Eesti Looduse fotov�istlus
2/2009



artiklid
RMK uurib ja tutvustab prandkultuuri

RMK eestvtmisel tegeletakse Eestis jrjekindlalt loodushariduse edendamise ja prandkultuuri arvelevtmisega. Prandkultuuri
tutvustamisele on keskendunud RMK Oandu looduskeskus.

RMK tegeleb prandkultuuri inventeerimisega juba kuuendat aastat

Inimesed mjutavad oma tegevusega pidevalt
maastikku enda mber. Eelmiste plvkondade elust ja tegevusest on seetttu maastikule jnud nhtavad jljed, niteks vanad metsateed, kiviaiad, trva- ja lubjaahjud, primustega seotud puud, kivid ja allikad, mitmesugused vanad ehitised, muistsed phapaigad, vanad kohanimed jpm. Selliseid eelmiste plvkondade elu ja tegevuse mrke
maastikul nimetatakse prandkultuuriks.
Need objektid ei ole kaitse all ja nende
silitamine ning vrtustamine sltub omaniku teadlikkusest ja tahtest.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) eestvtmisel on hakatud prandkultuuri objekte ssteemselt arvele vtma ja kirjeldama. Interreg III A programmi abil on Eesti-Soome hisprojekti raames inventeeritud prandkultuuri objektid neljas Eesti maakonnas: Harju-, Lne-, Rapla- ja Jrvamaal. Prandkultuuri andmebaas on kttesaadav maa-ameti kaardiserveris.
Kesoleval aastal alguse saanud projektide Metsanduslik prandkultuur hise kultuuriruumi avardaja ja Prandkultuuri vrtused hise keskkonna- ja kultuuriruumi osana raames inventeeritakse Interreg IV A programmi toel prandkultuur ka Ida- ja Lne- Virumaal, Valgamaal ja Vrumaal.

Prandkultuuri uurimise tulemusi kasutatakse loodushariduslikus ts
Lisaks prandkultuuri objektide arvele vtmisele on RMK vtnud endale lesandeks metsandusliku prandkultuuri silitamise ja selle tutvustamise laiemale avalikkusele loodushoiu tegevusvaldkonna kaudu.
Loodushoiu eesmrk on kaasa aidata elanikkonna loodusteadlikkuse ja -hoidlikkuse kasvatamisele ning vimaldada igaheiguse alusel tervist parandavat ja rahuldust pakkuvat looduses liikumist puhke- ja kaitsealadel, vhendades oma tegevustega looduskasutusega kaasnevat kahjulikku mju.
Alates 2004. aastast on RMK puhkealadel hakatud prandkultuuri objekte inventeerima ja neid klastajate teavitamise ning loodusppetegevusega siduma.
Prandkultuuri uurimisel saadud teadmisi endiste aegade elu ja t kohta kasutatakse loodusppeprogrammides ja looduskeskuste ekspositsioonides. Ka uute loodusradade rajamisel ning olemasolevate edasiarendamisel on prandkultuuri objektid looduse ja metsamajandusega seotud teemaderingile huvitav tiendus.
Kui 2004. aastal Nva looduskeskuse mbruses prandkultuuri inventeeriti, tiendati avastatud objektide ja prandkultuuri uurimisel kogutud infoga ka looduskeskuse juurest algavat pperada. Raja huvipunktide hulgas on tsaariaegne munakivitee ja salajase raadiojaama ase, saja aasta tagune metsakaitseala tuiskliivade kinnistamiseks ning palju muud pnevat. Lisaks maastikul silinud objektide kirjeldustele on looduskeskuse prandkultuuri mapis talletatud kohalikud lood ja legendid, mis pakuvad huvitavat lugemismaterjali klastajatele ning aitavad juhendajatel programme ja ritusi elavamaks ja vaheldusrikkamaks muuta.
Prandkultuuri objekte on kaardistatud ka Phni looduskeskuse mbruses, kus suure t oli juba eelnevatel aastakmnetel Vello Denks ra teinud. Ka Phni looduskeskuse juurest algaval Phni metsapperajal vib tutvuda huvitavate prandkultuuri objektidega nagu vanad metsateed, Moksinurme taluase ja hiljem selle lhedusse rajatud taimeaed. Samuti on praeguse pperaja res kunagised sepletuskohad.
Praegu uuritakse prandkultuuri Kiidjrve-Kooraste puhkealal Kiidjrve ja Erastvere looduskeskuste mbruses. Kuigi ldjoontes on prandkultuuri objektid Eesti likes kirjeldatavad htse tbistikuga, vib igast piirkonnast leida midagi just nendele paikadele ja seal elavatele inimestele iseloomulikku. Kiidjrve-Kooraste puhkealal on sellisteks objektideks niteks ristipuud ja tantsutsrid (ringikujulised platsid Luna- Eestis, kus klarahvas tantsimas kis). Ahja ja Vhandu jgedel on silinud palju vesiveskeid. Mitmed RMK looduskeskused asuvad ajalooliselt olulistes hoonetes. Neist viks nimetada Saaremaa puhkealal looduskeskuseks renoveeritavat 1869. aastal ehitatud Karjalasma metskonna hoonet ning 1890. aastast prinevat Roosa metskonnahoonet, kus tegutseb Phni looduskeskus. Aegviidu looduskeskus ttab kunagises turbatstuse valitseja majas ja Ristna looduskeskus metsavahikordonis, mida on esimest korda mainitud 1883. aastal.
Ajaloolises hoones misa metsalemale ehitatud ja hilisemas kauaaegses metskonnakontoris tegutseb ka Oandu looduskeskus, kus seni on prandkultuuri objekte looduskeskuse tga kige rohkem seotud.

Oandul alustati prandkultuuri inventuurist endise metskonna mbruses
RMK Oandu looduskeskus asub Lne- Virumaal, Vihula vallas, Phja-Eesti puhkealal, 1860. aastal misa metsalemale ehitatud ajaloolises hoones, mis on ka prandkultuuri objektina arvele vetud.
Oandu looduskeskusel on olemas suureprased eeldused prandkultuuri tutvustamiseks. Oandu mbruses paiknevad suurte massiividena riigimetsad ning tnu pikaaegsele ja pidevale metsa majandamisele on Oandu metsad metsandusliku prandkultuuri objektide poolest rikkad. Looduskeskuse hoones ttas ligi 140 aastat metskond, mis on kindlasti kaasa aidanud huvitavate metsandusajaloo thiste vrpuuliikide, erinevate metsanduslike katsealade ning vaigutuslankide rohkusele siinsetes metsades.
Paralleelselt kunagise metskonnahoone renoveerimisega alustati Oandul ja mberkaudsetes klades prandkultuuri inventuuriga. Praeguseks on Oandu mbruses arvele vetud 120 prandkultuuri objekti, kuid aja jooksul vib neid veelgi lisanduda.
Prandkultuuri kaardistamisel RMK puhkealadel inventeeritakse nii era- kui riigimaadel, sest suur osa metsandusliku prandkultuuri objektidest (nt metsavahikordonid, trvaahjud) asub eramaal. Enam thelepanu pratakse riigimetsas leiduvatele objektidele, kuid inventuuri lbiviimine olenemata omandivormist vimaldab saadud andmeid vrrelda ja kasutada koos teiste piirkondade inventuuride tulemustega. Mnd huvitavamat objekti on vahel vimalik kokkuleppel maaomanikuga ka klastajatele nidata.
Lisaks prandkultuuri objektide kaardistamisele ja vrtustamisele tegeletakse palju ka suulise primuse ja inimeste kes olevate fotode ning kirjalike materjalide kogumisega. Ksitletakse endiseid metsamehi ning vanemaid kohalikke elanikke, keskendudes metsa ja metsa tdega seonduvale, metsanduslikele traditsioonidele ja tavadele. See aitab puhkealade teabematerjale ja looduskeskuste ekspositsioone ning tegevust pnevamaks ja vaheldusrikkamaks muuta.

Looduskeskuse tegevus algas Kbitares ja Kiviaia retkede korraldamisega
Kohaliku prandkultuuri uurimise kigus vanu metsavahte ja kunagises Sagadi metskonnas ttanud inimesi ksitledes saadi teada, et metskonnas lauda ja tallina kasutusel olnud krvalhoone hes osas asus kunagi kbikuivati. Oandu kbikuivati oli vike ja algeline, seemneid saadi ksnes oma metskonna tarbeks. Kbikuivati jaoks oli eraldatud ks ahjuga ruum, kus talveti ttas kaks naist, kes prast kbide kuivatamist neid ka ldisid.
Tnu kbikuivatis ttanud Asta Vinsalu phjalikule kirjeldusele tekkiski looduskeskuses mte phendada vana tallihoone ekspositsioon kbide kuivatamisele ja metsa uuendamisele. Hoone ristiti mber kbitareks. Kullenga kbikuivatist saadi ekspositsiooni jaoks aastakmneid just puuseemnete tuulamiseks kasutatud vana tuulamismasin ning Sagadi Metsamuuseumist ldimismasin. Kbitare seintel on Asta Vinsalu mlestuste ja vanade fotode jrgi kunstnik lle Meistri joonistatud pildid, millel on nha kbide korjamise, kuivatamise ja puuseemne kogumise ning silitamisega seotud td ja tegevused Sagadi metskonnas.
Ekspositsiooni valmimise krval hakati vlja ttama ka kbide ttlemist ja metsa uuendamist tutvustavat loodusppeprogrammi Kuidas seemnest saadi puu, mille kigus saavad selgeks traditsioonilised tviisid alates kbide korjamisest kuni seemne klvamiseni ning taimede metsa istutamiseni. Programmis osalejad saavad ise proovida kbide ldimist ja seemne tuulamist, uurida erinevate puuliikide seemneid ja kbisid ning lahendada nendega seotud lesandeid.
Kui Oandu looduskeskuse mbruses asuvad prandkultuuri objektid olid inventuuri kigus kaardistatud, hakati neid ka infoga thistama. Selleks valmistati erilised kvartaliposte meenutavad infoalused. Thistatud prandkultuuri objekte kasutatakse samuti looduskeskuse igapevases ts he osana ppeprogrammist lbitakse looduses juhendajaga 3,5 kilomeetri pikkune Oandu prandkultuuri objekte tutvustav marsruut Kiviaia retk. Suures osas kulgeb see mda ht prandkultuuri objekti Oandu metsades asuvat ligi 9,5 kilomeetri pikkust kiviaedade vrgustikku; retke kigus vib nha ka mitmeid metsanduslikke objekte, nagu vana metsataimla, hundiaed, vaigutuslank, 1939. aastal rajatud katsekultuur jne.
Esimesest prooviprogrammist 2007. aasta talvel vtsid osa retkejuhid ja programmide juhendajad. Nii alustaski td ametlikult veel olematu looduskeskus, korraldades oma tegevust esialgu koos Aegviidu looduskeskusega. Kokku sai 2007. aastal prandkultuuri programmidest ja ritustest Oandul osa 318 pilast ja 79 tiskasvanud klastajat. Looduskeskuse peahoone avati ties mahus klastajatele alles 2008sgisel. Metsas ja Kbitares aga kis tegevus juba aasta algusest tie hooga. Nii sai aasta lpuks kokku 2452 ritustes ja programmides osalejat. 1. juulist avas uksed ka teabepunkt, kus judis kahe kuuga kia 845 klastajat Setu- ja Saaremaalt Brasiiliani vlja.

Looduskeskuses saab nha nitust Puud ja inimesed ning osaleda vana aja metsat ppeprogrammis
Oandu looduskeskuse kbitare krval asub suur nukogude ajal ehitatud metskonna kn, kus praegu on valmimas nitus Puud ja inimesed. Nituse esimene etapp, mis tutvustab levinumate kodumaiste puuliikide kasutamist mdunud aegadel, pandi kokku juba mnda aega tagasi, nd on valmis saamas ka nituse teine pool, mis tutvustab endisaegsete metsatliste elu-olu.
Metsatliste kunagist elu ja tegemisi tutvustav nitus sai tegelikult alguse jaanuaris valminud metsanduslikust ppeprogrammist Vana aja metsat, kus osalejatel on vimalus heks pevaks mber kehastuda 1920. aastate metsatlisteks. Programmis osalejad saavad selga tolleaegsed trivad ja igahele antakse ka ajastule vastav roll, misjrel saadakse metsavahilt pevat ktte. Metsas saavad osalejad proovida kahemehesaega saagimist, materjali koorimist liimeistriga ja muid endisaegseid metsatid.
Iga metsatline saab programmis endale rollikirjelduse, mis aitab tegevusse sisse elada. Kuigi omal ajal ttasid metsas philiselt mehed, leidub meie programmis nii naiste kui meeste rolle. Nii niteks on Sagadi metskonda metsatle tulnud tugev tdruk, kes ttas varem taludes sulastdrukuna. Tal on nii palju judu, et kik talu triistad ja sginud ta kes purunema kipuvad ja seeprast ei tahetud teda enam tle vtta. Seepeale otsustas tugev tdruk metsatle minna, kuna see on t, mis palju rammu nuab.
Meesrollidest on raielangil tegutsemas niteks kogenud metsatline, vaene pops, vene valgekaartlane ja paljud teised. ks meesrollide nide on ka Saaremaa mees, kes on tulnud mandrile raha teenima. Varem on raha teeninud kraavide kaevamise ja kndude juurimisega. Ta on jssakas ja lhike, kuid vga tugev, seetttu on saanud hdnimeks mees karukppadega. Sb erakordselt palju, alati on tal kht thi. Metsatl on temal pool lanki puid saetud, sel ajal kui teised sama t teevad kolme saega.
T raielangil kib kohaliku metsavahi juhendamisel ja kik toimetavad ning rgivad oma rolli kohaselt. Kui vanad tvtted selgeks saadud ja mnda aega usinalt td tehtud, hab perenaine heleda jaalega rahva lkke rde metsamehe einet vtma. Kuum tee ja lkkel praetud soolane suitsuliha kodus kpsetatud leiva peal mida paremat ks nljane metsatline veel tahta viks! Prast td saadakse metskonnast tunniskiri, et programmis osaleja on ttanud he peva Sagadi metskonnas raielangil ja saab tasuks 175 riigimarka (arhiiviandmetel Sagadi metskonna metsatlise pevatasu 1920-ndate aastate keskel).
Koos Ojarse loodusmajaga lbi viidavat vana aja metsat programmi on kavas kindlasti jtkata ka jrgmisel talvel. Muul ajal aga kib looduskeskuses igapevane elu. Kolm korda aastas talvel, kevadel ja sgisel kutsutakse pilasi tasuta loodusppeprogrammidele. Tnavu talvel oli vga populaarne hundiprogramm, kus lapsed kehastuvad mber hundikarjaks, milles samuti igahel oma roll kes on kutsikas, kes noor hunt, kes hea jljeajaja nii pitakse vana hundi ehk looduskeskuse juhendaja juhtimisel tundma talvist metsaelu ja hunditarkusi. Kokku kis talveprogrammidel le kaheksasaja lapse. Rahvarohke oli ka Oandu-Vsu talvematk, kus ilusat talveilma nautisid 246 suusatajat, jalgsimatkajat ja kepikndijat. Kevadine matkaritus kutsub huvilisi Nmmeveskile, sgisene jllegi Oandule. Ajakohast infot programmide, nituste ja rituste kohta saab vrgust www.rmk.ee/ metsapuhkus
Suvel on looduskeskuses avatud teabepunkt, kus antakse infot piirkonna matka- ja pperadade, telkimis- ja lkkekohtade ning muu looduses liikujale huvi pakkuva kohta. Teabepunkti lahtiolekuajal 15. maist 15. septembrini saab iga pev vaadata ka nitusi ning vana aja metsat pildiprogrammi.
Nii on prandkultuurist saanud Oandu looduskeskuse kiki tegevusi ja kogu olemust lbiv teema, mis aitab loodusharidust siduda metsanduslike traditsioonide, kohaliku ajaloo ja siin elanud ning ttanud inimestega.

Triin Kusmin, RMK loodushoiuosakonna prandkultuuri spetsialist

Tiina Neljandik, RMK Oandu looduskeskuse juhataja



Triin Kusmin, Tiina Neljandik,

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet