Eesti Looduse fotov�istlus
1/2009



artiklid
Metsaseaduse muudatused on justunud

Tnavuse aasta 1. jaanuaril hakkasid kehtima metsaseaduse muudatused. Miks oli tarvis seda igusakti muuta? Kuidas seda rakendatakse?

Metsapoliitiliste otsuste ellurakendamine
Metsaseadust muudeti, et kujundada vimalikult hsti toimiv normatiivakt, mis vtaks arvesse eri ringkondade huve, oleks soodus huvirhmadele. Phisihina taheti seadus viia koosklla tegelike oludega, et metsandustegevus aitaks igati saavutada metsapoliitika ldeesmrke ning poleks mitmeti tlgendamise vimalusi. Justunud muudatused phinevad suuresti 1997. aastal riigikogus vastu vetud metsapoliitikal ning 2002. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukaval.

Metsaseadus peab tagama, et erametsaomanike metsakasutus oleks koosklas riigi metsapoliitika ldeesmrkidega. Seetttu toetab riik erametsandust eelkige metsamajanduse planeerimise ja nustamise abil. Ka metsanduse arengukava jrgi aitab metsaomanike teadlikkust kige thusamalt parandada metsade inventeerimine ning jrjekindel nustamine: tuleb anda pdevaid soovitusi metsavarude ja metsa majandamise ehk iguspraste majandamisvtete kohta. 2007. aasta algul justunud metsaseaduse abil ei suudetud saavutada paljusid metsapoliitika eesmrke, seetttu tuligi see viia vastavusse varem vlja kujundatud metsapoliitika phimtetega.
Neid ldeesmrke silmas pidades muudeti metsaseaduse muudatustega metsakorralduse seniseid printsiipe. Enam ei nuta metsamajanduskavu, metsa majandamise aluseks on levaade metsa olemist ja metsateatis. Riik vljastab metsakorraldajatele tegevusload ning kontrollib edaspidigi metsakorraldustde kvaliteeti, metsaomaniku kavandatud tegevusi ja metsas tegelikult tehtud tid.
Et vltida igusaktidest tulenevaid lahkhelisid vi nende kohaldamise tttu mneti vimenduvaid konflikte keelatud vi piiratud majandustegevusega metsade majandamisel, loobutakse metsakategooria mratlusest metsaseaduses. Loodusvrtuste vi keskkonnaseisundi hoiuks vajalike metsade majandamine korraldatakse looduskaitseseaduse ja teiste eriseaduste jrgi (nt. phjavee kaitse veeseaduse kaudu). Muudatus tuleneb otseselt metsanduse arengukavast.
Samal ajal kui muudeti metsaseadust, tiendati riigi eraiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust nnda, et riigitulundusasutusele anti igus asutada riigi nimel eraiguslikke juriidilisi isikuid ja osaleda nendes vastava seaduse kohaselt. See vimaldab riigimetsa majandamise keskusel laiendada ri-, majandus- ja arendustegevust koosts erasektoriga ning korraldada eelkige tasulisi teenuseid osutavate ksuste t mber ttarettevtete phimttel. Seadusmuudatus tugineb metsanduse arengukavale, mille jrgi antakse osa RMK seniseid tegevusvaldkondi le rihingutele, mis tielikult vi enamusotsustusigusega kuuluvad riigile ning moodustavad metsaseaduse jrgi koos keskusega kontserni. rihinguid vib asutada vi anda nusoleku neid asutada vabariigi valitsus keskkonnaministri ettepanekul. Riiklikud metsataimlad lhevad RMK kontserni rihingute koosseisu.

Riigi halduskoormus leeveneb
Metsa majandamisega kaasnev suur brokraatia ei ole tasakaalus sellest saadava tuluga. See on oluliselt vhendanud erametsaomanike huvi oma metsa majandada (sealhulgas hooldada), mis omakorda mjutab negatiivselt Eesti metsade seisundit ja seab ohtu metsapoliitika sihtide saavutamise.
Seadusmuudatustega vabastati erametsaomanik kohustusest tasuda metsa uuendamise tagatisraha. Kuid endistviisi jvad kehtima teised metsa uuendamist ksitlevad stted. Metsaomanik peab lageraie vi metsa huku jrel kahe aasta jooksul rakendama metsauuendusvtteid sellises mahus, mis viis aastat prast raiet vi metsa hukkumist tagaksid uuenenud metsa. Riik tagab metsade uuenemise ettekirjutuste ja sunnivahendite rakendamise kaudu.
Metsamaal oleva trassi puhastamist mittelikviidsest puidust (s.o. alla 8 cm diameetriga puud ja psad) ei ksitata raiena. Seega ei pea metsaomanik esitama metsateatist, kui plaanib puhastada kraavi ri, piirisihti vi liinialuseid. Ent see ei vabasta trassi (vi niteks tee, raudtee vms. kaitsevndi) puhastajat kohustusest koosklastada tegevus maaomanikuga, kui selline nue tuleneb eriseadustest.
Vaadati le raadamise menetlus ning kaotati dubleerivad ja topeltkontrolli stestavad nuded. Raadamine on raie, mille tegemiseks peab olema metsateatis. Keskkonnaamet peab metsateatist menetledes kontrollima tegevuse seadusprasust: kas sellel on iguslik alus. Seega pole edaspidi vaja teha topelttd ega esitada eraldi taotlust raadamise kohta. Kui puitu varutakse oma tarbeks vi kttepuid he majapidamise jaoks, ei pea esitama raieiguse ning metsamaterjali mgija ostutehingu teatist. Nnda vheneb brokraatia ja luuakse vimalus keskenduda tehingutele, kus maksupettuste oht on suurem. Teiselt poolt seab knealustel juhtudel teatud piiranguid 41 like 14 kohta tehtud muudatus, mille jrgi vib metsaomanik oma kinnistult he aasta jooksul raiuda ilma metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte le kolme tihumeetri metsamaa he hektari kohta. Metsamaterjali vib nd koondada ja kokku vedada ka hiljem kui 12 kuud prast esitajale metsateatise kttetoimetamist. Jrelikult: kui raiet lubav metsateatis on aegunud, pole enam vaja esitada lisateatist metsamaterjali koondamise vi kokkuveo kohta.

Lbirkimised huvirhmadega
Seadusmuudatusi ette valmistades soovis keskkonnaministeerium saada ettepanekuid kigilt seni metsanduspoliitika vljattamisel osalenud huvirhmadelt. Kokku esitati mitusada muudatusettepanekut.
Lbirkimisi huvirhmadega peeti ka siis, kui eelnu oli valminud, kuid seda polnud veel vabariigi valitsusele esitatud. Metsaseaduse muudatuste eelnu koosklastati ka keskkonnaministri metsandusnukoguga, kuhu kuuluvad Eesti maalikooli, metsakaitseja metsauuenduskeskuse, Eesti erametsaliidu, Eestimaa looduse fondi, Eesti metsatstuse liidu, riigimetsa majandamise keskuse, riikliku looduskaitsekeskuse, erametsakeskuse, keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministeeriumi esindajad. hisarutelude tulemusena loobuti eristamast misteid silikpuu ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalik puu. Samuti otsustati, et ei stestata knealuste puude suurimat lubatud hulka. Silikpuid ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid vi nende silinud pstiseisvaid osi tuleb lageraie korral jtta he hektari kohta alles vhemalt viis tihumeetrit (tvepuidu kogumaht). Silikpuude jtmise ja nende hoiu nuded kehtestab keskkonnaminister nagu ennegi metsamajandamiseeskirjaga.
Seaduse jrgi on nd taas vimalik teha valikraiet: kaitse eesmrgil on kaitstaval loodusobjektil lubatud ksikuid puid vlja raiuda looduskaitseseaduse vi kaitse-eeskirja alusel ning vljaspool kaitstavat loodusobjekti puistus, mis on saavutanud lageraievanuse. Metsamajandamiseeskirjas on mratud kindlaks, milliste tunnusjoontega puistus vib teha valikraiet, htlasi puistu rinnaspindala ja tiuse alammr prast valikraiet ning valikraiega aasta jooksul raiuda lubatud suurim mr.
Tsiselt vaeti ohtu, et eri kinnistutel tehtavate lageraiete tagajrjel vivad hte piirkonda koonduda suured lagedad alad. Need alad omakorda ajendavad keskkonnaolude negatiivseid muutusi: suureneb tuulekiirus, muutub mulla niiskus- ja temperatuurirezhiim, teiseneb elustik jne. Vimas kiire tuul vib seejuures phjustada ulatuslikke kahjustusi ka piirnevates metsades. Olenevalt kasvukohatbist vib olla raskendatud vi lausa vimatu uue metsaplvkonna teke. Vltimaks seda ohtu, muudeti seadust selliselt, et eri omanike kinnistutel vib ksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla kuni seitse hektarit, olenemata langi laiusest. Erandjuhtudel, kui lageraielankide liitumisel tekib prdumatute keskkonnamuutuste oht, on phjendatud seada piiranguid eraomandi kasutamisele.
Et kaotada kahekordne kaitsekord kaitsealade piiranguvndites, ei mrata edaspidi kindlaks vriselupaiku. Vriselupaik on vljaspool kaitstavat loodusobjekti asuv kuni seitsme hektari suurune kaitset vajav ala, kus suure tenosusega leidub kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualteid vi haruldasi liike.

Projektiphised huvirhmad
Et poliitika kandepind oleks laiem, on jrjest olulisem kaasata huvirhmi. Eesti riik on selles vallas teinud mitmeid olulisi samme, niteks metsaseaduse muudatusi koostades pandi tle riigikantselei loodud kaasamisveeb www.osale.ee, mille kaudu sai kuu aega kommenteerida metsaseaduse eelnu. Laia kandepinnaga poliitika ja seadused vtab hiskond lihtsamalt omaks. See omakorda loob eelduse, et riik saaks paremini toimida.
Peale tavapraste huvirhmade leidus seekord vhemalt ks nn. projektiphine huvirhm, kelle siht oli ennekike videlda riigimetsa majandamise keskuse mberkorralduste vastu, kuid htlasi pti mjutada metsaseaduse muutmise kulgu. Paraku ei kujunenud selle kodanikualgatuse esindajatega sisutihedat mttevahetust; nende esitatud ettepanekud olid pinnapealsed, mistttu neid ei arvestatud seadust muutes. Siiski suutis see kodanikuliikumine kita meedia thelepanu, mistttu kajastati ka teisi metsandusprobleeme.

Riigikogu keskkonnakomisjon
Riigikogule esitati metsaseaduse muutmise seaduse eelnu 11. septembril 2008. Prast esimest lugemist esitasid neli fraktsiooni riigikogu keskkonna komisjonile kokku 45 ettepanekut. Enamik ettepanekuid olid ldist laadi ning puudutasid eelkige riigimetsamaa minimaalse pindala stestamist, metsanduse arengukava koostamise kohustust ning metsakategooriate ksitust. Arutelude tulemusena jeti seadusesse nue, mille jrgi peab riigimetsamaa pindala hlmama vhemalt 20% Eesti Vabariigi maismaa pindalast. Samas polnud tarvis mrata kindlaks riigimetsamaa vhimat pindala maakondade kaupa. Peale sstva arengu seaduse stestab edaspidi ka metsaseadus kohustuse koostada metsanduse arengukava. Seaduse jrgi kinnitab arengukava riigikogu ning vabariigi valitsus peab vhemalt kord kahe aasta jooksul esitama riigikogule aruande metsanduse arengukava titmise kohta.
htlasi pidas komisjon vajalikuks tpsustada raieiguse ja metsamaterjali leandmise nudeid. Tpsustati metsamaterjali vrandamise lepingule ja aktile esitatud nudeid: lisandus kohustus esitada metsateatise number. Seaduse kolmas lugemine oli mullu 10. detsembril. Riigikogu saalis sna saanud opositsioonierakondade esindajad otseselt seadusmuudatusi ei toetanud. Tunnustamaks siiski asjaolu, et protsess oli demokraatlikum kui nii mnegi teise igusakti puhul ja et mneti on seadus paremaks muutunud, ei oldud seadusmuudatustele selgelt vastu: poolt hletas 76 riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnu veti seadusena vastu 10. detsembril. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas metsaseaduse ja selle muutmise seaduse vlja mullu 18. detsembril. Seadusmuudatused justusid 1. jaanuaril 2009.
Justunud metsaseadus vhendab topeltnuete kaotamise tttu riigi halduskoormust. Kuna formaalset asjaajamist on vhem, saavad metsaomanikud keskenduda metsakasutuse sisulisele kljele. Varem vis metsaomanik metsakorraldajalt vlja kaubelda suurima seadusega lubatud raiemahu, ent ndne metsamajanduse korraldus rajaneb pikaajalisel ja lbimeldud planeerimisel. See on vimalik ainult nustamise ja koolituse kaudu, mitte kohustuste ja sunnivahendite abil.



Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet