Eesti Looduse fotov�istlus
1/2009



artiklid
RMK esimene kmnend seljataga

RMK thistas tnavu jaanuaris kmnendat aastapeva. Kmnendi sisse on mahtunud rahulikku loogilist arengut, seisaku ja mtlemise aega ning tormilisi uuendusi. Usutavasti suudab uuenenud RMK etendada sihiprase metsakasvataja rolli.

Esmathtsad on alati olnud kaugemad eesmrgid
Kuigi pikaajalisi sihte on raskem seada, titmist jlgida ja kasulikkust testada, on neid ikka jrgitud. Tavatseme elda, et metsameestena oleme konservatiivsed ega poolda kiireid uuendusi. Kuid hoolimata sellest tavaarusaamast loodi esmalt just metsasektoris ajakohane metsanduspoliitika, kaasates ldsust ja huvirhmi. Riigikogu kiitis selle poliitika heaks 1997. aastal. Kuna metsapoliitika rajaneb mistlikel alustel, kehtib see praegugi. Metsasektoris suudeti puiduturg kiiresti avada ja piirangud kaotada. Samas tekitas see leminekuajale omaseid raskusi: metsavargusi, illegaalset puidukaubandust ja muud. nneks olid probleemid lhiajalised ega leta praegu enam hiskonna valulve.

Millised on olnud RMK pikaajalised eesmrgid? Kige ldisemalt on siht hoida ja suurendada riigimetsa vrtust. Metsaseaduses on esile toodud kolm kohustust: hoida loodusobjekte, kaitsta keskkonnaseisundit ja saada majanduslikku tulu.
Riigi kui metsaomaniku eeliseks on peetud avaramat vaatekohta kui ksikisikul. Loodeti, et see paremus avaldub ennekike investeeringute planeerimisel. RMKle jeti vrdlemisi vabad ked oma tegevuse kavandamiseks. Sellist korraldust, kus ldeesmrkide nimel anti metsa majandajale sna suur tegutsemisvabadus, vib helt poolt pidada suureks usalduseks metsakasvatajate vastu. Teisalt tekitas see alatasa vaidlusi, kas RMK teeb igeid asju igel moel.
Et vltida seda poleemikat ja tagada RMKs parem hkkond, asus juhtkond koostama tegevuskava kaugemate eesmrkide saavutamiseks ning vlja ttama vahendeid, mille alusel mta tegevuse tulemuslikkust. RMK esimesi arengukavu koostati ksikes organisatsiooni enda korraldustga, et kaasa saaksid rkida nii tavakodanik, bioloog kui ka metsatstur. Selleks et saada tst mitmeklgne levaade, otsustati vimalikult kiiresti rakendada ISO 14001 keskkonnajuhtimisssteemi ja FSC sstva metsanduse sertimise phimtteid.
Kuid vaidlus ldeesmrkide le ei vaibunud. Kokkuvtvalt viks arutlusaluse snastada olemusliku ksimusena: Kas esmathtis on metsavara, mis on antud RMK-le majandada, ja kohustus selle vrtust suurendada? Ehk mttekiku avardades: Kas RMK peab metsasaaduste mgi kaudu tagama varude mitmeklgse kasutuse ja tasakaalustatud uuenduse? Vi on metsade majandamine ja varude kasv ksnes vahend, tugevdamaks RMK kui tulundusasutuse positsiooni turul, sh. selleks, et teenida raha investeeringute tarbeks.

Uuendatud struktuur soodustab mtestatud eesmrgiprasust
RMK-l on tulnud alatasa mtestada oma sihte ja selgitada neid oma ksustele ja ttajatele. Ilma selleta ei saaks mistlikke otsuseid langetada ega anda vtmettajatele vastutusrikast tegutsemisvabadust. Ehk oleks sellekohane mttevahetus pidanud olema veel elavam, et teha pdevaid juhtimisotsuseid. Paraku ei kergendanud nende otsuste langetamist ka Eesti olukord, sealhulgas poliitiline. Avaldati survet teha kiireid muudatusi, kuigi nende vajalikkuse kohta polnud selgeid phjendusi ning organisatsioonis endas ei mistetud muudatuste mdapsmatust. Seda oli raske selgitada ka ldsusele. Tihti seisati mis tahes muudatused algelisel phjusel: anname kigile aega rahulikult td teha. Arvestamata, et muudatuste vajadus oli ilmselge ning partnerid, kliendid ja ldsus olid oodanud neid muudatusi juba pikka aega. RMK haldus kiskus kiiva: juhtimine muutus kohmakamaks ja ha brokraatlikumaks.
Nd on selge arengutee taas leitud. Avalikkus tahab olla kindel, et RMK saab uutes tingimustes edukalt hakkama. Uues arengukavas on seatud ldhlmavad sihid: suurendada riigimetsa pindala, hoida metsa elurikkust, toimida rahvusvahelise sstva metsanduse nuete jrgi, luua vimalused kasutada metsa mitmeklgselt, thustada juhtimiskorraldust, parandada ldsuse metsandusteadlikkust ning soodustada teadus- ja arendustegevust.
Usutavasti on seatud sihid nd tasakaalus ja uus struktuur soodustab mtestatud eesmrgiprasust. Oskusliku juhtimise korral suudetakse eesmrgid saavutada, tagades pikaajaliste sihtide eelisseisundi. Kulus kmme t- ja vaidlusterohket aastat, et taas teha phimtteline muudatus: minna le lihtsamale ja loogilisemale juhtimisele, mis vimaldab paremini kasutada ajakohast tehnoloogiat ja pidada silmas sihte.
Alatasa on RMKs vaetud tegevusvlja piire ehk arutatud, millega peaks RMK tegelema. Alguses oldi seisukohal, et RMK hooleks peab olema kik riigimetsaga seotu ja ennekike see, mida ei tee keegi teine. Omal ajal oli selline arusaam kindlasti phjendatud ja RMK nukogu suutis suunata organisatsiooni nii, et suuri konflikte ei tekkinud. Oma laia tegevushaardega kindlustas RMK kogu metsasektori arengu. Praegu on olukord muutunud: RMK tegevusulatuse mrab tema phikompetents kogu tegevus peab olema sellega otseselt seotud.

RMK juriidiline staatus, struktuur ja juhtimine
RMK rajamislugu saab ksitada phimtteliselt uut tpi organisatsiooni loomisena. Eesti riigis polnud riigitulundusasutusi. Selle loomist pidasid paljud poliitikud ja ka iguseksperdid hullumeelseks vi paremal juhul ebaotstarbekaks. Kui metsandussektorile oleks tehtud erand, vinuks sellest kujuneda ohtlik pretsedent. Ometi sai see teoks: ilmselt seetttu, et rihingu asutamiseks ei olnud riigi valitsus ega ldsus valmis ja selles nhti vga suuri riske. Samas oli selge, et traditsioonilise riigiasutusena ei tasunud jtkata, metsatulu saanuks ksnes piiratult ja puiduturgu olnuks tegelikult vimatu korrastada.
Aeg on nidanud tollase otsuse igsust. Riigitulundusasutus on olnud riigile majanduslikult kasulik ja t on muutunud ha thusamaks. Samas on kontroll RMK le olnud vrdlemisi lihtne ja riik on saanud tema tegevust kindlalt suunata. Judsalt on arendatud avalikke funktsioone (igaheigus, puhkevimaluste loomine, loodusharidus).
Riigitulundusasutus pole kmne aasta jooksul jnud samasuguseks. Peaaegu iga metsaseaduse muudatusega on tulundusasutusele lisandunud igusi ja kohustusi ning tpsustatud riigi nudeid. Tpiline riigiasutus on ajapikku omandanud rihingule omaseid tunnuseid. Nd on vimalik tulundusasutuse juurde luua ttarfirmasid ja niimoodi saab riseadustiku raames mistlikult korraldada neid ldsusele huvi pakkuvaid tid, mille poolest konkureeritakse erasektoriga, niteks metsataimekasvatuse valdkonnas. Riigimetsa majandamise keskust luues teisenesid kigil tasanditel riigiametnike rollid ja kujunes uus tkeskkond. RMK tuli luua vga konservatiivsete ja selgelt vljakujunenud vrtushinnangute alusel. Seeprast oli rmiselt oluline esmane toimimine kaheaastase projektorganisatsioonina ja sellega samal ajal kulgenud nn. SuureJaani projekt, mille kigus katsetati metskondade alusel turumajandusele leminekuga kaasnevaid muudatusi. Keskne probleem oli, kuidas juurutada turumajanduse phimtted nn. konservatiivse metsanduse mudelisse. Need phimtted veti siiski palju valutumalt omaks, kui eeldati. RMK kiire areng, ennekike majanduslik edukus, oli thusa koolituse ja hea meeskonnat tulemus.
Niivrd suurt organisatsiooni luues valmistas paratamatult raskusi eri tasandite ja struktuuriksuste paljusus. Asutuse ehitust lihtsustati ja juhtimist parandati etapiviisi: sedamda, kuidas arenesid tugistruktuurid ja paranes tkorraldus. Siiski tuli ette liigset tsentraliseerimist ja sellega kaasnenud pingeid. tlus hiilivad reformid tekkis just seda laadi muudatuste tttu.
Thtis oli otsus korraldada t valdkondade kaupa ja neid eraldi hallata: nnda sai neid juhtimisvaldkondi korrastada ja thusamaks muuta. Tsi, see phjustas koosklastusvigu ja eesmrkide vastandlikkust, kui tegutseti samal metsatkil. Aga neid halbu klgi pti pingsalt lahendada. Juhtimistasandeid on jnud vhemaks, kuid hallatavad territooriumid suurenenud. Siiski tundub vahel, et RMK on liialt keskendunud kuluphistele tulemustele rohkem thelepanu vriks eesmrgiprane tulemuslikkus. Viimasel ajal ongi juhtimiskese nihkunud selles suunas.

RMK Kui sihiprase metsakasvataja rolli etendaja
Teoreetikute snul saab ndisorganisatsiooni kui inim- ja vimusuhete kompleksi uuendada vaid selle kompleksi enda judude ja mistusega. Reformide edu vi ebaedu oleneb sellest, kas selle juhid ja teised reformiosalised nevad probleeme ja lahendusi.
RMK-s on nii probleemid kui ka lahendused olnud mnda aega kikidele teada. Kuid polnud kindlat seisukohta, kuidas muudatusi teha ja nendes kokku leppida. Seni, kuni tegelikke lahendusi ei olnud vlja ttatud, ei suudetud organisatsiooni vajalikul mral muuta. Seega on ajapikku loodud tingimusi, mis vimaldaksid muutusi, olgu tegemist investeeringutega tootmisvahenditesse vi infotehnoloogialahenduste arendusega. Kik kokku on valmistanud RMKd ette muudatusteks, mis vimaldavad parandada konkurentsivimet.
RMK kmneaastane arengulugu on nidanud, et tegemist on ppiva organisatsiooniga. Kunagi ei ole seatud sihiks leida ideaalne mudel vljastpoolt vi tahetud, et selle looksid RMK juhid, vaid on kavandatud loogilisi muudatusi, mis phinevad organisatsiooni toimivuse analsil. Oluliseks on peetud eri valikute phjendatud jrgnevust ja eesmrgiprasust.
Usutavasti suudab uuenenud RMK etendada sihiprase metsakasvataja rolli oludes, kus metsavarade tarvitus (sh. metsavarumise korraldus) ja uuendus on tielikult metsakasvataja kui tegevuse juhi kes. Loodetavasti kujuneb metskonna tegevuse hindamise aluseks metsavara vrtuse kasv, mida omakorda hinnatakse sobivate kriteeriumide ja mdikute phjal, mis toetavad pikaajalisi eesmrke. htaegu peaks kik metsakasvatusega seonduv toetama eesmrgiprasust.

ht-teist RMK tulemustest
RMK tulemusi tuleb hinnata klientide ootuste ja nende titumise jrgi. RMK kui kaubamrk on enim tuntud riigimetsas puhkajate hulgas. Investeeringud sellesse valdkonna on jrjest suurenenud. Loodusturistid on aastas riigimetsas kinud le 800 000 korra. Rajatud on le 720 kilomeetri liikumisradu ja 500 lkkekohta, 42 telkimisala ning 24 metsamaja ja -onni. Ttab 10 looduskeskust, kus aastas kib 18 000 huvilist.
RMK vtmeklient on kahtlemata metsatstus. RMK algusaegadel ootasid metsatstusettevtted puiduturu korrastamist, ent htlasi kartsid riigimetsa keskuse tstustegevust ja puiduturu monopoli. Algusest peale on lhtekohaks olnud stabiilse ja avatud puiduturu kontseptsioon, takistamata samal ajal kohaliku puidutstuse arengut sobivate lepinguvormide alusel. Metsatstusfirmade esindajad on sageli tunnustanud RMK puidu turustamise poliitikat, sest see on pikas perspektiivis toetanud tstuse tegevust ja htlasi toonud riigile tulu. Ehkki mdava puidu maht ei ole oluliselt muutunud, sai RMK esimesel aastal mgitulu veidi le 700 miljoni krooni, kmnendal tegutsemis aastal aga 1,7 miljardit krooni.
RMK on riigile kasumlik asutus. Kmne aastaga on otseselt riigituludesse makstud 1,8 miljardit krooni (htlasi on tasutud kik muud seadustest tulenevad maksud). Aastakasum on kikunud 23 miljonist kroonist kuni 365 miljonini. RMK investeerimisvime ja tegelik investeering riigimetsasse on pidevalt kasvanud.
RMK on olnud hea tkoht oma ttajatele ja pakkunud td paljudele partneritele. Oma ttajate hulk on mrgatavalt vhenenud, nagu meie majandusoludes ldiselt. RMK-le on alati olnud tunnuslik thus motivatsioonipoliitika ja arengut soodustav tkeskkond. Loodetavasti pakub jrgmine kmnend samamoodi tegevusrmu nagu senised aastad. Kasutatud allikas: Georg Sootla, Heigo Kadakmaa. RMK organisatsioonikultuuri kujunemise uuringu materjalid.



Andres Onemar, keskkonnaameti peadirektor, endine RMK arendusdirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet