Eesti Looduse fotov�istlus
2/2009



artiklid
Eesti FSC standard valminud

Alates 2003. aastast on Eesti FSC standardi trhm korraldanud mitmete metsaga seotud organisatsioonide osalusel rea arutelusid,et vlja ttada Eesti FSC standard. 2008. aastal juti viimaks kokkuleppele. Mis on FSC ja Eesti FSC standard?

Millised on FSC printsiibid ja kuidas toimusid arutelud?
Paari viimase aasta jooksul toimus kmmekond koosolekut, kus standardi sisu phjalikult arutati. MT Eesti FSC Tgrupp vttis oma ldkoosolekul vastu Eesti FSC standardi 25. aprillil 2008. a., misjrel on toimunud selle keeleline toimetamine, inglise keelde tlkimine, vastava trkise ettevalmistamine. Kavas on see lhiajal esitada FSC nukogule kinnitamiseks. Prast Eesti FSC standardi tunnustamist saab see aluseks Eestis metsade sertifitseerimisel. Standardi vljattamist koordineeris Ahto Oja. Protsessi rahastasid MT Eesti FSC Tgrupp, riigimetsade majandamise keskus ja keskkonnainvesteeringute keskus. FSC standard on jaotatud printsiipideks, kriteeriumiteks ja indikaatoriteks.

FSC printsiibid on jrgmised:
1) kooskla seaduste ja FSC phimtetega;
2) maa omandi- ja kasutusigus ning kohustused;
3) plisrahvaste igused;
4) hiskondlikud suhted ja ttajate igused;
5) metsast saadavad hved;
6) keskkonnamju;
7) majandamiskava;
8) seire ja hindamine;
9) krge kaitsevrtusega metsade silitamine;
10) istandused.
Eesti FSC standardi printsiibid ja kriteeriumid phinevad FSC rahvusvahelisel standardil. Vastavalt kokkulepitud FSC reeglitele neid erinevates riikides, piirkondades vi metsavndites ei muudeta. Kll aga lepivad FSC standardi indikaatorites kokku vastava piirkonna vi riigi FSC ideoloogiat toetavad metsandushuvilised.
Eesti FSC standardi indikaatorid on vabatahtlik kokkulepe metsandusega seotud huvigruppide vahel selle kohta, kuidas Eesti metsi majanduslikult tasuvalt, sotsiaalselt iglaselt ja loodushoidlikult majandada. MT Eesti FSC Tgrupi fsilistest kui juriidilistest isikutest liikmed on jagunenud 3 koja, s.o. majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakoja vahel. Sealjuures ei ole fsilisest isikute hlte kogukaal kojas suurem kui kolmandik ning otsuse vastu vtmiseks on vaja kahe kolmandiku poolthli. Viimasel ldkoosolekul kasutati esimest korda ka keerulist hletusssteemi, kus otsus plisrahvaste printsiibi rakendatavuse kohta veti vastu 219 hletuspunktiga, kusjuures alla 201 hletuspunkti jmise korral ei oleks otsust vastu vetud.
Kuigi enamik standardi sisust ttati vlja ja lepiti kokku 20072008 aasta jooksul konsensuse alusel, ji hes punktis ksmeel saavutamata, s.o. kas Eestis on plisrahvaid vi mitte. Kui viis aastat tagasi oli tgrupp seda meelt, et plisrahvaste phimte ei ole Eestis rakendatav, siis tnaseks on plisrahva rhmad koondanud ennast plisrahvaste liikumisse, mida teenindab plisrahvaste sihtasutus. FSC jaoks ei ole oluline, kas riik poliitiliselt tunnustab plisrahvaid vi mitte. Oluline on see, et kui on inimesed, kes tunnevad ennast plisrahvarhma liikmetena, nad on organiseerunud ja moodustavad metsamajandajale partneri, kellega lbi rkida, siis nad on ju olemas. Plisrahvaste tuntumateks esindajateks vib pidada setosid, haanimehi, jt.

Metsasertifitseerimise olemusest
Metsatoodete sertifitseerimine kui esmapilgul harjumatu asi vib osutuda siiski majanduslikult kasumlikuks. On ju edukate ettevtete pikaajalise edu pant just uue mtte, toote vi aspekti juurutamine enne teisi. Uudishimulik lugeja vib nd ksida, milleks koduvi vlismaisel tootjal vi edasimjal on ldse vaja sertifitseeritud puidust toodet? Kui vastata selleprast, et tarbija nuab , on selles kindlasti tera ttt. Teadlik tarbija on passiivsest sildilugemisest asunud aktiivsesse suhtleja ja mjutaja rolli. Kui tarbija ksib jrjepidevalt sertifitseeritud, keskkonnamrke omavaid tooteid, on ka tootjad hakanud mtlema, et kui tarbija neid tahab, siis tuleb neid jrelikult tootma hakata. Kui nd thelepanelik lugeja ksib uuesti, kust see tarbija teadlikkus tuleb, siis siin on oma roll vabahendustel, kes vastavat teavitustd teevad, nagu MT Eesti FSC Tgrupp Eestis seda teeb FSC standardi ja vastava mrgise tutvustamisel. Mingil hetkel hakkavad neid toetama ka teised kodanikehendused, tarbijakaitse, tervisekaitse ning need tootjad ja edasimjad, kes sertifitseeritud kaupa toodavad vi mvad.
Sertifitseerimine on suhtlemisvahendiks tootja, ttleja, edasimja, lppmja ja ostja vahel, keskkonda painavad globaalprobleemid (krbestumine, metsade pindala vhenemine, kliima soojenemine) ja nende lahendamise ks vimalus on suhtlemine tootja ja tarbija vahel keskkonnamrgistuse keeles. Metsatoodete puhul on heks selliseks komrgiks FSC mrgis, mida saab kasutada FSC standardis toodud printsiipide, kriteeriumite ja indikaatorite titmisel.
Mida nitab keskkonnamrk tootel? See osutab, et toode vastab teatud tingimustele. Tingimused vivad olla erinevad, puudutades niteks kas toorainet (selle pritolu), tootmis- vi teenindusviisi, ettevtte juhtimise kvaliteeti, ettevtte keskkonnamjusid, toote liikumist selle erinevatel etappidel.
Kokkulepitud tingimusi nimetatakse standarditeks. Kes need kokkuleppijad on? Need on hesuguse maailmavaate ja vrtushinnangutega inimesed ja organisatsioonid. heks selliseks on rahvusvaheline standardiorganisatsioon (International Standard Organisation ISO). Tuntumad ISO standardid on kvaliteedijuhtimise standard (ISO 90000 seeria) ja keskkonnajuhtimise standardid (ISO 14000 seeria). ISO standardite titmist hinnatakse ettevtte suhtes ja tunnistus (ehk sertifikaat) standardi jrgimise kohta ripub direktori kabineti seinal vi ettevtte vrgulehel, kuid tavaliselt ei kajastu tootel endal. Hindamist, kas tunnistuse taotleja toodang vastab standardis kokkulepitud nuetele, viib lbi kolmas sltumatu osapool sertifitseerija. Tavaliselt on sertifitseerimine litsentseeritud tegevus, mis thendab, et ka hindaja ise peab teatud tingimustele vastama ja tulemuste kvaliteedi kindlustama. Standardiga seatud tingimuste titmine vib kajastuda ka tootel, sellisel juhul ongi tegemist keskkonnamrgiga. Et tarbija oskaks seda ra tunda ja selle alusel otsustada, on vaja, et tarbija teaks, mida ks vi teine mrk thendab. Lisaks organisatsioonidele vivad kokku leppida ka huvigrupid, millel vib olla kll erinev maailmavaade ja missioon, kuid teadvustavad endale, et on elulises ja otseses sltuvuses hest ja samast (kas taastuvast vi taastumatust) loodusvarast.

FSC-l on kolm koda
Metsanduses on valitsusvliste huvigruppide kokkulepitud standardiks kujunenud metsahoolekogu (Forest Stewardship Council FSC) standard. FSC loodi mittetulundushinguna 1993. aastal ja registreeriti Mehhikos, kus Oxaca linnas oli kuni 2003. aastani organisatsiooni peakorter. FSC loomise ks ajend oli riikide valitsuste suutmatus Rio tippkohtumisel 2002. aastal vastu vtta metsade kaitse konventsioon. Seal piirduti ainult sstva metsanduse phimtete fikseerimisega, millest aga reaalses elus midagi tuleneda ei pruugi ega ole tulenenudki. FSC on huvitav selle poolest, et kigil selle liikmetel on oma missioon. Metsa majandajad tahavad maksimaalset kasu, looduskaitsjad tahavad loodusvrtusi kaitsta ja ka inimeste (tliste, plisrahvaste ja kultuurivrtuste) huvide eest tuleb seista. Erinevatele taotlustele vaatamata on kigi huvides, et metsa jtkuks, et metsa majandamine ja metsa mjutavad tegevused oleksid jtkusuutlikud. Tavalistest rahvusvahelistest organisatsioonidest erineb FSC veel ka selle poolest, et peldakse tasakaalu poole arenenud ja arengumaade huvide vahel.
hiskonna jtkusuutlikumaks muutmisele saab kaasa aidata igaks. Selle tagamiseks on FSC-l kolm koda: majandus-, keskkonna- ja sotsiaalkoda ning igas kojas on Phja ja Luna alamkoda. Liikmed jagunevad enam vhem vrdselt kikide kodade vahel ja otsus loetakse peaassambleel vastuvetuks, kui poolt on vhemalt 2/3 kikidest liikmetest, htlasi peab otsust toetama enamus igast kojast. Selline ssteem tagab, et kski huvigrupp ei saa ksinda oma ettepanekut lbi suruda.

FSC olulisim vrtus on rahvusvahelisus
Globaalselt on FSC majanduslikult elujulise, sotsiaalselt iglase ja loodussbraliku majandamise tingimused kokku lepitud FSC leilmses standardis. Lisaks sellele on omavahel sarnaste metsakossteemide puhul vlja ttatud piirkondlikud ning rahvuslikud standardid. Rahvuslike puhul on standardi vljattaja ja hoidja kohalik trhm. FSC-l on tpsemalt ksitledes kaks standardit, ks metsa kasvatajale ja teine ttlejale/ transportijale. Viimast nimetatakse ka tarneahela sertifikaadiks (chain of custody COC).
Eesti esimene FSC sertifikaadi omanik oli Lembit Laks Virumaalt. 2001. aastal sertifitseeriti ka riigimetsi majandav Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Sellega oli FSC standardi kohaselt sertifitseeritud metsapindala poolest Eesti esimene Ida-Euroopa riik. FSC kui kaubamrgi vrtus Eesti-siseses kontekstis ei ole vga suur. Esiteks on siinne metsamajandus lhtunud aastasadade jooksul phimttest, et rohkem ei raiuta, kui juurde kasvab ning ka muid metsaga seotud loodusvrtusi on piisavalt kaitse alla vetud. Vaeslapse osas on ehk metsatliste igused ja metsaga seonduvad kultuurivrtused. Siiski on ka metsakultuuriloolisi vrtusi kajastavaid konverentse peetud, kogumikke llitatud ning ka tliste iguste ja tohutusega rohkem tegelema hakatud.
FSC olulisim vrtus on rahvusvahelisus. Eriti oluline on see arengumaade puhul. Lihtsustatult kirjeldades ei pruugi Londoni tavatarbija teada, kust on prit puit, kui ta tooli ostab. Samal ajal vhendatakse arengumaades halastamatult vihmametsade pindala, kasutatakse laste tjudu, hvineb kohalik kultuuritraditsioon. Metsa raiutakse valimatult ja uusi puid ei istuta keegi, kusjuures vihmametsade kossteem ei ole isetaastuv. Maharaiutud vihmametsa asemele ei kasva looduslikult uus mets, vaid tavaliselt piirkond krbestub, kuna seal puudub alustaimestik, pike kuivatab pinnase lbi ja tuul viib mulla minema. Samuti ei ole paljudes riikides tugevat metsa uuendamise traditsiooni ega ka vastavat seadusandlust, seetttu ongi metsa hvitamine paratamatu. Kui aga metsaraiuja tahab oma palke ma Londoni hulgimgiturul, ei pruugi see enam nii hlbus olla, sest ttlejad nuavad FSC sertifitseeritud puitu, kuna tarbijad nuavad omakorda FSC kaubamrgiga toodet (nt tooli). Mitmed suured hulgimjad Suurbritannias ja Ameerika hendriikides on teatanud, et soovivad nii kiiresti kui vimalik suurendada ja viimaks minna le FSC sertifitseeritud puidule. Nii toimubki kahesuunaline suhtlemine metsaomaniku ja tarbija vahel. Ideaalis vib teadlik Londoni tarbija sel viisil mjutada arengumaa vihmametsa omanikku pris tugevalt. Metsaomanikuks vib olla riik, eraisik, kohalik kogukond, vlismaine metsafirma jne, metsa sertifitseerimise seisukohalt ei ole sel enam nii suurt thtsust. Vib arvata, et kski teine skeem ei seadus ega mingi muu mehhanism ei pruugi tagada praktilises elus sama kindlalt jtkusuutliku metsamajandamise phimtete rakendamist.

Eesti FSC standardi esimestel koosolekutel lepiti kokku kmme tphimtet
Eesti FSC standardi vljattamine algas 2003. aastal Rainer Kuuba juhtimisel ja jtkus 2006. aastal ELF metsanduseksperdi Kaupo Kohv vedamisel, mil moodustati trhm MT Eesti FSC Tgrupp liikmetest ja juurde kutsuti olulised muud metsandusorganisatsioonid nagu Metsatstusliit, RMK, Erametsaliit, Plisrahvaste Sihtasutus, Maavalla koda, likoolide teadlasi jt.
Esimene sisuline Eesti FSC standardi eelnu koosolek toimus Ojarsel mais 2007, vaatluse all oli 6. printsiibi ehk keskkonnamju visand indikaatorite kaupa. Koosolek lindistati, ettepanekud protokolliti ja vaidlusalused indikaatorid vaadati le veel ka teisel koosolekul Tartus 15. juunil. Peale 6. printsiibi tiendamist arutati veel ka 7. ehk majandamiskava ning 8. ehk seire ja hindamise printsiipe. Tegelikult jtkus ka keskkonnamjude hindamise arutelu kuni viimase koosolekuni vlja.
Esimestel koosolekutel ttati vlja ja lepiti kokku FSC standardi vljattamise protseduur ja phimtted. Trhma hine visioon on Eesti metsad on majandatud majanduslikult elujulisena, sotsiaalselt iglasena ja loodushoidlikult ning missioon on Teeme kik endast sltuva oma parimate oskuste ja teadmiste toel, et saavutada Eesti metsade majandamine majanduslikult elujulisena, sotsiaalselt iglasena ja loodushoidlikult.
Selleks leppisid trhma liikmed kokku jrgmistes tphimtetes:
Eesti FSC standardi eelnu koostamise protsessis peldakse konsensuse poole mistliku aja jooksul;
oma ettepanekud esitavad osapooled kirjalikult vhemalt 2 ndalat enne koosolekut koordinaatorile;
ettepanekud saadetakse kigile protsessis osalejatele hiljemalt 13 peva enne koosolekut, et osapooled juaksid need vajadusel lbi arutada ja seisukoha vtta ning oma argumendid esitada;
iga ettepanek on phjendatud vimalikult argumenteeritult;
koosolekul kommenteeritakse seisukohta, mitte selle esitajat;
igasugune kriitika peab olema konstruktiivne;
kohapeal esitatud terviklikke ja igeaegselt esitatud ettepanekuid, uusi ettepanekuid arutatakse siis, kui aega le jb;
koosolekul osalemisest teatatakse koordinaatorile;
arutatud printsiipide kohta tehakse tiendavad ettepanekud kokkulepitud ajaks;
trhma liikmed jlgivad Eesti FSC standardi ettepanekute ja tienduste tegemise juhendit.

Kige enam diskussioone phjustas plisrahvaste tee ma ehk 3. printsiip
17. mail 2007. aastal sai MT Eesti FSC Tgrupp kirja Setu organisatsioonidelt, kus teavitati, et plisrahvarhmad on Eestis olemas, nad on organiseerunud ja seega on ka FSC kolmanda printsiibi ksitlemine Eestis asjakohane ning vastava teemaderingi ksitlemiseks tehti ettepanek luua trhm. Eraldi trhma ei loodud ja 3. printsiip oli korduvalt arutlusel Eesti FSC standardi trhmas.
Kolmas Eesti FSC standardi trhma koosolek toimus 29. augustil 2007 Tallinnas RMK-s, kus arutati printsiipe 1, 2 ja 4. Neljas Eesti FSC standardi trhma koosolek toimus Tartus 28. septembril ja arutati 3. ja 5. Printsiipi. Kokkusaamisel osalesid ka seto organisatsioonide esindajad. Viies koosolek toimus 25.26. oktoobrini Sagadis, kus olid arutluse all 3., 4., 5., 7., 8., 9. ja 10. printsiip. Sellel koosolekul sai ka selgeks, et printsiip 3 osas on konsensus vlistatud ja see lheb hletamisele MT Eesti FSC Tgrupi aastakoosolekul. Kuues koosolek toimus 30. novembril Tartus, jtkati 6., 7. ja 8. printsiibi hise arusaama snastamist. Arutelu jtkus 15. jaanuaril 2008 trhma seitsmendal koosolekul Tallinnas. Kaheksas trhma koosolek oli 12. veebruaril Tartus ja seal ttai 7., 8. ja 9. printsiibiga. Viimane, heksas koosolek toimus 11. mrtsil Tallinnas. Snastati lplikult 3., 6. ja 9. printsiibi phimtted. Selle jaoks esitasid kik Eesti FSC standardi trhma liikmed oma kirjaliku seisukoha plisrahvaste definitsiooni, 3. printsiibi indikaatorite snastuse ja 3. printsiibi indikaatorite jaotamisel teiste printsiipide alla ja rakendatavuse kohta.
Eraldi tkohtumisi koosolekute vahepealsel ajal lks veel vaja metsakuivendusega, metsakorraldusega ning mningate keskkonnakaitse teemadel konsensuse saavutamiseks. Kikide koosolekute kutsed, pevakorrad, arutlusele tulevate indikaatorite eelnud ning kokkulepitud versioonid saadeti Eesti FSC trhma liikmetele e-kirjaga ning teistele huvilistele oli info kttesaadav MT Eesti FSC tgrupi kodulehel www.fsc.ee. Nagu eldud, hakkab kokkulepitud Eesti FSC standard kehtima prast seda, kui FSC nukogu on standardi kinnitanud. Seni sertifitseerivad metsade majandamist vastavat tunnistust omavad ettevtted FSC rahvusvahelise standardi jrgi.
Metsasertifitseerimine algab maailmavaatest ja metsa mitmekesisuse vrtustamisest. FSC huvilised saavad FSC materjalidega, samuti Eesti FSC standardiga tutvuda vrguklgedel www.fsc. ee ja www.fsc.org. Kui metsaomanikul on huvi lasta oma mets FSC standardi alusel sertifitseerida, tuleks algul tutvuda FSC standardiga ja seejrel les otsida mni tunnustatud firma, kellel on volitus metsa sertifitseerida. Firma hindab seejrel t mahu ja pakub sertifitseerimise hinna. Edasi on tarvilik juda kokkuleppele, kas sertifitseerida metsamajandamist vi mitte. Kui hinnas ja tdes on kokku lepitud, korraldab firma sertifitseerimise, esitab aruande ja kikide nuete titmisel saab metsaomanik- sertifikaadi taotleja endale FSC sertifikaadi ehk tunnistuse, mis annab talle vimaluse oma metsa puidulisi ja mitte-puidulisi tooteid mrgistada FSC sertifikaadiga.





Ahto Oja, Eesti FSC standardi trhma juht 20072008

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet