Eesti Looduse fotov�istlus
2/2009



artiklid
Kas loodusmetsadel on lootust?

Vanade metsade elurikkuse silitamiseks on Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 stestatud eesmrk vhemalt 10%
metsamaast majandamisest vlja jtta. Kes on aeg arutleda, kas loodud kaitsealade vrgustik tagab vanade metsade elurikkuse
silimise.

SMI (statisttiline metsade inventuur) andmetel moodustavad loodusmetsad 2,3% ja
loodusdirektiivi elupaikade kriteeriumeile
vastavad alad 12,2 % eesti metsamaast


Metsameeste hinnangul on Eesti metsade ldseisund viimase poolsajandi jooksul paranenud, eelkige peetakse silmas ldist metsamaa pindala tusu, tagavara suurenemist jmt. Negatiivsena on vlja
toodud niteks alla 50-aastaste mnnikute
ja kaasikute nappust ning teatud puuliikide
valmivate ja kpsete puistude rohkust (Prt 2008, 2009). Jrelikult peaks meil olema vga palju eakaid metsi? Kui on palju vanu metsi, poleks vaja muretseda vanade metsade elustiku kaitse prast pliste metsadega seostub kuni
viiendik meie metsaliikidest (Lhmus 2005). Miks metsa looduskaitsjad siiski pidevalt muretsevad?

Arvestades kasutada oleva inventuuri andmeid, vib vanad looduskaitseliselt vrtuslikud metsad jagada kahte rhma:
Looduskaitseliselt kige vrtuslikumad vanad loodusmetsad, mis vastavad vanu looduslikke metsi otsinud inventuuri rangetele vanuse ja struktuuri kriteeriumitele.
Looduslhedased, pikaajalise maastikulise jrjepidevusega metsad, mis vastavad vhemalt mnele Euroopa Liidu loodusdirektiivi metsaelupaiga kirjeldusele. Erinevus eelnevaga seisneb selles, et kriteeriumid metsaomastele struktuurielementidele ja vanusele on mnevrra nrgemad ja elupaik vib olla enam inimmjune (Paal 2007, Palo 2004).
Eesti kohta tervikuna vimaldab looduslhedaste metsade pindala hinnata statistiline metsade inventuur (SMI), mis alates 2005. aastast registreerib ka looduslike metsade ja loodusdirektiivi elupaigatpide esinemist metsamaal. 2007. aasta SMI andmetel on Eestis 2,3% ehk 51 700 ha (viga 19,6%) metsamaast kaetud loodusmetsadega, neist 36,4% ehk 18 800 ha asub kaitseja hoiualadel. Kuivendusest mjutamata on 85,0% loodusmetsadest ehk 43 900 ha, kuid kaitsealadel on kuivenduseta loodusmetsi vaid 32,1% ehk 16 600 ha. Loodusdirektiivi elupaikade kriteeriumeile vastavaid alasid oli 2007. aastal SMI andmeil 12,2% metsamaast ehk 269 300 ha (viga 6,8%), kuid sellest vaid 19,1% ehk 51 400 ha paikneb rangete raiepiirangutega sihtkaitsevndites. Kaitse- ja hoiualadele tervikuna jb 30,8% ehk 83 000 ha loodusdirektiivi rahuldava elupaigakvaliteediga aladest. Loodusdirektiivi elupaigad sisaldavad eeldatavalt vanu loodusmetsi, kuid sinna vivad kuuluda ka nooremad metsad (niteks laialehised metsaelupaigad) vi pikaajalise inimmjuga vrtuslikud metsaosad (puiskarjamaad, oosimetsad vmt.).
SMI hinnangud kinnitavad varasemaid andmeid: vriselupaikade ja Eesti metsakaitsealade vrgustiku inventuuride tulemusel vastas 1,5% metsadest VEP kriteeriumitele ja kaitsealadel oli selliste metsade osakaal 3,7% (Andersson jt. 2003). Ka Asko Lhmuse tgrupi uuritud 900 km2 maastikul kvalifitseerus loodusmetsaks vljaspool kaitsealasid olevatest metsadest 1,2% ja 6,4% kaitsealade metsadest (Lhmus jt. 2005).

Kui suur peaks olema loodusmetsade pindala?
Looduslikust hiringudnaamikast lhtuva metsa vanuselist struktuuri kirjeldava mudeli kohaselt peaks le 100-aastane mets haarama 32- 42% kogu Eesti metsamaast (Lhmus jt. 2004). Selleks, et oleks arvestatava tenosusega vimalik silitada vanade loodusmetsade elurikkust, on majandustegevusest vaja vlja arvata vhemalt 10% metsamaast, mis peab olema sealjuures ka esinduslik valim erinevatest kasvukohatpidest. See 10% metsamaast peab koosnema 75% ulatuses loodusmetsa kriteeriumitele vastavatest le 100-aastastest metsadest ja 25% vivad olla nooremad, peamiselt tuulehiringust taastuvad nooremad suktsessioonijrgud, n.. puhver. Eelmisest ligust nhtub, et selliseid metsi on jrel ligikaudu 15 korda vhem kui on vajalik vanade loodusmetsade spetsiifilise elustiku liikide psimajmiseks metsamaastikul. Ligikaudu 1216 protsendil metsamaast (loodusdirektiivi metsaelupaigatpide kriteeriumitele vastavad metsad) on teatavat potentsiaali selle thimiku titmiseks.
Vanade metsade elustiku kaitseks rakendatavate meetmete thusust vib alandada nhtus, mida koloogias tuntakse vljasuremisvlana. Vljasuremisvlg vljendab liikide hulka, mis on vlja suremas minevikus tehtud majandamisotsuste mju tagajrjel. Vana loodusmetsa puhul thendab see eelkige liike, mida tna vib vikestes loodusmetsa laikudes veel leida, kuid mille elupaigad on muutunud niivrd vikeseks ja ksteise suhtes isoleerituks, et lokaalpopulatsiooni vljasuremine on olukorra jtkudes ksnes aja ksimus. Luna-Soomes, kus sarnaselt Eestile hinnatakse silinud loodusmetsade pindala suuruseks ca 1% metsamaast, on hinnatud vanade metsadega seotud liikide vljasuremisvlaks 1000 liiki (Hanski 2000). Kui Soomes hinnatakse metsamaa ldist pindala suhteliselt stabiilseks, siis Eestis oli eelmise sajandi alguseks metsamaa pindala tervikuna langenud alla 20% maismaast. Seega ei ole meie vanade metsade elustik sattunud elupaikade vhenemisest tingitud surve alla esmakordselt, vaid on seda olnud juba vhemalt viimased 100 aastat. Mnevrra vis seda survet varasematel aegadel leevendada vanade puudega poollooduslike koosluste jrjepidev olemasolu.
Vanade metsade ldpindala vhenemise krval on elupaigad ka killustunud. Keskmine metsa vriselupaiga suurus on pelgalt 2 hektarit, mis vastab sna tpselt keskmise puistu ehk eralduse suurusele (Andresson jt. 2003). Ida- Virumaal on kaardistatud vanade loodusmetsade ja soo-lehtmetsade elupaigalaikude pindala mediaanvrtus veidi le 3 ha ning siirdesoo- ja rabametsadel le 10 ha. Kui aga piirata seda valimit tingimusega, et vhemalt viimase sajandi topograafilisel kaartidel (1895, 1950, 1996) peab elupaik olema leni kaetud metsaga, kahaneb pindala mediaanvrtus vanades loodusmetsades ja soo-lehtmetsades umbes 1 ha vrra, raba- ja siirdesoometsades koguni ligi 4 ha vrra (Hoder 2008, Palo jt. 2007).

Kaitstavate metsade kvaliteet on tihti madal
Eesti metsade pindala, keskmist raievanust ja looduslike hiringute keskmist sagedust arvesse vttes arvutati, et Eestis peaks olema erinevatesse metsakasvukohatpidesse kuuluvaid vanu, mittemajandatavaid metsi range kaitse all 8,511,3% (Lhmus, 2004) nende kogupindalast. Vrskeim levaade rangelt kaitstavate metsade tpoloogilise esinduslikkuse kohta prineb 2009. aasta jaanuarist, mil riikliku sstva metsanduse raporti koostamise raames tehtud analsi kohaselt oli rangelt kaitstud metsade osakaal tusnud 9,7 protsendini metsamaast. Esinduslikkusnude titmiseks on vaja tiendavalt kaitse alla vtta umbes 2% metsamaast, millest valdava enamuse ehk ligi 40 000 ha moodustavad laane- ja salumetsad.
Vajakajmisi metsade kaitsel on kinnitanud ka Euroopa Komisjon. 2005. a. pidi Eesti kontrollima ja tiendama seitsme elupaigatbi pindala heteistkmnest, kuid Riigikontrolli audit nitas, et 2007. a. esitatud uute andmete usaldusvrsuses vib paljudel juhtudel kahelda (Vrtuslike... 2008). Kontrollides elupaigalaiku tervikuna vi ka suvalisi punkte elupaikades, vib sealt vaid pooltel juhtudel leida mingiks elupaigaks kvalifitseeruva metsakoosluse. Sealjuures on igesti mratud elupaigatpe ksnes kigist kaardistatud metsaelupaikadest. Usaldatavus erineb ka metsaelupaigatbiti (Vrtuslike... 2008; Palo jt. 2008; Hoder 2008).
Eelnevatest SMI andmetest jreldus, et loodusmetsade osakaal kaitseala piires on kll ligi kolm korda krgem kui vljaspool kaitseala, kuid le 60% olemasolevatest looduskaitseliselt vrtuslikemast metsaosadest paikneb vljaspool kaitseala. Ka kvaliteedikriteeriumitele vastavad loodusdirektiivi elupaigad moodustavad sihtkaitsevndite pindalast umbes 1/5 (SMI 2007). SMI tulemusi toetab Ida- Virumaa loodusdirektiivi elupaikade pilootuuring. Sageli on heks elupaigaks mratud terve sihtkaitsevnd, mille puhul juba elementaarne kaardianals nitab, et tegu ei saa olla htlase koloogilise kvaliteediga lhedastesse kasvukohatpidesse kuuluva alaga (Palo jt.). Kaitsealuse metsa looduskaitselise kvaliteedi mrab asjaolu, et 39,8%7,8% kaitseala metsadest kuulub arenguklassi keskealine ja vaid 31,28,8% kuulub kpsete metsade arenguklassi (SMI 2007). Detailsemal struktuurielementide vrdlemisel vivad kaitseala metsad osutuda majandatavatest metsadest isegi vaesemaks. Asko Lhmuse tgrupi uuritud 900 km2 suurusel Vrtsjrve ja Tartu vahelisel maastikul ilmnes, et kaitsealal esineb vrreldes majandusmetsadega rohkem vaid ilma kooreta tgaspuid, kuid niteks jmedat lamapuitu ja vanu suuri puid on kaitseala metsas vhem. Peamise phjusena tid uurijad vlja, et ka enamik meie kaitseala metsast on viimase 200 aasta jooksul vhemalt korra olnud maha raiutud. Samuti on kaitsealal alaesindatud mitmekesise rindelise struktuuriga laane- ja salumetsad ja tervikuna on metsad kaitse all olnud vga lhikest aega (Lhmus jt. 2005).

Metsade loodusvrtust vhendavad nii uuendus- kui hooldusraied
Raied mjutavad metsade loodusvrtusi philiselt kahel viisil: uuendusraied muudavad mneks ajaks drastiliselt keskkonnatingimusi ja seega kogu elukooslust, hooldusraied vhendavad kasvukohaomaste substraatide hulka, vaesustavad rindelist struktuuri ja mjutavad seelbi ka tulevikumetsa teatud struktuurielementide arvukust. Mets kui puistu kasvab raiutud alale paarikmne aastaga, s.t. asemele sirguvad uued noored puud. Mets kui vrtuslik elupaik peaks aga sisaldama mitmete plvkondade eri suuruses puid ja neist tekkinud erinevas kdunemisastmes substraate. Pika loodusliku arenguga metsa puhul ei saagi rkida puistu keskmisest vanusest, vaid pigem aastaist (aastasadadest), mille jooksul see metsaala on olnud jrjepideva arengudnaamikaga. Vana loodusmets ei ole reeglina hevanuseliste vanade puudega puistu, olles seda pigem erandjuhul (uuenenud prast suuremat tormi, plengut, leujutust vm. hulgaliselt kdunevat puitu tekitanud hiringut).
Uuendusraiete mju vanade puudega puistute osakaalule maastikus on siiski kige lihtsam analsida, sest valitseva puuliigi keskmine vanus on metsamajanduslikult oluline ja metsakorralduse kigus fikseeritav nitaja. Puud viksid kpsusvanusest sageli mitu korda vanemaks elada. Seetttu vetakse vana metsa mratlemisel tavaliselt aluseks puude vanus, millest alates vheneb uuendusraiete tttu vastava vanuseklassiga metsa pindala kiiresti. Just see vanus on nn pudelikael, mis mrab ra, kui palju ka tulevikus saab olla veel vanemaid puistuid ja kui palju metsa vib jrjepidevalt looduslikult areneda.

ELF-i andmetel oli 2006. aastaks raiete tttu hvinud 7,3% vriselupaikadest
Ida-Virumaa loodusdirektiivi elupaikade andmebaasi kantud alade analsil (vrdlus maa-ameti 2005./2006. a. aerofotodega, perioodi algus on elupaikade andmebaasi kandmine ehk peamiselt 20002002) selgus, et kuigi raiest haaratud pindalad erinesid kaitsealadel ja neist vljaspool suhteliselt vhe, oli vanade loodusmetsade kogupindalast kaitsealadel hvinud 6%, vljaspool 32%. Soo-lehtmetsi raiuti kaitsealadel 12% ning vljaspool 38% kogupindalast, raba- ja siirdesoometsi kaitsealadel ei raiutud, vljaspool aga oli nende pindala kahanenud 2% vrra. Eeldades, et metsade raie jtkub samas tempos, kaob ainuksi Ida-Virumaa loodusdirektiivi elupaigatpide andmebaasis olevatel aladel aastaks 2015 umbes 12% (591 ha) vanade loodusmetsade, 15% (83 ha) soo-lehtmetsade ja 5% (151 ha) rabaja siirdesoometsade pindalast (Hoder 2008).
2005.2008. aasta metsaelupaikade seire andmeil (ilma pangametsadeta) on 10 alal 48-st tehtud mingisugust raiet, elupaigad on seetttu osaliselt vi tielikult kaotanud oma loodusvrtuse (lisandub 8 ala, millel sellist vrtust pole kunagi olnudki). 2007. aasta riigikontrolli auditi kigus leiti, et 24% elupaikadest on tehtud lageraiet (sh. vljaspool kaitsealasid asuvad metsad) ning lisaks on vhemalt sama palju kohti, mis erinevatel phjustel osaliselt vi tervikuna ei vasta hegi metsaelupaiga kvaliteedikriteeriumeile (Palo jt 2008; Vrtuslike... 2008).
Eelnevale sarnase tulemuse andis ka Eestimaa Looduse Fondi poolt 2006. aastal lbi viidud krge loodusvrtusega metsades toimunud raiete uuring. Neljateistkmnes juhuslikult Mandri- Eestisse paigutatud 10 km diameetriga ringis kontrollisid Lang jt satelliitpiltide jrgi aastate 2002-2005 kohta koostatud lageraiete kaardikihi jrgi nende sattumist keskkonnaregistris registreeritud krge loodusvrtusega metsadesse (uuringust jid vlja loodusdirektiivi elupaigad). Kokku kontrolliti vlitdel le 300 raielangi ja uuriti nende tausta keskkonnateenistustest. Ilmnes, et nimetatud kolme aasta jooksul oli lageraieid teostatud 0,1% kaitsealade sihtkaitsevnditest, eelkige oli tegemist illegaalsete raietevi sanitaarraietega. Olukord oli mrksa probleemsem vljaspool kaitsealasid paiknevates vriselupaikades, mille pindalast oli raiutud ligi 4,3%. Arvuliselt oli vriselupaiku raiete tttu hvinud koguni 7,3%.

Metsade elurikkuse silitamisel tuleb vtta senisest aktiivsem hoiak
Eeltoodut lhidalt kokku vttes on Eesti loodusmetsade pindala selgelt viksem kui on vajalik vanade loodusmetsade elustiku psimajmiseks. Mningat lootust annab asjaolu, et vhemalt loodusdirektiivi elupaikade kriteeriumitele vastab 1216% metsamaast ja rangelt kaitstavate metsade esinduslikkuse saavutamiseks on jnud teha veel viimased, kuigi majanduslikult kindlasti vga keerulised otsused. Eelnevaid numbreid vib tlgendada optimistlikumalt vi pessimistlikumalt, kuid loodusmetsade elurikkuse hoidmiseks on hdavajalik silitada tna olemasolevad loodusmetsa killud, mis paiknevad hajali le Eesti. Kahjuks asub kaitsealal praegu veel liiga vhe krge kaitsevrtusega loodusmetsa ja enamik loodusdirektiivi metsaelupaikadestki jb vljapoole kaitseala, kus nende pindala kiiresti vheneb. Lisaks saame olemasolevaid andmeid loodusdirektiivi elupaikade paiknemise osas usaldada vaid pooltel juhtudel.
Eelnevast vib jreldada, et:
1. kaitsealade moodustamisel ei ole suudetud seni kaitse alla vtta kiki krge loodusvrtusega tnaseni silinud loodusmetsi;
2. krge kaitsevrtusega metsad paiknevad Eestis niivrd hajali ja vikeste tkkidena, et neid pole seniste looduskaitseliste meetmetega vimalik efektiivselt kaitse alla vtta.
Tnaste teadmiste phjal ei suuda Eesti kaitsealad tagada vanade metsade elurikkuse silimist ning see sltub suuresti tnastes majandatavates metsades paiknevate krge loodusvrtusega metsaala psimisest ja majandatavate metsade looduslhedusest. Metsandust ei saa pidada sstlikuks, kui metsa majandamine kahjustab metsamaastiku vimet erinevate liikide elujuliste populatsioonide hoidjana. Seega ei tohi tnased metsamajanduslikud otsused kahjustada majandatavate metsade loodusvrtust. Kuidas aga mta tnase metsanduse jtkusuutlikkust, kui liikide vljasuremisvlg on juba 100 aasta taguste metsandus- ja maakasutuslike otsustuste tulemus? Kas tnane metsandus peab vtma vastutuse minevikus tehtud otsuste eest? ldise metsandusliku filosoofia jrgi tuleks eilsete teadmiste valguses tehtud valede otsuste eest vastutada ja neid pda heastada. Sisuliselt thendab see vastutulekut hiskondlikule ootusele, et lisaks puidutootmisele peab mets silima kui elurikkuse kandja.
Looduskaitse ja metsandus peavad mlemad vtma elurikkuse silitamiseks tnasest aktiivsema hoiaku. Metsalooduse kaitseks vib esile tuua jrgmised kige olulisemad eesmrgid:
kaitsealade tiendav moodustamine ja/ vi kaitse thustamine nende piirides koos aktiivsemate kaitsemeetmetega, sh looduslikule arengule kaasaaitamine;
uute kaitsevimaluste loomine keskmise ja vikse suurusega loodusmetsade kaitseks;
majandatavate metsade (sh. piiranguvndid) maastiku tasandil planeerimise algatamine, mille lahutamatu eesmrk on majandusliku tulu saamise krval metsamaastiku sidususe ja looduslheduse hoidmine ning suurendamine.

Mida konkreetselt ette vtta?
Esimese lesandena tuleb moodustada tiendavaid kaitsealasid sinna, kus on veel silinud suurem terviklik raietest vhemjutatud metsamassiiv koos loodusmetsa laikudega. Selliseid alasid vib Eestis leida vaid vga ksikuid. Oluline on raiest ssta just plisel metsamaal asuvaid minimaalselt raiutud vi prast looduslikke hiringuid looduslikult taastunud metsi. Nn vana loodusmetsa tunnuseks ei ole ksnes puurinde vanus ega kahanda selle vrtust ka ksikud knnud. Puistu kigi struktuurielementide esinduslikkuse krval tuleb arvestada maastikulisi nitajaid mbritseva metsamassiivi kompaktsus, majandamisintensiivsus ja -viis, kuivendatus ja vimalik hiritus (teed, asustus jmt).
Olemasolevatel kaitsealadel on vaja le vaadata kaitsekorralduse aluseks olevad kaitse-eeskirjad. Tnane kaitsekorraldus jb eriti piiranguvndites liiga jigaks, takistades piiranguvndi metsa paindlikku majandamist ja olemasolevate loodusvrtuste hoidmist. Sihtkaitsevndite eesmrk on suuremate loodusmetsa massiivide tekitamine, tagamaks elujuliste populatsioonide jaoks vajalikku metsaala. Piiranguvndis ja ka vljaspool kaitsealasid on vaja suurt paindlikkust, et tagada olemasolevate vikeste loodusmetsa laikude kui tnaste elurikkuse kandjate silimine. Kahjuks ei saa me lhtuda eeldusest, nagu kaitseksime edukalt suuri looduslikke metsaalasid. Eesti metsamaastik on vga killustatud.
Soomes ja Rootsis laiemalt levinud metsade struktuurilise mitmekesisuse taastamine on samuti oluline temaatika. Taastamine sobib eelkige noorte ja keskealiste monokultuuride struktuuri mitmekesistamiseks. Lisaks metsaelupaikadele vajavad Eestis kindlasti taastamist ka teised metsaga seotud elupaigad, nt. vikesed metsajed ja nende kaldakooslused, mis on kuivendamisega rikutud. Kuid vanade metsade pindala saame lhiajal suurendada siiski vaid metsanduslikus mttes valmivaid vi kpseid puistuid raiumata jttes.
Eestis puudub tna mehhanism vikeste vi keskmise suurusega (4100 ha) metsakaitsealade moodustamiseks. Seda thimikku on ptud tita vriselupaikade kaitsega. Kahjuks pole nende kaitse piisavalt tugev ei era- ega riigimetsades, phjusi on mitmeid. Uuemate uurimuste valguses peaksid vriselupaigad olema ka keskmiselt suuremad kui seni. Tuleb luua viksemate kaitse- vi hoiualade vrk, kus vikesed plised metsatkid liituvad nende mber moodustatud (hetkel madalama loodusvrtusega) puhvermetsade kaudu.

Oluline on majandatavate metsade metsandusliku planeerimise sisulise kvaliteedi tstmine
Metsakasutuse planeerimine peab toetama metsade koloogilist sidusust ja tagama, et maastikul olevad metsaelupaigad silivad ning on omavahel hendatud. Nii ei tohiks planeerida lageraieid vriselupaiga tunnustega metsadesse ega nende vahetusse naabrusse, isoleerida lhestikku asuvaid elupaiku ksteisest lageraietega. Vooluveekogude kaldakooslused tuleb silitada loodusliku tervikuna, mitte lhtuda raiete planeerimisel pelgalt kohustuslikest vnditest. Tuleb krgemalt vrtustada ja alles hoida haruldasi vtmeelemente, nt vanad suured puud ja jme lamapuit. Arvestades piirkonna eripra, vib olla vajalik niteks rohkemate silikpuude jtmine kui tavaliselt kombeks. Alati tuleks kaaluda erinevate hiringujrgsete elupaikade silitamist vhemalt teatud aja jooksul, eelkige nt plendike puhul. Mitmed riigimetsad Euroopas, nt. Rootsis, on juba reaalselt astumas esimesi samme maastikutasandi ja looduslhedase majandamise integreerimiseks oma metsakorralduse praktikasse.
Vanade loodusmetsaliikide vljasuremisvlg on tna reaalne vljakutse. Tuleb peatada metsamaastiku edasine killustumine ning tsta olemasolevate kaitstavate metsade kvaliteeti liikide elupaigana. Uuel, aastani 2020 sihte seadval metsanduse arengukaval on seelbi uued ja tsised eesmrgid.

Viidatud kirjandus
Andersson, L., Martverk, R., Klvik, M., Palo, A. ja A. Varblane. 2003. Vriselupaikade inventuur Eestis 1999 2002. Regio AS, Tartu: 112 + 80 lk lisad.
Hanski, I. 2000. Extinction debt and species credit in boreal forests: modelling the consequences of different approaches to biodiversity conservation. Ann. Zool. Fennici 37: 271280.
Hoder, D. 2008. Dynamics and assessment of FFH-forest patches in Ida-Viru region/Estonia. Diploma thesis, University of Potsdam. 91p. (juhendaja Palo, A., Tartu likool).
Lhmus, A., Kohv, K., Palo, A., Viilma, K. 2004. Loss of oldgrowth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. Ecological Bulletins, 51: 401411.
Lhmus, A. 2005. Miks peaks kmnendik Eesti metsadest olema range kaitse all? Eesti Mets 2: 3438.
Lhmus, A., Lhmus, P., Remm, J., Vellak, K. 2005. Oldgrowth structural elements in a strict reserve and commercial forest landscape in Estonia. Forest Ecology and Management, 216: 201215.
Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatpide ksiraamat. Auratrkk, Tallinn.
Palo, A. 2004. Natura 2000 metsaelupaigad. Eesti Keskkonnaministeerium. Eesti Loodusfoto, Tartu.
Palo, A., Tee, M., Linder, M. 2007. Loodusdirektiivi metsaelupaikade jrjepidevus Ida-Virumaal topograafiliste kaartide phjal (18941997). Metsanduslikud Uurimused, 47: 2946.
Palo, A.; Kuuba, R.; Mgi, M.; Paal, J. 2008. Loodusdirektiivi elupaigad: kui palju me nende seisundist teame? Eesti Loodus, 8: 4449.
Prt, E. 2009. Riigimetsa seisund on sajandiga paranenud. Eesti Mets 1:4849.
Prt, E. 2008. Eesti metsavarud ajaloo tuultes. Eesti Mets 4: 10-14.
Vrtuslike metsa-elupaikade kaitse Natura 2000 vrgustiku aladel. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28.05.2008. http://www.riigikontroll.ee/ Auditid, 2008.


Autorid: Kaupo Kohv, Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist

Anneli Palo, T Geograafia osakonna teadur, maastikukoloog

Kaili Viilma, Keskkonnaameti Tartu-Jgeva regiooni looduskaitse juhtivspetsialist



Kaupo Kohv, Anneli Palo, Kaili Viilma,

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet