Eesti Looduse fotov�istlus
1/2009



artiklid
Eurojaapani lehise tunnustest

Eesti Looduse 2006. aasta oktoobrinumbris ilmus Heldur Sanderi ja Alar Lnelaiu artikkel Lehisellatus Eestist. Hiljem on samas ajakirjas avaldatud artikleid, kus arutletakse, kas Eestis vib kasvada le kahe sajandi vanuseid eurojaapani lehiseid. Mullu sgisel teatas Heldur Sander, et geneetiliste meetoditega tehtud uurimise tulemusel on siiski selgunud, et kski uuritud vana puu ei osutunud eurojaapani lehiseks. Analsid tehti Luc Paquesi laboris Prantsusmaal ja Kanada metsateenistuse Laurenti metsakeskuses. Poleemika jtkuna vaatleme taas lehiseliikide tunnusjooni.

VEIDI EUROJAAPANI LEHISEST EUROOPAS

Huvi euroopa ja jaapani lehise hbriidse liigi vastu vimendus prast seda, kui 1917. aastal oli ilmunud dr. Joann Coazi kirjutis ja 1919. aastal Augustine Henry ja Margaret Floodi hisartikkel [4, 5]. Mlemas artiklis kirjeldati hbriidse lehise tunnuseid ja rhutati tema erakordselt kiiret kasvu.

Olen kinud teadaoleva pritoluga eurojaapani lehise puistutes Shotimaal, kus 1957. aasta andmeil oli rajatud 2450 hektarit metsakultuure [3]. Pealiskaudsel vaatlusel meenutasid le 60 aasta vanused puud pigem jaapani lehiseid. Kisime tol korral ka Dunkeldi pargis, kus kasvas jaapani lehis, mille seemnetest saadi 20. sajandi algul hbriidseid jrglasi. Ka Leedus Alytuse lhedal on vike eurojaapani lehise puistu, mille vanus viks praegu olla ligikaudu poolsada aastat.

HUVITAVAD VLISTUNNUSED
Eestis ei saa olla mitmesaja-aastaseid eurojaapani lehiseid pelgalt seeprast, et on tpselt teada, millal esimesed jaapani lehise seemned Euroopasse toodi [2]. Kui lehis viks vlistunnustelt (kbi kuju) osutuda eurojaapani lehiseks, tuleks esmalt kindlaks teha puu vanus. le kriitilise piiri, s.o. le 110 aasta vanused puud ei saa kuidagi olla eurojaapani lehised.
Vlistunnuste jrgi on eurojaapani lehist kllalt raske mrata. Minu kogemuste najal tasub puid uurida ennekike sgisel okaste kolletumise aegu. Nimelt: eurojaapani lehise okkad kolletuvad hiljem kui euroopa ja jaapani lehisel ja jvad vrsetele tihti koguni jrgmise aastani. Eurojaapani lehise kbi sarnaneb pigem jaapani lehise kbiga, kuid tema kbisoomused on vhem alla keerdunud. Kui otsida Internetist euroopa lehise kbide pilte, selgub, et nii mnigi kbi sarnaneb vlimuselt veidi jaapani lehise kbiga. Niisiis on euroojaapani, jaapani ja euroopa lehise kbid varieeruvad ja ainult mne ksiku kbi jrgi pole ige neid mrata. Se arboreetumis, kus olen tegutsenud palju aastaid, on unikaalne vimalus jlgida eurojaapani lehise iserasusi kbide, vra kuju, korba ning okaste sgisese kolletumise aja phjal. Sealsetel eraldustel nr. 24, 87 ja 94 kasvavad selgete tunnustega eurojaapani lehised, mille F1 seemnepritolu on tpselt teada [1].

SAAB MRATA SEEMIKUTE JRGI
Dendroloogide palvel olen eri liiki lehiste istikuid kasvatanud palju aastaid kollektsioonide tienduseks. Juba esimese aasta sgisel ilmnevad niteks vene, euroopa, jaapani, ameerika, lne-, shensi, Ljubarski vi eurojaapani lehise seemikutel iseloomulikud tunnused, mida vilunud metsamehe silm vib kergesti eristada. Tellisin kunagi Taanist eurojaapani lehise seemneid Staatsskovenes Planteavlsstationi seemnerist; need seemned olid varutud seemneistanduse kbidest. Juba varakult mrkasin, et asi pole ige: seemikud ei olnud sellised, nagu olin harjunud ngema. Ja siis tuligi Taanist jreleprimine, kas olen seemnetest tusnud taimedega rahul. Eitava vastuse peale tuli selgitus, et midagi oli viltu linud ja mulle on saadetud valed seemned. Peagi lkitati iged seemned.
Paljude aastate jooksul olen saanud omavahel vrrelda just vene, euroopa, jaapani ja eurojaapani lehise seemikuid. Olen neid kasvatanud turbasubstraadiga tidetud plastkastides. Need eri liiki lehised moodustasid sgisel pungad eri ajal, ka okkad ei kolletunud hel ajal. Kige varem kolletus vene, seejrel jaapani, siis euroopa lehis. Kige hilisem kolletuja oli eurojaapani lehis: pungade loomine ji mnel sgisel varaklmade ajale. Puu ei tahtnud sgisel kasvu lpetada ja osa okkaid ji lausa kevadeni roheliseks.
Se arboreetumis oli 2000. aastal lehistel hea seemneaasta. Eraldustel 24 ja 94 kandsid 23-aastased eurojaapani lehised kbisid, millest sai hea idanevusega F2 seemet. Klvist tusnud seemikutest ligikaudu pooled olid hbriidsete, osa euroopa ja osa jaapani lehiste tunnustega. Selgesti oli mrgata, et toimib Mendeli teine seadus. Hea spetsialist saab seda laadi katsetega paari aasta jooksul kindlaks teha, kas tegemist on jaapani, euroopa, eurojaapani vi hoopis mne muu lehisega. ILMNEB HETEROOS
Heteroos thendab hbriidi leolekut oma vanematest he vi mitme tunnuse poolest. Eurojaapani lehise puhul thendab see seda, et tal on euroopa lehise kiire kasv ja sirge tvi ning htaegu jaapani lehise kiire kasv ning immuunsus lehisevhi vastu. Sestap iseloomustab seda liiki lehiseid limalt kiire kasv kski meie oludes kasvav okaspuu pole talle kasvukiiruselt vrdne.
Dendroloogiaraamatutes on enamasti mrgitud, et eurojaapani lehise kiire kasv psib ainult noores eas. Phja-Ameerika puistutes, mis rajati suurtel pindaladel Suure-Jrvistu piirkonda, mrati puude raievanuseks 25 aastat. Seejrel pidi nende juurdekasv jrsult vhenema. Se arboreetumi eurojaapani lehised on juba le 30 aasta vanad, kuid hoogne juurdekasv seni veel kestab. Kunagi nende judsa kasvu periood siiski kindlasti vaibub.
Vanadel eurojaapani lehistel jvad laiad aastarngad tvepuidus alles. Juurdekasvupuuriga puiduproovi vttes on vimalik need kergesti kindlaks teha. Kui vanalt lehiselt juurdekasvupuuriga saadud proovilt ei ilmne kunagine kiire kasvu periood, siis ei saa see olla eurojaapani lehis. Eesti Looduse artiklis Lehisellatus Eestist mrgib autor Heldur Sander, et kigil uuritud lehistel me siiski hbriidi (ristandi) suurenenud kasvu ei mrganud, mis viitab sellele, et pole tegemist esimese plvkonna puudega [6]. Siit ilmneb, et ksitletud puudel pole eurojaapani lehisele omast judsa kasvu perioodi olnud ja seega ei saa tegemist olla eurojaapani lehisega.

Kirjandus:
1. Erik, lo 1999. Se arboreetumi nimekiri (ksikiri metsakaitse -ja uuenduskeskuse raamatukogus).
2. Erik, lo 2004 Eurojaapani lehis kige kiirekasvulisem okaspuu Eestis. - Eesti Mets 2.
3. Exotic Forest Trees in Great Britain. 1957. Forestry Commision Bulletin 30. London.
4. Goaz, Joann 1917. Kulturversuch mit auslndisden Holzarten in der Waldung des Schlosses Marschlins, Gemeindegebiet von Igis, in Graubnden. Schweizerische Zeitschrift fr Forstwesen 1.
5. Henry, Augustine; Flood, Margaret 1919. The history of the Dunkeld hybrid larch Larix eurolepis with notes on other hubrid conifers. London.
6. Sander, Heldur; Lnelaid, Alar 2006. Lehisellatus Eestist. Eesti Loodus 10.
7. Sander, Heldur 2008. Hbriidsete lehiste teema jtkuks. Eesti Loodus 10.



lo Erik, eurojaapani lehise uurija ja kasvataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet