Eesti Looduse fotov�istlus
1/2009



Loodusrada
Uus loodusrada Tabasalus

Eelmisel aastal sai Tabasalu looduspargis Rannamisa maastikukaitsealal valmis looduse pperada, mis kannab nime Aura loodusrada. See on valminud paljude organisatsioonide koosts.

Asub Tallinna klje all

Tabasalu looduspark paikneb ties ulatuses Rannamisa maastikukaitsealal. Looduspark on rajatud Eestimaa Looduse Fondi ja Tabasalu aktiivsete loodushoidjate algatusel 1997. aastal. Park asub riigimetsa alal ja tnapeval haldab seda MT Tabasalu Looduspark. 1959. aastal loodud Rannamisa maastikukaitseala valitseja on Harjumaa keskkonnateenistus.

Looduspargi piirkond on olnud puhkealana kasutusel ja populaarne juba aastakmneid. Tnu loodushoidjate aktiivsele tegevusele on puhkajate kitumine selles nauditava merevaate ja vaheldusrikaste kooslustega pargis muutunud viimasel aastakmnel mrgatavalt loodussstlikumaks. hest kljest toetab seda hoiaku muutust kohalike elanike loodusvahi vi -valvuri tunne, mis on trganud koristustalgutele kaasamisest; teisalt distsiplineerib puhkajaid ja looduse nautijaid ka huvitava sisu ja kena vormistusega pperada, mille loodusinfot pakkuvad stendidki toimivad justnagu moraalsete valvuritena. Loodusparki on rajatud Briti Nukogu toetusel spordirada Inglise miil koos harjutusvahenditega. Eelmisel sgisel sillutati hsti lbimeldud projekti jrgi pargi klindipealne peatee nd on vimalik pargis mugavamalt liikuda ka jalgratastel, lapsevankritega vi isegi ratastoolis. Loodusrada paikneb enamalt jaolt peateest veidi eemal, rohkem metsa rpes ja rannas veepiiril.

KUIDAS ALUSTATI?
Uue pperaja kavandamisel on thtis lbi melda, kas raja piirkonna loodus kannatab klastajate arvukuse kasvu vlja. Tabasalu looduspargi kooslused taluvad seda kll, sest ala on olnud aktiivselt inimeste kasutuses juba kaua ning olulised rajad on sisse tallatud. Loomadki on inimestega harjunud ning linnud valivad oma pesapaiku ja imetajad pevaseid puhkekohti vljakujunenud inimradade paiknemise jrgi. Peale selle on pperada Tallinna lheduses hdavajalik ppevahend pealinna ja Harjumaa pilastele ja lasteaialastele, sest looduse tundmappimiseks on mitmekesiseid ja samas inimtegevust hsti taluvaid paiku vhe. Tabasallu pseb hlpsasti hissidukiga ning looduspark asub Tabasalu alevis bussipeatustest vaid poole kilomeetri kaugusel.
pperaja projektiettepaneku vljattamisel kasutati 1999. aastal koostatud Tabasalu looduspargi botaanilise inventeerimise uurimistd ja sellele lisatud esialgseid pperaja punktide ettepanekuid (lle Pttsepp jt. 1999.). Raja loodusteemade valimisel on lhtutud selle oodatavatest kasutajatest. Need on peamiselt Tallinna ja Harjumaa koolide pilased, lastega pered ja muud looduses liikujad. Soovitava loodusteabe poolest tugineti Studio Viridise pikaajalisele loodusharidust kogemusele ja arusaamale Eesti loodushariduse hetkeolukorrast, samuti lhtuti tulevase pperaja loogilisest paigutusest looduses. Arvestati ka vimalusega, et tulevikus vib loodusrajale lisanduda paeklindiga seotud geoloogiline pperada. Ettevalmistustde hulka kuulusid vaatlused Tabasalu looduspargis eri aastaaegadel 2005. ja 2006. aastal. Peeti arvukalt mttetalguid, kus osales mitu raja arendamisest huvitatud rhma. Need olid Tabasalu looduspargi juhatuse liikmed, Eestimaa Looduse Fond, Studio Viridise trhm, Aura jt. Tuleb rhutada, et kogu pperada valmis Eestimaa Looduse Fondi, MT Tabasalu Looduspark ja Studio Viridis heas koosts ning Aura tootemargi toetusel (kuulub AS-ile A. Le Coq). htaegu toetas Harku vallavalitsus.

ROHKE JA ATRAKTIIVNE TEAVE STENDIDEL
Raja teemade valik tehti, lhtudes eelkige neist looduse valdkondadest, mida pidasime esmathtsaiks jalutajaile tutvustada. Looduslike ja poollooduslike koosluste mitmekesisus, lindude rnne, puude eluring, talilinnud, laululinnud, rannikulinnud, putukad puutvedel, imetajad, samblad, samblikud, rannikumere asukad need on vaid mned nited teemade kohta. Tekstiline, graafiline ja fotoinfo on arvestatud eelkige koolilastele, aga on petaja vahendatuna kergesti arusaadav ka lasteaialastele. Tekstid on eesti, inglise ja vene keeles.
Teemade valiku jrel paigutati stendid ehk vaatluspunktid looduspargis sobivaimatesse kohtadesse radade res, kus oleks hea kohapealt leida niteid tutvustatava valdkonna kohta. Lisaks paigutasime kolme-nelja kaupa vikeseid stende puuliike tutvustavate joonistuste ja tekstidega ikka selle puu krvale, kellest jutt. Nii sai htekokku 16 teemat 13 vaatluspunktis. Kasutasime enamasti stendi mlemat klge eri teemade jaoks, et vhendada tehismoodustiste koguarvu looduses. Puuliikide vikestende sai kokku 17. Pargi peavravas paikneb suur teabetahvel pargi ja raja kaardiga ning selle viksemad koopiad kigi ligipsuteede juures. Neid on kokku kuus.

KUST RADA KULGEB?
pperaja teemade valik haakub koolide ppekavaga ning teemastendide alusel on vimalik koostada uesppetunde, valides vajalikud teemad hte tundi. Seeprast on raja lesehitus selline, et seda ei pea lbima kindlas suunas ega punkte kindlas jrjekorras. Alustada vib kust iganes, sest iga sissepsu juures on kaart olemas. Rada kulgeb panga serval esialgu mda peateed, kuid enamik vaatluspunkte on peateest eemale jva silmuse res metsas. Raja teine pool kulgeb piki klindialust mereranda, kus saab tutvuda rannikulindude ja rannikumere elustikuga ning pangametsa ja uhtoru kooslustega. Raja kogupikkus on ligi 3,5 kilomeetrit. Siinjuures tuleb arvestada, et olenevalt aastaajast ja veeseisust ei pruugi klindialune rajaharu olla kuiva jalaga lbitav. Srasel juhul tuleb piirduda pangapealsete teedega.
Pargi mlemas otsas on trepid, kust on vimalik laskuda klindi alla veepiirile. Rannikursed vaatluspunktid on paigutatud nii, et neile pseb mlemast trepist laskudes juurde ka krge veeseisu ajal. Seega saab kik teemad kindlasti lbi vaadata. Peateest eemale jvatel rajalikudel ei ole hooldustalgute kigus soovitatud ligata ega koristada rajale langenud puid jt. takistusi, et looduses liikumine oleks vimalikult ehe. Rada on looduses thistatud valge ja kollase vrvikombinatsiooniga; tpsem mrgistuse paiknemine selgub lisatud skeemilt. Loodusparki lbib ka Harku-Jrvelt algav ning Pakri poolsaarel lppev matkarada, mis on thistatud sinise ja valge vrviga.

RADA VALMIS PALJUDE INIMESTE SBRALIKUS KOOSTS
pperaja ehitamisel kasutati vimalikult palju kohalike elanike ja ettevtete abi. Puidust stendialused on teinud elupline ehituspuusepp Liikva klast; stendialuste materjal hangiti Tabasalu puidufirmast; transpordi, triistade ja ehitusaegse laagripaigaga aitasid kohalikud elanikud ja firmad Tabasalust mida rohkem inimesi paikkonnast on raja valmimisega seotud, seda vrtuslikum on kogu ettevtmine ka paikkonnale ja seda rohkem on silmapaare, kes seda valvata aitavad ja millegi lagunemisest vi ka kurja ke tegutsemisest teatavad vi seda isegi ra saavad hoida.
Loodusraja kavandamine ja rajamine on suur t. Aura loodusraja valmimisel osales kokku kindlasti le 80 inimese ja tosinajagu ettevtet (lisaks korraldajaile). Sisulist td teksti- ja graafiliste materjalide valija, koostaja, htlustaja, tlkija- toimetaja, kujundajana jne. tegi ligi 60 inimest. Stendide paigaldus ji kmmekonna inimese hooleks. Monoliitne paas on Tabasalus juba umbes 15 cm paksuse mulla- ja klibukihi all ning pinnasesse aukude tegemine oli vsitav t.
Raja kogumaksumuseks kujunes umbes 250 000 krooni ja aega kulus le kolme aasta. Teisalt andsid etapiviisi valminud td hea vimaluse teha meedias rajast ja sellega seonduvast juttu iga etapi valmides. Nnda sai loodusharidust toetavat teavet sagedamini ldsuse huviorbiidis hoida. Praegu on ksil pperaja materjalide ettevalmistus selle nimel, et teha need veebi kaudu kttesaadavaks. Ikka selleks, et petajad saaksid uespet paremini kavandada ja ues tunde anda. See t vtab veel aega, kuid saab loodetavasti kevadel valmis.

TEKST OLGU SISUKAS, KEELELISELT KORREKTNE JA SIHTRHMADELE HSTI MISTETAV
Igasugune trkitud vi veebis avaldatud tekstiline materjal toimib peale info tpse edastuse ka keelekasutuse ppevahendina. Keeleliselt head algtekstid oleme ikka saanud oma valdkonna headelt asjatundjatelt. Ometi juhtus mnikord, et spetsialisti koostatud sisukas ja keeleliselt korrektne tekst vis jda sihtrhmale kohati raskesti mistetavaks. Siis vtsime appi sisutoimetaja, kes sihtrhma ja metoodikaid tundes ning autoriga koostd tehes teksti kohendas.
Omaette teema olid inglis- ja venekeelsed tekstid. Needki pidid saama keeleliselt veatud ja lugejale hsti arusaadavad. Kui graafiline kujundus oli tehtud, kljendati tekstid koos graafilise materjaliga ning kik kontrolliti uuesti le: kas arvutiprogrammid on osanud vastava keele snu igesti poolitada, kas kik vrkeelsed themrgid on olemas jne. Kogu t oli vrdlemisi aeganudev. Kuid hoiatava nitena psisid silme ees rohked vigase teabe vi keelekasutusega looduseteemalised voldikud, nitusetekstid, raamatud ja veebitekstid, mida lugejal on tihti vga raske mista.

VAHELDUVAD KOOSLUSED JA RIKAS ELUSTIK
Tabasalu looduspark nagu kogu paeklindi lhedane loodus Tallinna mbruses on vga mitmekesine. Erineva ilmega elukooslusi leidub siin rohkesti ja need pakuvad ideaalseid vimalusi ppida loodust tegelikult tundma. Koosluste mitmekesisuse tttu on rikkalik ka loomastik. Eriti palju on pangametsades laululinde. Linnuliikide hulgas leidub ka sna haruldasi, vanadele vrtuslikele metsadele tpilisi liike, niteks vike-krbsenppi. Imetajad on imelikul kombel tiheda inimasustuse vahel paiknevates loodusmaastikes sna julged. Kllap napist eluruumist tulenevalt ilmuvad nad vrdlemisi sageli inimese vaatevlja. Metsloomi saab siin nha vaata et sagedamini kui suurtes metsalaamades. Talvisel ajal, kui lumevaip maas, on pargis hlbus tundma ppida metskitse, rebase, orava, kaelushiire ja paljude teiste imetajate jlgi.
Paeklint on Tabasalu uhkus. Peale avara vaate Kakume lahele on siin hea jlgida linde nende rndeperioodidel. Piki rannikut ei liigu mitte ainult veelinnud, vaid ka laululinnud ja kurvitsalised. Parim linnuvaatluspaik on looduspargis nn. suurel vlul ehk seal, kus paikneb esimene vaatluspunkt. Laululindude kuulamiseks on parimad paigad pargi keskosas, viienda stendi juures, kus ka vastav teave kenasti keprast. Laulu- ja rannikulindude stendid on rajal dubleeritud, et jalutaja saaks hes punktis eelteavet ning edasi liikudes juba teadlikumalt kuulates vi vaadeldes, kuuldut-nhtut le korrata vi kontrollida. Peavrava lheduses, uhtorust rannikule laskudes, jutakse supelranda, kus asub rannikumere elustikku tutvustav vaatluspunkt. Siin saab mereheidisest leitud aardeid, nagu teokodade poolmeid, vetikaid, lainega kaldale uhutud pisikalu, vhilisi jms. vrrelda stendil esitatud fotodega ning leida liikidele nimesid.
Selliseid loodusvrtusi nagu Tabasalu pperajal tuleb erilise hoolega hoida ja ssta selleprast, et nad asuvad Tallinnale nii lhedal. See on lastele tnuvrne paik, kus vahetud kokkupuuted loodusega annavad vimaluse loodusharidust saada ning tasakaalustatud maailmavaatele vundamenti luua. Tabasalu looduspargi pperada annab petajatele ja lapsevanematele uue vrske vimaluse tuua lapsi loodusele lhemale piirkonnas, kus elab peaaegu pool kogu Eesti elanikkonnast ning kus rikkumata loodust jb aina vhemaks.



Val Rajasaar, MT Studio Viridis Loodusharidus juhataja

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet