Eesti Looduse fotov�istlus
4/2002



Sealt Metsast
Ebaseaduslik metsaraie Kagu-Aasias ohustab koloogilist ja majanduslikku stabiilsust

Ulatuslikud leujutused Indoneesias on sel aastal tapnud sadu inimesi, purustanud arvutu hulga kodusid, kahjustanud tuhandeid hektareid riisiplde. Indoneesia kindlustuskompaniid lausa upuvad kahjutasunuetesse. Earth Policy Institutei ekspertide kinnitusel on leujutustes sdi ohjeldamatu metsaraie, millest suur osa on ebaseaduslik.
Viimase viiekmne aastaga on Indoneesia metsade pindala vhenenud 162 miljonilt hektarilt 98 miljonini; silinud metsi killustavad maanteed ja ehitustegevus. 2000. aastal oli raievaru riigis 20 miljonit tihumeetrit, puiduvajadus aga 60 miljonit. Vahet aitas tita ebaseaduslik raie. Niiviisi kaovad metsad, mis on thtsad pinnase stabiliseerijad ja jgede voolu reguleerijad, ning tagajrjeks on aina hvitavamad leujutused ja maalihked.
Indoneesia olukord pole midagi iseralikku. 1998. aasta hiigelleujutused Hiinas tid pevakorda raiete keelamise Jangtse ja Kollase je lemjooksul ning soovi alustada taasmetsastuskampaaniat. Hiina vajab aastas 280 miljonit tihumeetrit puitu, ise suudab aga anda vaid 142 miljonit. Juba lhiaastail saab Hiinast ilmselt maailma suurim palkide sissevedaja; selja taha jetakse nii Ameerika hendriigid kui ka Jaapan, kelle massiline puidu sissevedu on hvitanud hulga Indoneesia ja Borneo vihmametsi. Kolmveerand Hiinasse sisseveetavaist palkidest prineb Venemaalt, kus nigelad seadused, korruptsioon ja kohaliku puidutstuse suutmatus soodustab illegaalset raiet ja vljavedu.
Maailma kaheksa suurimat tstusmaad ja lejnud Euroopa Liidu maad ostavad igal aastal vlismaalt 280 miljonit tihumeetrit puitu ja puidutooteid, mis on 74 protsenti kogu maailma puiduimpordist. Enamik sellest puidust tuleb riikidest, kus ebaseaduslik raie on pigem norm kui erand. Nii niteks arvatakse, et aastal 2000 Indoneesiast sisse veetud puidu eest makstud 450 miljonist dollarist lks 330 miljonit illegaalsetele raiujatele.
Kui sissevedavad riigid nuaksid puidutoodete ja puidu sertimist, lheks ebaseaduslike raiujate elu hoopis keerukamaks. Vljavedajad leiaksid tuge oma metsakossteemide kaitsele ja viksid ksida serditud puidu eest rahvusvahelisel turul krgemat hinda. Venemaa, mis kaotab sertimata puidu vljaveoga hinnanguliselt miljard dollarit aastas, arendab nd kasvava metsa sundsertimise ssteemi.
Sertimise krval aitavad ebaseaduslikku raiet piirata ka rahvusvahelised lepingud, niteks ohustatud liikidega kauplemist reguleeriv CITES. Vast raiutud puidu tarbimismahtu vhendaks puidu taaskasutus. Eelkige peavad riikide valitsused aga mistma, et metsast tulenev mittepuiduline kasu, niteks leujutuste rahoidmine, vib olla hoopis vrtuslikum kui neis leiduv puit ise.



Earth Policy Institute

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet