Eesti Looduse fotov�istlus
1/2009



artiklid
Metsaomanike maksustamist tuleks muuta

Erametsaomanike maksustamist puudutavaid igusakte on kahtlemata vaja tiendada. Kuidas seda teha?

Erametsaomanike maksustamine on juba pikka aega tekitanud probleeme
Metsaga seotud maksud on pakkunud Eesti metsaomanikele tsist kneainet umbkaudu viisteist aastat. Erilise hoo sai arutelu 1996. aastal, kui tulumaksuseaduses tehti muudatus, mille kohaselt ei kuulu residendist maksumaksja tulu hulka omandireformi kigus tagastatud maa (sealhulgas metsamaa) esmamgist saadud tulu, samal ajal aga ei vimaldatud fsilisest isikust metsaomanikul metsamaterjali lesttamisel kulusid maha arvata. Sisuliselt maksustati nnda kive, mitte tulu. Metsatulu maksustamine on ks metsa- ja majandus poliitika valdkondi, mille kohta metsanduse huvirhmad on aastate jooksul esitanud mitmesuguseid muudatusettepanekuid, et arendada jtkusuutlikku metsandust.

2008. aasta sgisel tegid kirjutise autorid erametsakeskuse tellimusel analsi selle kohta, kas ja kuidas mjutaks fsilistest isikutest metsaomanike tulumaksumra muudatus nii tulumaksu kui ka mnede teiste maksude laekumist. Kui tulumaksumr vheneb, saadakse puidu mgist mistagi ka vhem maksutulu. See ei ole avalike teenuste vajadust arvestades ilmselt vastuvetav. Kuid tenoliselt ergutaks maksumra vhendamine metsa- ja puidukasutust vhemalt mnda aega majanduskeskkonna ldise elavdamise seisukohast oleks see asjakohane (vi vhemalt oli paari viimase aasta jooksul). Oluline ongi selgitada, millised oleksid maksumuudatuse otsesed ja kaudsed mjud.

Maksustamist on analsitud varemgi
Eesti erametsaliidu ja Eesti metsatstusliidu koosts valminud materjalidest selgub, et iga Eesti metsast saadud puidu kuupmeeter, mis on transporditud tstuseni, toob riigile ja kohalikele omavalitsustele maksutulu peaaegu 120 krooni, millele lisanduvad edasisest ttlemisest laekuvad maksud (andmed 2005. aastast).
AS IMG Konsultant tegi 2000. aastal uuringu Metsandust puudutava maksussteemi anals ja korrastamine, milles tehti mitu ettepanekut, kuidas muuta maksussteemi, sealhulgas tulumaksu rakendamise phimtteid.
Arvukate ettepanekute hulgas olid ka tulumaksu soodustused omandireformi kigus tagastatud maalt mdavale metsamaterjalile vi kasvava metsa raieigusele. Uuringu autorid phjendasid neid nii: et kaotada tulumaksuseadusest surve omandireformi kigus tagastatud metsamaade mgile nende majandamise asemel, tuleks tulumaksuseaduses stestada, et omandireformi kigus tagastatud maalt mdud metsamaterjal vi raieigus on teatud piirmrades maksuvaba tulu. See piirmr viks olla fikseeritud kroonides (mitte tihumeetrites vi muudes hikutes), et maksustatava tulu arvutamine ei oleks phjendamatult keeruline ja umbmrane. Kui majandada sstlikult, on keskmine suhteline tulu enne maksustamist 1000 krooni metsamaa hektari kohta aastas see vikski olla stestatud maksuvaba tulu piirmrana aastas.
Vikeste paarihektariste metsamaade puhul ei ole niisugune maksuvabastus ilmselt kuigi thus, ent kui metsamaa hlmab le 10 hektari, on see juba arvestatav maksusoodustus. Selline maksuvabastus peaks kehtima niisama kaua, kui on ette nhtud tulumaksuseaduse 15 lg 4 p 5, mis vabastab tulumaksust omandireformi kigus tagastatud maa mgist saadud tulu. Kuna viimane on thtajatu maksuvabastus, siis vib ka omandireformi kigus tagastatud maalt metsamaterjali vi raieiguse vrandamisest saadud tulu maksuvabastuse kehtestada thtajatult.
Uuringus Eesti maksussteemi mju Eesti metsandussektorile ja metsaomaniku kitumisele (Marastu ja Viilup, 2007) juti tdemuseni, et meie praegune maksussteem mjutab erametsaomaniku toimimist ja kogu Eesti metsandussektorit negatiivselt.

Kolme liiki metsamaksud
Metsanduses enim rakendatavad maksud vib jaotada kolme kategooriasse (Ovaskainen, 1992; Ollikainen, 1996): pindalamaks, tulumaks ja kinnisvaramaks.
Pindalamaks on iga-aastane maa tootlikkuse maks hektari metsamaa kohta; aluseks on maatki kvaliteet, arvestamata tegelikku raiekogust vi puistu tagavara.
Tulumaksu vib nimetada ka raievi mgimaksuks. Maks nutakse sisse mdud puidu vrtuse jrgi. Sellist maksuvormi rakendatakse Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal. Euroopas on viimaste aastate suundumus olnud maksustada maa vrtuse asemel tegelik tulu. Niteks Soomes on alates 2006. aastast kasutusel ainult tulumaks. Kui kasvava metsa mgihind vheneb, kahaneb samavrra ka tulumaks. Tulumaks on neutraalne, kui maksumr arvatakse jvat aja jooksul samaks (vi kui muutusi tajutakse psivatena). Ajutisena tajutav tulumaksumra tus vhendab raiemahtu.
Teisest kljest thendab maksumra oodatav tus tulevikus, et maksujrgne tulu kahaneb. See innustab metsaomanikku rohkem raiuma, kuid ei soodusta investeeringuid metsandusse. ldiselt saab teoreetiliste uuringute tulemuste phjal elda, et tulumaksu rakendamine vhendab puidu pakkumist.
Kinnisvaramaks on iga-aastane maks, mis arvutatakse maksumra ja kasvava metsa tagavara turuvrtuse phjal. Selle maksuvormi puhul tuleb puistute tagavara turuvrtus igal aastal mber hinnata.
Pindala- ega tulumaks ei mjuta pikaajalist puidu pakkumist: nad on selle suhtes neutraalsed. Neutraalsus thendab siin seda, et maks ei mjuta metsaomaniku majandusotsuseid. Pindalamaksu peetakse neutraalseks isegi hoolimata maksumra muutustest.
Kinnisvaramaks vhendab pikaajalist pakkumist. Esiteks on maksul otsene negatiivne mju kasvava metsa tagavarale. Teiseks on kaudne toime, mis on seotud majandamise intensiivsust mjutavate otsustega. Kinnisvaramaks vib vhendada nii istutustihedust kui ka raieringi, mistttu puidu pakkumine vheneb pikaks ajaks.
ldiselt vib jreldada, et kpsusvanust (raieringi) lhendavad maksuvormid suurendavad puidu pakkumist lhemal ajavahemikul ja vhendavad seda pikema aja jooksul. Neutraalseks peetavad maksuvormid ei mjuta raieringi, kui neid rakendada mdukalt. Raieringi pikendavad maksuvormid vhendavad puidu pakkumist lhikesel ajavahemikul, kuid suurendavad seda pikas perspektiivis.

Analsi tulemused
Autorid pdsid selgitada, milline on seos puidukasutuse, selle alusel loodava lisandvrtuse ja maksutulu vahel. Aluseks veti statistikaameti ning teiste ametkondade andmed raiemahu, puidukasutuse, sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja maksutulu kohta.
Aastail 20002006 kasutati Eestis keskmiselt 7,7 miljonit tihumeetrit puitu (SMI raiehinnang, ekspordi- ja impordistatistika), mis andis 3,2 miljardit lisandvrtust aastas (statistikaamet, aastaraamat Mets).
Statistikaamet esitab andmeid ka lisandvrtuse struktuuri kohta, mille ks komponent on maksud. Eespool esitatud koondandmete phjal selgus, et puidukasutus on loonud 414 krooni eest lisandvrtust ning riik saanud 134 krooni maksutulu he tihumeetri kohta. Kui lhtuda uusimatest, 2006. aasta andmetest, mis kirjeldavad praegust tootmisstruktuuri kige paremini, on lisandvrtus 670 krooni, maksutulu aga 220 krooni he tihumeetri kohta.
Andmed nitavad, et hoolimata raiemahu ja marpuidu tarvituse mahu vhenemisest viimastel aastatel on ettevtted suurendanud lisandvrtust tnu puittoodete jrelttlusele.
Et arvutada vlja puidutstustest laekuvad tjumaksud, koostati arvutitarkvara Powersim Studio Standard 2003 abil mudel, mis hlmas kiki olulisemaid puidutstuse harusid, vlja arvatud energeetika. (See vajaks oma mitmekesisuse ja kiire arengu tttu eraldi ksitlust.) Algandmete saamiseks valiti suuruse, tehnoloogia jms. nitajate phjal puitu ttleva tstuse nn. nidisettevtted. Ettevtete kulustruktuuri kirjeldavad andmed saadi 2007. aasta majandusaasta aruannetest.
Tootmismahult suurim ja seega ka suurim marpuidu tarbija on Eestis saetstus. Sulev Shvilponise koostatud 2006/2007. aasta puidubilansist selgub, et saetstus kasutas marmaterjali ligikaudu 4 miljonit tihumeetrit: le he miljoni tihumeetri rohkem kui Eestis raiutud jme- ja peenpalgi maht (2,9 mln. tm) kokku. htekokku kasutas puidutstus 2007. aastal puitu tootmise sisendina 6,7 miljonit tihumeetrit.
Mudeli koostamisel veti aluseks sortimentide jaotus ja tstuse puidukasutus eeldusel, et importpuit asendatakse Eestist varutud puiduga. Vaadeldi saematerjali, vineeri, puitlaast- ja puitkiudplaatide tootmist ning puidumassi tootmist paberitstusele. Konkurentsitult hlmab enim tjumakse vineeritstuse kasutatud ks tihumeeter marpuitu. Seal ulatub see ligemale 400 kroonini, tpsemalt 392 kr/tm. lejnud tootmis harudes on see madalam. Puitkiudplaatide tootmisel on tjumaks le 163 krooni, saematerjali puhul 133 kr/tm ja puitlaastplaatide puhul 116 kr/tm. Kige viksem on see aga puidumassi tootmisel paberitstusele (84 kr/tm).

Thtajaline tulumaksust vabastamise ettepanek vrib arutelu
Metsandus on viimastel aastatel hlmanud Eesti majanduses vrdlemisi psiva osa. Sisemajanduse kogutoodangus on metsamajanduse suhteline panus siiski vhenenud. See pole llatav, sest raiemaht on praegu vrreldes 2000. aastaga tunduvalt (peaaegu kaks korda) viksem. Samal ajal on puidutstusettevtted arendanud puidu ttlust ja vrindamist, mis on hoidnud valdkonnas loodud lisandvrtuse osakaalu SKT-s stabiilsena.
Heiki Hepneri tehtud uuringu phjal vhendab fsilistest isikutest metsaomanikele rakendatav maksuvabastus riigieelarve laekumisi 2009. aastal 48 miljoni krooni vrra. Seetttu tuleks suurendada kodumaise puidu kasutust ja ttlemise mahtu, et vimaliku tulumaksuvabastuse korral hvitada riigile laekumata tulu: umbes 200 000 tihumeetrit aastas ehk ligikaudu 10% fsilistest isikutest metsaomanike praegusest raiemahust. Kas tulumaksuvabastus suurendab metsa kasutuse aktiivsust vhemalt kmnendiku, ei oska uuringu autorid praegu elda. Selle selgitamiseks tuleks teha veel ks metsaomanike ksitlus vi siis lhtuda teiste riikide kogemustest, mis saadud analoogse meetme rakenduse puhul.
Autorite arvates vrib thtajaline tulumaksu protsendimra kehtestamine majanduspoliitilist arutelu, sest ilmselt elavdaks see metsakasutust ja htaegu majandust.
Varasemad uuringud kinnitavad: kui vhendada fsilisest isikust metsaomaniku puidu mgitulu maksumra, avaldaks see ldist positiivset mju, sest vheneks nn. varimetsandus.
Paraku ei rakendata metsaomanike maksustamisel seda laadi ldaktsepteeritavaid phimtteid.
Tunnustades Eestis rakendatavat lihtsat, arusaadavat ja vheste eranditega maksupoliitikat, viitame siiski sellele, et kuna fsilisest isikust metsaomanik ei saa mgitulust maha arvata varasemaid metsa majandamise kulusid, ei ole maksustatud mitte puhastulu, vaid mgitulu. Tegemist on metsamajanduse ajalisest eriprast tuleneva erisusega. Sellest tuleneb ka vajadus veidi teist suguste maksustamisphimtete jrele.

Kirjandus:
Hepner, H. 2008. Fsilisest isikutest metsaomanike roll maksude laekumisel riigieelarvesse. SA Erametsakeskus. Ksikiri.
IMG Konsultant AS. 2001. Metsandust puudutava maksussteemi anals ja korrastamine. Uuringu aruanne.
Marastu, M., Viilup, M. 2007. Eesti maksussteemi mju Eesti metsandussektorile ja metsaomaniku kitumisele. Uuringu lpparuanne.
Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus. 2008. Eesti metsad 2007. Tallinn.
Ollikainen, M. 1996. Essays on Timber Supply and Forest Taxation. Valtion Taloudellinen Tutkimuskeskus. Helsinki.
Ovaskainen, V. 1992. Forest taxation, timber supply and economic efficiency. Acta Forestalia Fennica 233. Helsinki.
shvilponis, S. 2008. Puidubilanss 2006/2007. Ksikiri.



Paavo Kaimre, EM metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor,Heiki Hepner, Eesti metsaseltsi preside

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet