Eesti Looduse fotov�istlus
2/2009



artiklid
Puidutstus otsib uusi vimalusi

Puidutstuse peamisi probleeme on praegu nudluse vhenemine. Kriisi leelamiseks peab puiduttleja olema hsti paindlik ja otsima uusi nishshe.

Puidutstuse toodangu vhenemise kige
olulisem phjus peitub nudluse vhenemises
Majanduskriisist rsitud puidutstus seisab thtsate valikute ees kui seni peaasjalikult kinnisvara- ja ehitussektori varustamisele orienteeritud ettevtted suudavad oma tegevusele leida uusi nishshe, vib loota, et suudetakse ennast raskest ajast lbi videlda.

Praegu, kui puidutoore on tootjatel kes odavamalt kui kunagi varem, muutub iseranis oluliseks tootmisprotsessis sellele toorainele vimalikult suur lisandvrtus anda, et toodete mgilt saaks vimalikult suurt marginaali teenida.
Puidutstuse toodangu vhenemise kige olulisem phjus peitub nudluse vhenemises ha rohkem raha lugev majandusraskustes siplev tarbija ei kipu praegu uut maja ehitama ega mblit soetama. Seda nii Eestis kui piiri taga laias maailmas. Igatahes nitavad numbrid, et 2005. aastast pidevalt langenud kodumaa saetstuste kogutoodangu maht tuleb tnavu ilmselt selle sajandi madalaim. Vhenenud on ka vristatud puidu ja valmis puidutoodete tootmine ja eksport. Niteks vineeri eksporditi 2008. aastal ligi kaks korda vhem kui tunamullu, mblieksport kukkus 2006. aastaga vrreldes pea kolm korda jne.

Nudluse vhenemine lubab hinna le kaubelda
Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner neb puidutstuse languse peamist phjust nigelas nudluses.
Niteks vineeri kasutatakse nii ehituses kui ka mblitstuses ja mlemad on praegu majanduskriisi tttu mahtusid oluliselt vhendanud, mrkis ta. Impordimahtude vhenemisel on sama phjus, aga oma osa on kindlasti ka marpuidu Venemaalt vljaveole rakendatud senisest krgemal tollimaksul.
Tugeva hoobi said need puidutstused, kes olid oma toodanguga orienteeritud vaid hele turule ja vga konkreetsele tellijale, niteks lpetas mullu detsembris palgisaagimise peaasjalikult Suurbritannia turule tootnud AS Balcas Eesti. Esialgu kll vaid ajutiselt.
Plvamaal jrgatud liimpuidust ehituskonstruktsioone tootva O Peetri Puit juht ja enamusosanik Peeter Peedomaa tunnistas, et kuigi praegu td on, elatakse pev korraga, sest mingit roosilist tulevikku ei paista. Kui veel paar aastat tagasi lks kaks kolmandikku Peetri Puidu toodangust ekspordiks, siis nd on vastupidi 75% makse Eestis, ekspordi osakaal on 25%.
On jnud mned riigihanked, kuid erainvestorid on projektide algatamises raootaval seisukohal, selgitab Peedomaa. Rahavoogude planeerimist ja toormetarneid raskendab oluliselt tsiasi, et praegu ei ni tnased kokkulepped homme enam midagi maksvat. ha sagedasemad on juhused, kui tna viseerime hinnakokkuleppe, homme aga saame telefonikne, et jb ra.
Peedomaa hinnangul on tooraine hinna alanemine kogu protsessi loogiline jtk ja kuna see toimub enam-vhem proportsionaalselt survega toodangu hinna langetamisele, siis tnu sellele paljud tootjad ldse veel elus psivadki.
Kauplemist hinna le on rohkem kui kunagi varem, eriti Eesti turul on dumping puidutoodete hinna alla igasugust piiri lnud, nendib ta. Kriisi leelamiseks peab puiduttleja olema hsti paindlik ning suutma teha nii hte, teist kui kolmandat. Ksimise aeg on mber saanud, nd tuleb ise varmalt pakkuda. Meie plussid eelkige hind ja kvaliteet, peavad les kaaluma miinused, niteks ha kallimaks muutuva ja tarneaegu pikendava transpordi, sest sajad meie masinad seisavad Euroopas tagasikoormaid oodates. See aga muudab eksportimise kulukamaks.

Vaid kindlas nishshis suudab puidutootja edukas olla1. juunil Eesti Metsatstuse Liitu (EMTL) juhtima asuv Ott Otsmann tunnistab, et kige laastavamalt tabas majanduslangus just kinnisvara ja ehitusega seotud puiduettevtteid. Tema hinnangul on meie puidutstuse toodangu osakaal maailma kogutoodangust kll vaid he protsendi kandis, ent mingis nishshis viksime Otsmanni meelest olla hoopis olulisemad tegijad.
Nie on kindlasti palju, masstoodangu krval suudavad ka suuremad ettevtted niitooteid toota ning samuti suudavad vikesemad ettevtted toota masstoodangu tooteid vi mingil ajaperioodil tiendavat nudlust rahuldada, iseloomustab ta puiduettevtete tegevusstrateegiat. Niide leidmise krval on oluline otsida ka perioode, millal ks vi teine toode ttab.
Et igel ajal igesse nii siseneda, on tarvis operatiivselt kursis olla trendidega, mis leilmsel puidutoodete turul valitsevad. Ott Otsmann neb ka EMTLi jrjest suurenevat rolli infovahendajana rahvusvahelisel tasandil infovahetust tuleb senisest mrksa paremini korraldada.
Peame kigepealt hankima meie ettevtetele vajalikku infot ja siis seda neile ka jagama, rgib ta. Operatiivne turuinfo on ettevtetele kige olulisem asi, eriti praegu.
Otsmann on seda meelt, et Eesti metsa- ja puidutstuse tulevik on oluline, sest tegemist on meile vga thtsa, suisa rahvusliku tstusharuga. Moodustab ju puidutoodang umbes 17% Eesti ekspordist ja seetttu peame pdma seda tstusharu mitte lihtsalt elus hoida, vaid ka arendama ja igati edendama, leiab ta.

Puit kui materjal vajab laiemat thelepanu
AS Stora Enso Eesti nukogu liige Rait Hiiepuu mrkis aprillis Prnus peetud metsanduse kontaktpeval, et Eesti metsa- ja puidutstuse konkurentsivime tugineb suuresti jtkusuutlike hoiakute ning tekspidamiste kujundamisel hiskonnas. Need tekspidamised ja hoiakud peaksid tema hinnangul soosima kodumaisel taastuvressursil baseeruvat tootmist ja energeetikat.
Tegelik otsustaja on ikkagi lpptarbija, sh ka riik ning kohalikud omavalitsused, kel on selles vallas hea vimalus nidata oma eelistust kodumaise taastuva ressursi suhtes, selgitab Hiiepuu. Senisest rohkem tuleb propageerida puitarhitektuuri ja eelistada seda munitsipaalehituses. Samuti tasub propageerida ja eelistada taastuval toormel baseeruvat energeetikat, niteks koolides, hiskondlikes hoonetes jne.
Hiiepuu peab puidusektori n.-. riigitasandil mjutamist iseranis thtsaks, sest eratarbija otsustele ja missioonitundele vga lootma jda ei saa. Viimast mjutavad hind, aga ka isiklikud ja lhikondsete hoiakud ning emotsioonid. Samas suudab riigi eeskuju vrtustada hiskonnas kodumaise puidu kui vrt tooraine positsiooni. Hiiepuu on veendunud, et mida aktiivsem on puidukasutus koduturul, seda tugevamad on meie puidutstuse tipud vlisturgudel.
Puidu eelistamise nude saab kirjutada riigihangetesse, riik saab kasvi moraalseltki toetada histegevuse arengut kohalikus metsanduses, selgitab ta. Oluline on ka omavalitsuste jt riigiasutuste koost ja koosmtlemine piirkonnas ttavate metsanduslike ja puiduttlemise ettevtetega. Kusjuures metsaomanike hendused peavad muutuma tstusele partneriks. Srane partnerlus eeldab omakorda vetud tarnekohustuste titmist, tagades tootjatele toormekindluse.
Prnumaa Vinni valla ettevtlusnunik Toomas Sgel krvutas metsatsturite kontaktpeval tstatatud ksimusi Vinni vallas tegutsevate metsaettevtjate probleemidega. Peab tlema, et need enam-vhem kattusid, tles Sgel. Vinni vallavalitsus toetab oma piirkonna metsaomanikke, andes neile kord aastas ettevtlustoetust kuni 1500 krooni. Summa pole kll suur, ent see vib olla suureks abiks niteks mne vajaliku triista soetamisel. Alevike juurde on loodud tstusalad, mida saavad soovi korral kasutada kik ettevtjad, sealhulgas ka metsamehed. mberttlejatele ptakse hoida kiki infrastruktuuriobjekte tootmise lhedal, et ttaja ei peaks liigselt aega kulutama laste kooli vi lasteaeda viimisele, kaupluse klastamiseks ja muude tugiteenuste kasutamiseks.
Oleme loonud kontaktid suuremate puidufirmadega ja vahetame nendega infot. Ega vald siin suurt rohkem teha saagi kui seadusandlusele toetudes luua soodsamaid tingimusi ja silitades infrastruktuuri ka valla kaugemates paikades, selgitab Sgel. Vinni vallas uuritakse aktiivselt ka bioenergia kasutamise vimalusi. Praegu kib Vinnis biogaasist elektri- ja soojatootmisjaama projekteerimine, mis lubab kasutada ka metsatstuse tootmisjke.

Energeetika muutub metsameeste psteingliks EMTLi direktori asetitja ja Puuinfo projektijuht Mrt Riistop on seda meelt, et kodumaine metsa- ja puidutstus ning puidul baseeruv energeetika on Eesti metsa majandusliku vrtuse tagaja, kuid praegu on puidu- ja metsatstuse hdade phjus puidu tarneahela ebaefektiivsus.
Halvim on see, et konkurentidega vrreldes suuremaid kulutusi peame tegema just lpptarbijani viiva ahela alguses. Nii kandub ebaefektiivsus edasi kogu ahelale, tdeb Riistop. Tarneahela esimene lli on metsaomanik ja tema maksab tulumaksu kogu kibelt. Kui maksab, sest eraisiku tulumaksu metsamaterjali mgilt laekub 30 miljoni krooni mber aastas, mis teeb raiutava metsa tihumeetri kohta pisut le 10 krooni. See on materjali hilisema ttlemise kuludelt laekuvate maksude ja tekkiva lisandvrtusega vrreldes tiesti thine summa.
Riistop mnab, et konkurentide juures on pilt teine, niteks Ltis on erametsaomanike tulumaks metsamaterjali mgilt null ja Lti palki makse pris palju Eestissegi. Kriisi leevenedes ei pruugi seda meile enam jtkuda, vaja oleks kasutada oma metsa. Et aastaks 2020 peab 20% energiast olema toodetud taastuvast energiaallikast, on puidul kui energeetika toitjal avar tulevikupotentsiaal ja nii mnigi ettevte vi metsaomanik ongi juba hakanud sellele suunale orienteeruma.
Puidutstuse jtmete osakaal tulevikus ei tuse, vaid pigem vheneb. Seega suureneb vajadus metsast saadavate raidmete ja kndude jrele, ent energiatootjatel on ka muid toormevimalusi, mrgib RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi. Metsaomanikel on praegu raske leida madalakvaliteedilisele marpuidule turgu.
RMK raidmete, kndude ja vsa mk oli eelmisel aastal 21 000 m3. Kesolevaks aastaks on planeeritud 50 000 m3 ning 2012. aastaks on planeeritud isegi 150 000 m3. Kaubi snul viks 2012. aastaks planeeritud taseme saavutada kas vi kohe.

Bioenergia tootjad asuvad eelistatud positsioonil
Samas on ka puidutstusettevtete juhte, kes energeetikafirmade suhtes kriitilised. igemini ollakse kriitilised selle valdkonna ettevtete kunstliku soodustamise suhtes.
Nii mrgib ASi Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolk, et riik tagab seadustega bioenergeetika kasumlikkuse, sest mdava energia hinda on alati vimalik tsta tasemeni, mis tagab kasutatava biomassi kttesaamise turult. Metsatstuse toodangu lpphinna ja seega toorme vimaliku hinna mrab maailmaturg.
Praegu ei ole olukord raske, sest toorme hind langeb ning paberipuidu turul valitseb suur lepakkumine. Kuid tootmismahtude taastumise korral ei ole puidutstusel monopoolsete bioenergeetika ettevtetega vimalik konkureerida, sest nende rimudel on lihtne ning need firmad pakuvad ldiselt vaid ht toodet, neile sobivad kikvimalikud toormeliigid ning tegemist on monopoolse riga. Metsatstuses on ettevtetel keeruline rimudel ning palju erinevaid tooteid ja tootmistehnoloogiaid.
Bioenergeetikat on kunstlikult soodustatud, mis thendab, et see tstus suudab teistest paremini konkureerida. Nad saavad maksta toorme eest krgemat hinda, mis omakorda vhendab puidutstuse ostujudu turul, nendib Tiit Kolk.

Edukalt saab toota ka ainult koduturule
Kuigi enamik metsa- ja puidusektori ettevtetest vaevleb majanduslanguse ksis, leiab siiski ka niteid edukatest puitu philise toorainena kasutavatest ettevtetest. Niteks perefirma Moons alustas tegevust juba le 10 aasta tagasi ja on algusest saadik teinud eritellimusel tispuidust mblit, kombineerides seda kivi ja klaasiga.
Ettevtte omanik on perekond Moon. Puiduhng ja meisterdamine on perettarde Heleni ja Pille snul olnud Moonide pere lahutamatu osa juba nende lapseplvest. Hiljaaegu manalateele lahkunud pereisa Hans Moon tegeles mblitootmisega le 40 aasta. Ka tema isa omakorda on olnud seotud puidu ja metsatstusega. Heleni, Pille ning nende venna Jan-Eriku emapoolne vanaisa oli kuldsete ktega ehitusmees, kes mngleva kergusega tegi valmis nii majad kui mbliesemed.
Moonsi mbel valmib nii looduslhedastest materjalidest kui vimalik ning nende motiiv on teha seda nii isikupraselt ja ainulaadselt, nagu on seda ettevtte kliendidki. Kogemusi on vikesel mblitstusel vtta siit- ja sealt nurgast, kuna aastate vltel on firma teinud koostd suurepraste disaineritega ning seetttu on tekkinud kaunis tpne tunnetus, mida klient tegelikult ootab.
O Moons on oma sihiks seadnud elus hoida puhta ksit traditsiooni teha midagi, millest tunnevad ise rmu, lootuses, et see rm kandub le ka nende klientidele. Firma on testanud, et ka raskel ajal vib enam-vhem normaalselt ra majandada ainult siseturule ja kllaltki kitsale sihtgrupile tootes.
Ettevtte juhataja Helen Moon mrgib, et praegune aeg selgitab ilmekalt, kes tuleb omadega vlja, kes mitte. Kuigi firma laiendamine on paremate aegade ootuses seisma pandud, pole omanikel vhemalt kavas ttajaid koondama hakata.
Vikestel ettevtetel on oma vlu. Meie tegutsemine pole olnud nii mastaapne, et peaksime seda nd koomale tmbama, tleb ta. Muidugi tilgub sda verd, et ei saa tle vtta tublisid tislereid, sest meie katuse alla mahuks veel paar-kolm meistrimeest. Peame hoolitsema, et olemasolevad ttajad viksid end turvaliselt tunda.
Aastate jooksul on perefirma hinnangul muutunud see, et inimesed oskavad rohkem vrtustada ehedat asja ja isikupra. Mblipoed on pungil tis erinevaid esemeid ja vib tekkida ksimus, milleks veel valmistada mblit eritellimusel. Aga nemad ksivad retooriliselt, miks endiselt ttavad rtsepad? Ikka on neid, kes soovivad midagi, mis kavandatud eriliselt ja just neile. Eesti mblil koos kohaliku disainiga on sellise suhtumisega perefirma silmis kahtlemata kindel tulevik.

Suureneb leilmne nudlus puitmajade jrele
Palkmaju valmistava O Hobbiton tegevjuht Andrus Prangli snul on puidu vrtustamiseks mitmeid vimalusi.
Kige suurem puidutstusharu on praegu muidugi saekaatrid, aga pelgalt laudade saagimisega puidule palju vrtust juurde ei anna, leiab ta. ks kasulik tstusharu Eestile on palkmajade ja puitsrestikmajade tstus Eesti Puitmajaliidu andmetel oli meie puitmajatootjate kogukive 2007. aastal 3,4 miljardit krooni, millest 70% moodustas eksport.
Prangli selgitab, et enamik neist ettevtteist paiknevad maapiirkodades le Eesti ja kolmandik neist on viksed kuni 15 ttajaga tootmisettevtted, mis annavad le Eesti maapiirkondades td umbes 3500 inimesele. Ta mrgib, et puitmajade kui tervisliku elukeskkonna populaarsus maailmas kasvab jrjest ja mis viks veel paremini kaasa aidata Eesti traditsioonilisele tstusele, ekspordile ja htlasi regionaalsele tasakaalustatusele, kui juliselt toetada Eesti puitmajatootjaid.
Puidust mnguasjade tootmisega tegeleva FIE Peeter Seene arvates tuleks puidule lisavrtuse andmiseks sellest midagi reaalselt valmistada, mitte materjali ksnes palgina maha ma. Minul on riidee mnguasjade valmistamise nol ning seda olen juba pikemat aega ka rakendanud, kinnitab Seene. Asju tulekski rohkem teha ja otsida erinevaid turgusid. Olen thele pannud, et mnikord tulevad Eestis toodetud puitesemed ringiga Saksamaa kaudu siia tagasi see on minu meelest natuke kummaline.

Puidu eelistamine ehituses on maailmavaade Lahemaal toimetav perefirma
Phjala Puu T toodab oma Laastukojas katuselaaste ning ettevtmise hing ja eestvedaja llar Hendla mrgib, et tellimuste jrjekord ulatub praegu augustikuusse.
Nojah, arvestades, et varem oli jrjekord aasta pikkune, vib ju elda, et praegu on tellimused justkui kaks korda kukkunud, mrgib Hendla. Aga ma leian, et 3,5 kuu pikkune jrjekord on meie seisukohast ka vga hea.
Laastukatuse tellijate seas on nii talupidajaid kui firmajuhtidest suvilaomanikke ja Hendla hinnangul on laastukatuse kasuks otsustamine puhtal kujul maailmavaateline ksimus.
Inimene, kes eelistab puit- ja teisi looduslikke materjale, ei pane oma majale iialgi plekist katust, tleb ta. Ja kui laastukatus on kord juba paigas ning ka le trvatud, siis vaatad seda naudinguga. Silm lausa puhkab peal.
Hendla snul on oma niis tegutseval vikesel puiduettevttel senisest enam tarvis panustada toodangu kvaliteedi heaks. Paari aasta taguse ajaga vrreldes on tema hinnangul peamine muutus selles, et kliendipoolset hinna le kauplemist on rohkem. Aga oma niist kinni hoidmine on vajalik, sest praeguses kriisis ongi kige suuremad kaotajad just vikesed saekaatrid, kes keskendusid buumi ajal vaid ehitussektorile saematerjali tootmisele. Sellised saekaatrid ei suuda ka oma toodangut turu muutunud nudlusega mber kohandada, hakata laudade asemel niteks mnguasju tootma, tdeb Hendla. Neil ei j praegu muud le, kui kvasti kulusid krpida ja senisest kvemat mgitd teha. Ja kui sellega ei nnestu vlja vedada, siis jrgmine samm ongi juba pankrot. Samas mnab ta, et ndseks on arutu ja valimatu ostuorgia lbi ning olukord siirdub taas normaalsuse rbastesse. Seda ka puidutoodete turul.



Ain Alvela, ajalehe ripev ajakirjanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet