Eesti Looduse fotov�istlus
4/2008



artiklid
Veel koondandmeid ulukite kohta

Juhtumisi olid Eesti Metsa eelmises numbris ilmunud ulukiseire loost mned tabelid ja joonised vlja jnud. Avaldame need nd
koos kommentaaridega. Aastanumber tabelites thendab jahindusaastat, mis algab aprilliga ja lpeb jrgmise aasta mrtsis.

Suurkiskjate arvukus ja kttimine
Suurkiskjate loendusandmed on tabelis (tabelit vaata ajakirja trkivljaandest)toodud alates aastast 2003, mil hakati kaardistatud vaatlusandmeid phjalikumalt analsima. Paistab, et karu- ja hundiasurkond on kosunud ja ilvestelgi ei lhe halvasti. Ka kttimine kajastab arvukuse muutusi.
Tuleb arvestada, et tnavu jaht alles kib. Sgistalv on mitme suuruluki kttimise krgaeg. Nii mnigi kord on sraliste ajujahtides nhtud hunte.

Sraliste arvukus ja kttimine
Punahirv oli 1990. aastatel sralistest ainus, kelle arvukus oluliselt ei vhenenud. Samas pder, metskits ja metssiga tegid lbi suure languse. 1990. aastate lpupoole hakkas sraliste arvukus siiski liigiti eri kiirusega suurenema. Selle phjusi ksitlesime Eesti Metsa sgisnumbris. Mrgin vaid, et sraliste hulk kosus, kuna hundi ja ilvese arvukus oli saadud paremini kontrolli alla ja ka muud olud olid soodsad: kogu jahindus oli saadud uutele rbastele ja kttimismahte mrates arvestati senisest enam asurkondade seisundit.
Pdra ja punahirve arvukus on praegu metsamajanduse jaoks enam-vhem talutavais piires, metsseal ja metskitsel aga paljudel juhtudel mrksa suurem, kui osutavad loendusandmed. Metsakahjustajatest on viimastel aastatel tooni andnud metskits.

Vrske ulukikahjustuse (vuk) muutuste jlgimine
Proovitkid, valdavalt RMK metskondades, olid valitud iseloomustamaks eelkige pdrakahjustuse muutusi. RMK metsnike abi kasutades jlgisime vrske pdrakahjustuse lisandumist. Aastail 19992005 jlgisime pdrakahjustusi keskealistes kuusikutes ja aastail 2000 2007 alla 20-aastastes mnnikultuurides. Aastaks 2008 sellekohane koost RMKga suures osas hbus ja paljud proovitkid muutusid vaatlusklbmatuks. mberkorraldused RMK-s ei andnud enam vimalust vanamoodi jtkata.
2008. aastal hakkasime uurima uute ajutiste mnni-proovitkkide valimi alusel. Kui varem tegime talviste pabulahunnikute leidumissagedust aluseks vttes kindlaks ptrade lokaalkoormuse proovitkkide lhikonnas, siis 2008. aastal ainult proovitkkidel. Andmeid on kasutatud ptrade kttimise korralduses.
Nii tabelist kui ka jooniste (vaata trkivljaandest) tulemustest nhtub, et 2008. aasta talvel oli ptrade koormus mnni-proovitkkidel mrgatavalt viksem ja ka vrsket kahjustust oli vhem kui varem.
Kuusikute uurimine lakkas igupoolest juba 2005. aastal, sest kuuskede koorimist tuli juba aastaid ette vga harva. Peale selle kaotasid pdrad paljude vaatluspuude vastu huvi, sest need olid korbastunud. Ilmselt kahanes koorimise ind muu hulgas seeprast, et thusama kttimise tttu oli pdra arvukuse kasv pidurdunud.

Kuuskede koorimine vib sageneda
Joonistelt (vaata trkivljaandest)vib vlja lugeda, et kahjustuste viimatine krgseis ji aastaisse 20052006. Kuuse kui viimastel aastatel pigem ebaolulise toiduobjekti kahjustamine polnud tenoliselt otseseoses pdra asustustihedusega, mis enamasti ji mdukaks. Teateid ksikute koorimisjuhtude kohta saadi siiski paljudest metskondadest, seega polnud pdrad kuuskede smist lpetanud. Jahi jrel analsitud maosisuproovid osutasid, et kuusekoor oli mnest erandist hoolimata juba alates 1990. aastate keskpaigast ptradele pigem juhuslik kui hdavajalik toit. Tsi, rohkem kui sgisel koorivad pdrad kuuski talve lpu poole ja kevadel. Asja oli otstarbekas uurida sgisel seetttu, et siis saadi kergesti andmeid ptrade tavaprase kttimise kigus.
Muutust koorimises vib vahest oodata tnavu sgisel ja 2008/2009. aasta talvel. Koorimise vimalikule sagenemisele viitavad 2008. aasta oktoobris-novembris ktitud ptrade maosisuproovide uuringud ja teated mnedelt metsaomanikelt. Kuusekoore leidumissagedus proovides nib olevat tunduvalt suurem kui eelmistel aastatel.
Koorimise kasvu heselt seletada ilmselt ei saa. Vib siiski eeldada, et pdra arvukus vhenes 2007. aasta kttimise jrel ja toitu peaks jtkuma lahedamalt. Mjuda vivad seega nii mnedki taustategurid, nagu ilmastik, peamiste toidutaimede kttesaadavus, varjeolud, jahipidamine, hundid.
Suvi oli tavaprasest sademerohkem ja vhese pikesepaistega, seetttu vib taimedes olla proteiini jt. toitaineid tavaprasest vhem. Ka veerohkus on ptrade elualasid le Eesti ahendanud ja ahendab veelgi: kui klmadega sood-veed kaanetuvad, on pdrad lausa sunnitud kuivemale kolima. Ptrade elupaigavahetused ja mbergrupeerumised algasid tegelikult juba prast jooksuaja lppu ja on jtkunud tnini.
Thtsusetu pole ehk ka puulehtede varasem varisemine. Eelmistel aastatel on puulehti maosisuproovides kllalt leida olnud veel ka oktoobri teisel poolel. Tnavu olid lehed aga selleks ajaks valdavalt puudelt varisenud ja seega ptrade jaoks klbmatud. See sundis ptru varem le minema talitoidule. Nad hakkasid sma puude vrseid, koort ja okaspuude okkaid. Ka varjeolude halvenemine mrgades lehtpuuvsades koos 23.24. novembri tuisuilmadega kiirendas arvatavasti mnnikuisse kolimist.
Pdrajaht lppes detsembri keskel. Kuid ka neid jlitavad hundid vivad ptradel phjustada stressiseisundit, mis omakorda mjutab toiduvalikut. Meenub juhus 1990. aastate esimesest poolest, mil hundid olid he pdra Loobus sna majade ja kidava tee klje alla kuusikusse peletanud. Loomal polnudki seal muud sa kui kuusekoor. Samalaadset olukorda vib ette tulla mujalgi.

Pdrakahjustusi aitavad vltida tve katmine vana kalavrgu, pesemata lambavilla tuustide vi kahjuripeletusvahenditega
Kui suur on metsakahjustuste oht praegu? Telise talve tuisupuhangud tid kigile ulukeile senisest tsisema toidumure. See suurendas sedamaid ka kuuskede koorimisohtu. Eriti vib see puudutada harvendatavaid kuusikuid. Paremakasvulised kuused vidakse koorida mne pevaga. Paigus, kus koorimismrke on juba nha, oleks kuuskede pstmiseks igati asjakohane kasutada vana kalavrku, pesemata lambavilla jke, riiderbalaid vi repellente.
Kultuurides on noorte mndide-kuuskede kaitseks ilmselt juba hilja tarvitada kahjuripeletusvahendeid. Kui siiski juhtub tulema plusskraadidega kuivi ilmu, tasub veel ndki teha latvadele pidlapikkuselt jreleaitamist, niteks Cervacoliga. Hea, kui repellent on soe: nii saab hema kaitsekihi ja kulugi on viksem. Lootkem, et talv ei tule liialt heitlik ja ilm psib kevadeni talvisena. See on parem nii ulukitele kui ka kogu loodusele.



Jri Tnisson, MUIK-i ulukiseire osakonna peaspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet