Eesti Looduse fotov�istlus
4/2008



artiklid
Taimlad thustavad istikute kasvatamist

Veel mned aastad tagasi valitsenud metsapuuistikute nappus vajub tasapisi ajahlma. Vaatluse all on Eesti puukoolide ja taimelavade
tegevus.

Istikupud on kadunud
Veel mned aastad tagasi valitsenud metsapuuistikute puudus hakkab tasapisi ajalooks saama, sest puukoolid ja taimelavad suurendavad judsalt tootmist. Peale koduturu jagub istutusmaterjali isegi piiri taha saatmiseks.

Istikupud tekkis 2005. aastal prast seda, kui riik hakkas pllumaade metsastamise toetusena maaomanikele euroraha vahendama. Toona ei vhendanud nudlust ka tsiasi, et taimede hinnad kerkisid le kolmandiku vrra. Kolm aastat tagasi tuli kevadel mki 16,5 miljonit puutaime, millest 11 miljonit lks RMK-le. Istikute importijad tegutsesid jrsult suureneva nudluse toel ha agaramalt, kuid praeguseks peaksid kodumaised puukoolid suutma meie vajadusele vastata kigiti ja enamgi veel.

Pilguheit taimlate argitegevusele
Olgu puutaimlad suured vi vikesed, aastaringne tegevus taimlas ja taimede kasvamise rtm on seal ikka hesugune. Kevaditi klvatakse puuseemned taimede ettekasvatamiseks maha. Siis on ka parim aeg istutada taimi avamaale vi mujale uude kasvupaika. Suvel juurduvad kevadel istutatud taimed ning puukoolides istutatakse taimed mber suurematesse kastidesse. Sgiseti heaastased puutaimed puituvad. Kahekuni nelja-aastased taimed sorditakse ja pakendatakse. Talviti on puutaimedel puhkeperiood ja sel ajal on ka tegevus taimlas soikunud.
Millised olid tnavu keskmised puutaimede hinnad? Hariliku kuuse potitaim maksis 2,5 krooni, mnni oma 2 krooni ja arukase potitaim 2,9 krooni. Avajuursete puutaimede hinnad olid jrgmised: kuusk 2,8 krooni, mnd 1,2 krooni, arukask 2 krooni.
Kui taimlates kasvatatakse eri liiki ja eri krgusega puutaimi, on igahel looduses siiski ka sobivaim kasvukoht. Niteks sobivad kuuse 2250 cm krgused avajuursed taimed suure ja keskmise rohtuvuse ning viljakusega aladele ja pllumaale. 818 cm krgusi mnni avajuurseid taimi sobib istutada keskmise viljakuse ja rohtuvusega aladele ning vheviljakatele vhese rohtuvusega paika. 3050 cm krgused arukase avajuursed taimed sobivad nii viljakatele kui ka vheviljakatele aladele ja pllumaadele.
Hariliku kuuse 2030 cm krgustele potitaimedele on kohane kasvukoht keskmise ja vhese viljakuse ning rohtuvusega alad. Hariliku mnni 1018 cm krgused potitaimed edenevad edaspidi hsti just keskmise viljakuse ja rohtuvusega aladel ning vheviljakas vhese rohtuvusega piirkonnas. 2540 cm krgustele arukase potitaimedele on soodsad eelkige keskmise viljakuse ja rohtuvusega alad ning vheviljakad vhese rohtuvusega paigad.

Kolmandik metsapuutaimedest tuleb Prnumaalt
Kuna taim peab kaks kuni neli aastat enne metsaviimist taimelavas sirguma, siis praeguseks on metsataimede kasvatajad nudlusele jrele judnud. Nii on Eestis tnavu kasvatatud juba le paarikmne miljoni metsataime. Valdavalt on need kuuse-, mnni- ja kaseistikud. htlasi on kmmekond ettevtet keskendunud vaid seemikute mgile ja loomulikult saab metsa taastada ka lageraiealale lihtsalt seemneid klvates.
Eestis raiutakse aastas metsa 17 000 18 000 hektarilt. Arvestades, et he hektari metsastamiseks kulub umbes 2000 taime, oleks Eesti aastane vajadus vhemalt 34 miljonit istikut. Et aga osa lageraielankidest jetakse looduse taastada, osale klvatakse uus mets seemnest, siis jb reaalne taimede vajadus vahemikku 1520 miljonit. Samas istutatakse kuuse-, mnni- ja arukase taimi ka linnahaljastusse ja koduaedadesse, neid kasutatakse pllumaade metsastamiseks. Mullu niteks istutas ainuksi RMK 19 miljonit puud.
Ligemale kolmandik aastasest metsapuude istikutoodangust sirgub Prnumaal Saarde vallas ASi Eesti Metsataim kasvuhoonetes ja avamaal, kus kasvatatakse vaid potitaimi ehk suletud juurekavaga taimi. Kui 2005. aastal ms ettevte 2,5 miljonit taime, siis tnavu lheb turule juba 6 miljonit. Tunduvalt on suurenenud ekspordiks minevate taimede osakaal: kolme aasta eest oli see peaaegu olematu, praegu kasvab eksporttaimi umbes paari miljoni jagu. RMK vtab Metsataimelt 3,4 miljonit, lejnud istikud jvad kodumaa ksikostjatele, philiselt erametsaomanikele.
ASi Eesti Metsataim tegevdirektor Tnu Reim mrgib, et kui septembris valminud tootmishoone koos taimede mberistutamise liiniga tiel vimsusel kiku lheb, lubab see ettevttel suurendada taimetoodangut kaheksa miljonini aastas. Juurdekasv lheks enamjaolt ekspordiks.
Vastne, 6,8 miljonit krooni maksnud hoone vimaldab teha taimede mberistutustd katuse all soojas. Selles asuv liin on firmal 2002. aastast.

Ka istikute kasvatamisel saab rakendada automaatikat
Tootmisliin vimaldab mulda, seemneid ja taimi automaatselt ette anda, istutuskaste mullaga tita ja viksemast kastist suuremasse taimi mber istutada. Liini juurde kib veel istutuskastide pesemise masin, vajadusel saab mki minevaid taimi pakendada, selgitab Reim. Edaspidi on meil kavas ehitada siia krvale ka klmhoone, kus hoida piiri taha sidutamist ootavaid pakendatud taimi.
Reim kinnitab, et istandus on praegu taimi tis ja kevadiseks istutushooajaks peaks neid kikidele soovijatele jaguma. Viimasele hetkele ei maksa tellimist siiski jtta, sest vib juhtuda, et taimed saavad kevade hakul siiski otsa, lisab ta.
Eesti Metsataim kasvatab istikuid kastides kuues kasvuhoones, igahes on 1600 m2 kaetud pinda, ja kahe hektari suurusel kastmisvljakul.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori Kalle Karolese snul on Eesti Metsataime tootmishoone ehitus lbi ajaloo suurim rahapaigutus, mis Eestis metsataimede kasvatamiseks tehtud.
Taimekasvatus on kogu metsamajanduse alus, mille arendamiseks peabki investeerima, et ka aastate prast oleks, mida metsast ligata, tdeb Karoles. Eestis kasvatatud taimedest umbes 40% on potitaimed ehk suletud juurekavaga taimed, kusjuures nende osakaal jrjest suureneb.
Kige rohkem rajab uut metsa RMK, kel tnavu on plaanis istutada 11,2 miljonit puutaime. RMK juhatuse esimees Aigar Kallas hindab krgelt just suletud juurekavaga taimede kvaliteeti. See on tnapevane taimekasvatustehnoloogia, mis ha laiemat kasutamist leiab, tleb Kallas. Seda on avajuursest taimest lihtsam istutada; potitaimede kasvatamine vimaldab nii taimla kui metsaistutamise tootlikkust ligemale kolm korda suurendada, sest suletud juurekavaga ehk nn. suljutaim vimaldab istikute mehaanilist istutamist.
Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun kinnitab, et taimede kttesaadavus on vrreldes mne aasta taguse olukorraga tunduvalt paranenud. Tema hinnangul pole suurimaks probleemiks erametsade lankide metsastamisel enam mitte metsaomaniku huvi puudumine nagu oli niteks veel kmmekond aastat tagasi , vaid suur oht ja tenosus, et tehtud investeering vib hvineda.

Prast istutamist tuleb taimi ulukite eest kaitsta
Mnedes Eesti paikades on ulukite arvukus saavutanud juba vga laialdased mtmed ning ha rohkem kuuleb metsaomanike suust arvamust, et metsaistutamine on kige kallim ulukite toitmise viis, nendib Aun. Ta lisab, et ha levinum on praktika, kui koos uute puude istutamisega piiratakse raielank taraga vi ritatakse erisuguste peletusvahenditega ulukeid eemal hoida.
Istutamine on levinud ja tulemuslik metsauuendusvte ainult sellistes piirkondades, kus ulukite arvukus on suudetud enam-vhem kontrolli all hoida, selgitab Jaanus Aun.
Viimaste aastate vltel on erametsakeskus toetanud uue metsaplve rajamist. 2008. aastal hvitab erametsakeskus metsapuutaimede soetamise puhul kuni 80% dokumenteeritud kuludest. Dokumenteeritud kulud thendavad seda, et erametsakeskus maksab toetust ainult nende taimede eest, mille kohta on taotlejal ette nidata korrektne ostuarve.
htlasi kehtib nue, et metsakultiveerimismaterjali tootjal peab olema vastav tegevusluba vi turustaja. Kui tegemist on niteks mnest vlisriigist sisse toodud taimega, peab see olema kantud taimetervise registrisse. Nimetatud registrid on avalikud ja asuvad vastavalt metsakaitse ja metsauuenduskeskuse kodulehel (www.metsad.ee) ja taimetoodangu inspektsiooni kodulehel (www.plant. agri.ee). Kui puutaimede mja suhtes peaks tekkima kahtlus, tasub alati nendest asutustest tema taust le kontrollida. Mitu tugevat metsahistut pakuvad metsaomanikele ka taimede hise hankimise teenust. Samuti aitavad histud toetuse saamiseks taotlusi koostada.
Ka Jaanus Auna snul tasub metsauuendusest huvitatud omanikel prduda abi saamiseks metsa asukohajrgse histu poole. Abi on valmis jagama ka erametsakeskuse konsultandid.



Ain Alvela, ripeva ajakirjanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet