadest ja seentest. See on eestlastele kui metsarahvale omane hoiak. Sama palju vi isegi rohkem on neid, kes tahavad elada puidust majas, kasutada puidust esemeid ja ei kujuta oma elu ette paberita, kuid metsa raiumine phjustab neil sageli tugevaid negatiivseid emotsioone. ha rohkem kohtab mtteviisi, mida iseloomustab usk, et poest saab osta puidust mblit ja paberit ka siis, kui metsa ldse ei raiuta. Tegelikult on see kogu meie vrandunud tarbimiskesksel heaolumudelil phineva hiskonna probleem, mille lahendamiseks on eelkige loodusteaduslikul haridusel phineva keskkonnaalase kirjaoskuse kujundamine. Metsa kui koosluse toimimine, fotosntees, aineringed, mulla kujunemine, geneetiline, liigiline ja koosluseline elurikkus metsas, metsa kui loodusvara majanduslik vrtus, metsa sotsiaalne ja (prand)kultuuriline thtsus sstev metsandus kige laiemas thenduses, loob ideaalse temaatika keskkonnahariduse kujundamiseks.
Sagadi looduskooli loodusharidusprogrammide eesmrkide hulgas on olulisel kohal huvi ratamine ja hoidmine looduse ja keskkonnatemaatika vastu, keskkonnatundlikkuse arendamine elamusliku ja kogemusliku tegevuse kaudu ning uurimuslike oskuste kujundamine. Looduskooli programmid arendavad pilaste oskust kasutada saadud teadmisi igapevaeluliste probleemide lahendamisel, otsuste tegemisel ja nende phjendamisel.

Looduse vahendamine ues ppides
Sagadi looduskoolis pannakse rhku uesppele ehedas keskkonnas, uurimuslikule ppele, kigi meelte kasutamisele. Looduskooli klassiruum ei ole suur, kuid meie piuel pole piire metsamuuseum, park, arboreetum, mets, meri keskkond, kus on lihtsam leida vastuseid ksimustele: kuidas kujundada mistmist, et inimene on osa loodusest; kuidas suunata austusele ja hoolele keskkonna suhtes, kuidas luua emotsionaalne side loodusega.
Inimese ja looduse seoste mistmine ei kujune elukauge teoreetilise petuse kaudu. Looduse vahendamises on oluline roll otsesel kogemusel ja elamustel loodusest. Metsa ja metsanduse tutvustamine huvitavas ning arusaadavas keeles aitab ppijal luua enda jaoks olulisi thendusi.
Keskkonnahariduse tuumaks on koloogia, teadus organismi ja keskkonna suhetest, mille mistmiseks on olulised praktilised vaatlus- ja uurimiskogemused ning looduselamused, mis kujundavad tepraseid seostatud teadmisi mbritsevast keskkonnast, mjutades hoiakuid ja vrtushinnanguid. Seetttu on vga oluline praktilise kogemusliku ppe korraldamine ehedas keskkonnas.

Looduskoolil on pilasi kogu Eestis
Looduskooli programmid on suunatud ldhariduskooli kigi vanuseastmete krval ka lasteaialastele. Programmid on seostatud riiklike ppekavadega ja seetttu saavad petajad arvestada, et looduskool toetab erinevate ainete ja lbivate teemade ppimist. Kmne aasta jooksul on loodusharidusprogrammides osalenud le 37 tuhande pilase kogu Eestist. Kige rohkem on olnud klalisi Lne- ja Ida-Virumaalt ning Harjumaalt.
Metsabussi programmidega on looduskooli juhendajad klastanud paljusid koole ja lasteaedu nii Viru- kui ka Vrumaal, pakkudes metsaprogramme kohapeal. Eestikeelsete rhmade krval on koolitust saanud ka venekeelsed, kelle jaoks on tlgitud mitmeid ppematerjale. Keskkonnaalase tienduskoolituse on lbinud le 12 tuhande petaja, metsamehe, loodusgiidi ja huvilise. Aastal 2008 viidi lbi 211 loodusharidusprogrammi, milles osales 4165 pilast. Toimus 58 koolitust 2090 osalejaga.

Siin pivad ka petajad ja saavad tienduskoolitust metsamehed
pilasprogrammide korraldamise krval on Sagadi looduskoolis kujunenud ha thtsamaks loodus-, metsa- ja keskkonnahariduse tienduskoolitus. See sisaldab kogemuslikku pet, kuidas edendada keskkonnateadlikkust kogu kooli tegevuse kaudu, kasutades selleks ka riigimetsas loodud vimalusi: loodusmaju, pperadu ja -materjale. Oluline on tutvustada metsakoosluste bioloogilist mitmekesisust ning sstva arengu phimtteid metsanduse nitel. Kogemuslike koolituste teoreetilise osa krval on rhuasetus praktiliste oskuste kujundamisel. Koolitused on kavandatud elamuslike, tegevuslike, kogemuslike, probleemikesksete ning eri ppeaineid seostavatena, et need phimtted metoodiliste vtete ja ppematerjalide abil ka petajate igapevatsse juaksid.
Metsameestele suunatud tienduskoolitusest on olulisemad bioloogilist mitmekesisust ja selle kaitset tutvustavad kursused. Metsalooduse elurikkust ning metsa kasvukohatpe on looduskooli kursustel meelde tuletanud sajad riigimetsa ttajad. Metsa mitmeklgsete vrtuste vahendamine on olnud teema metsanduse kneisikute koolitamisel.
Sagadi looduskool on judumda pdnud hoolitseda ka metsmeeste jrelkasvu eest. Mitmed metsanduse aluste kutse-eelse ppe kursustel osalejad on jtkanud pinguid nii kodu- kui ka vlismaa metsanduskoolides. Phikooli pilased on metsamehe ametist aimu saanud metsanduslaagrites osaledes.

Looduskool on osa koostvrgustikust
Looduskooli tegevuses on suur osa erinevatel keskkonnahariduslikel projektidel. Keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud projektid Keskkonnappe teemakastid, Sagadi dendropark ja Puupevad on rikastanud keskkonnahariduslikku pikeskkonda ja vimaldanud looduskooli sihtrhmade laienemist. Sagadi dendropark sai uued infostendid, mis tutvustavad maailma tuntumaid okaspuuperekondi, ning tiendatud etiketid, mis vimaldavad tutvuda liikidega ka omal kel. Keskkonnappe teemakastid sisaldavad keskkonnahariduslikke ppematerjale ja -vahendeid viie erineva teema Mets, Puud, Pinnas, Vesi ja Ilm ksitlemiseks.
Viimaste aastate tegevustest on mrkimisvrsed koost tihendamine Tallinna likooli Rakvere Kollediga uesppe ja keskkonnapedagoogi ppekavade arendamisel. MT kokratt koolitusprojektide Mets petab ja Olen osa loodusest raames koostati teemakohased metoodilised materjalid. Pikaajaline koost seob looduskooli MT Koolitusja Nustamiskeskusega HARED petajate koolitamisel ja ppematerjalide vljattamisel. Ida-Virumaa loodushariduse tegevuskava toimetamisest kasvas vlja loodusharidusprogrammide koostamise ja uesppe alade arendamise projekt. Koosts Lne-Viru maavalitsusega valmis raamat Lne-Virumaa vrtuslikud maastikud, millele lisas vrtust tvihik maastikega tutvumiseks. Eesti Bioloogiapetajate hingu suvepevadel on tutvustatud riigimetsas pakutavaid vimalusi keskkonnahariduslikuks tegevuseks ning koostatud bioloogia ainekavaga seotud uesppe metoodilisi materjale.
Tartu likooli teadlased on loodusteaduslike loengute sarja raames vahendanud teaduslikku informatsiooni, mis aitab orienteeruda kaasaegses infotulvas ning vimaldab mtestada keskkonnas toimuvat.



Asta Tuusti, RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet