Eesti Looduse fotov�istlus
4/2008



artiklid
Puhkajad metsa seisundit mjutamas

Kne all on eelmises Eesti Metsas alustatud metsapuhkusega seotud keskkonnamjude teema. Seekord ksitletakse uuringute tulemusi, selgitamaks puhkajate mju metsa seisundile. Uuringud tehti RMK tellimisel ning KIKi toetusel.

Telkimisaladel teevad muret peamiselt pinnase, taimestiku ja noorte puude kahjus- tused
Riigimetsas on telkimisalaks enamasti valitud palu- ja nmmemetsade tbirhma kuuluvad mnnikud. Sealsete puistute esimeses rindes valitsevad mnnid, vaid alusmetsas ning teises rindes lisandub arvukamalt teisi puuliike, eriti kuuske. Uuritavatel aladel on lekaalus vanemad puistud, kuid tuleb ette ka nooremaid ja keskealisi.

Autorid: Kalle Karoles, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor
Kaidi Maran, RMK loodushoiu osakonna maastikukaitse spetsialist

Uuringutes ksitletud puhkealadel nii ppe- ja matkaradadel kui ka telkimisaladel on peamised ja ha svenevad probleemid pinnase kahjustamine ja sellele jrgnev erosioon, mida ennekike phjustavad rannaluidetele sitvad autod ning rannalhedast vi nlvadel paiknevat metsa tallavad inimesed.
Puude pahatahtlikku vigastamist tuleb nneks ette ha harvemini. Enamasti juhtub seda telkimisaladel, kus puhkajad peatuvad pikemalt: siis tallatakse metsapuude looduslikku uuendust vi murtakse noori puid ja vanemate puude alumisi oksi ktteks. Seda laadi probleeme on jnud vhemaks, kui riigimetsa majandamise keskuse ttajad hakkasid kandma hoolt, et telkimis- ja lkkekohtades oleks kttepuid.
Kohati teeb ikka veel muret prahistamine (eriti seal, kus on pidutsetud vi korraldatud koosviibimisi). Vahel on puude mber veetud traate ja nre selleks, et kuivatada pesu, kinnitada telke vi rajatisi. Paraku unustatakse need sageli koristamata. Puhkealade majandamist hirib ka piirete ja viitade lhkumine, olmeprgi toomine telkimisalade prgikonteineritesse ja kttepuude vargus.

Telkimisalade lhedal ei saa metsa jrelkasv judsalt
areneda Puude kahjustamisest ajendatud suurim probleem seisneb loodusliku uuenduse ja jrelkasvu puude vikeses hulgas ning halvas seisundis. Pooltel uuritud 32 alast oli mnni jrelkasvu ja loodusliku uuenduse puude osakaal alla 10% kigist puudest.
Rahuldaval hulgal leidus loodusliku uuenduse ning jrelkasvu puid vaid Prnumaal paikneval populaarsel Krapi telkimisalal ja Peipsi phjaranniku Kopraonu telkimisalal, kus jrelkasvu ning loodusliku uuenduse puude osathtsus puude koguarvust hlmas vastavalt 76,2% ja 68,3%. Samas ei leidunud ka seal uuendust kikjal, vaid paiguti vhekidavamates kohtades. Loodusliku uuenduse seisukohalt on olukord vga halb niteks Hiiumaa Leemeti piknikukohas ja Saaremaa Soela puhkealal, kus mnnienamusega puistutes pole ldse mnni looduslikku uuendust ega jrelkasvu. Vaid ksikuid uuenduse taimi vib mrgata Phja-Eesti puhkeala Jrvi Pikkjrve telkimisalal ja Rpina-Vrska puhkeala Kaljupealse piknikukohas, kus loodusliku uuenduse ning jrelkasvu puud hlmasid vaid vastavalt 0,7% ja 0,8% puude koguarvust. Loodusliku uuenduse puud on sageli koondunud kas tihedamate puuderhmade alla vi reljeefi krgematele vi madalamatele osadele, olles seal tihti liiga tiheda seaduga selleks, et konkurentsis valgus- ja toiteolude prast vastu pidada.
Puistute larinde mnnid on paljudes kohtades judnud lausa raugaikka ning hakkavad vlja surema. Kauksi telkimisalal kasvavad erivanuselised mnnikud on kuni 150 aasta vanused, Kopraonu ja Lemme telkimisalal kuni 170-, Paukjrve telkimisaladel kuni 180-aastased. Nii mnigi puhkealal kasvav mnd on nakatunud mnnitaeliku vi mnni-koorepletiku viljakehadega ning vra on hrenenud.
Puhkealade puistutes on probleemiks ka puuliikide vaheldus, mis sageli pole ei koloogilisest ega ka puhkemajanduslikust vaatevinklist edenenud soovitult, kuna mitmel telkimisalal leidub mnnikutes enamjaolt kuuse loodusliku uuenduse puid. Niteks hlmavad mnni loodusliku uuenduse ja jrelkasvu puud kigil telkimisaladel ja puhkekohtades kokku 41% kigist loodusliku uuenduse ja jrelkasvu puudest. Sellistes oludes, vana metsa turbe all, on varjutaluval kuusel eelised valgusnudlike puuliikide ees. Kuid telkimisaladel enim levinud kasvukohatbid pohla, sambliku ja kanarbiku pole enamasti kohased, kasvatamaks tulevikupuistutena kuusikuid.
Seega on hdavajalik rakendada abinusid, mis soodustaksid puhkekohtade puistute looduslikku uuendust ja vajaduse korral maapinna mineraliseerimist. Uuenduse rhmade mber tuleks rajada piirded vi istutada lisaks uus osaline metsakultuur.

Enamjaolt saavad viga vanemad puud
Suur osa uuritud puhkekohtade puid on kahjustatud. Elujus puud hlmavad kokku ainult 40% kigi uuritud alade puude koguarvust, kergemate kahjustustega puid on 38% ning prdumatult viga saanud puid 16%. Hukkunud ning raiutud puude osakaal on nneks kllaltki vike, vastavalt 2,9% ning 2,7%.
Kahjustusphjustest valdasid kigil aladel biootilised tegurid (38%). Abiootilised kahjustused ilmnesid 16% puudest ja inimtekkelised, peamiselt looduspuhkusega kaasnevad vigastused 20% puudest.
ldjuhul saavad eakamad puud inimtegevuse tttu rohkem viga kui nooremad, sest vanad puud on pidanud kauem kasvama puhkemajanduse oludes. Kige ulatuslikumaid inimtekkelisi kahjustusi vib telkimisaladel mrgata esimese ja teise rinde mndidel, vastavalt 37,4 protsendil ja 38,5 protsendil. Jrelkasvu ja loodusliku uuenduse mnnid on inimsurvele paremini vastu pannud: kahju on saanud vastavalt 31,3% ja 11,2% puudest. Samas on rngemad just nooremate puude kahjustused (eriti ladva murd), kuna vanadel puudel on enamasti murtud alumisi oksi vi ilmnevad koorevigastused, mis pole nii ohtlikud.
Inimtegevus on telkimisala puid enim mjutanud Saaremaal Soela, Meiuste ning Veere pikniku- ja lkkekohas: seal on kahjustatud vastavalt 67%, 61% ja 42% puudest. Kige vhem viga saanud puid on Nva Keibu ja Perakla telkimisalal: 2,1% ja 8,1%. Samas hakkab Perakla telkimisalal silma ulatuslik pinnasekahjustus.
Mnni esimese rinde puudel on inimese sl tekitatud enim tvevigastusi 71,0 protsendil kigist antropogeense kahjustusega mndidest. Seda laadi vigastuste osakaalult jrgnevad murtud vi krbitud okstega mnnid (19,3%) ja paljandunud juurtega puud (5,6%).

Pinnase ja alustaimestu kahjustusi leidub kige enam saaremaal
Niteks on puhkajad tekitanud pinnasele ja alustaimestule kahjustusi Rpina-Vrska puhkeala Kaljupealse piknikukohas ning Saaremaa Soela ja Mndjala pikniku- ja puhkekohas: seal on alustaimestu enamjaolt hvinud (vastavalt 77, 74 ja 68 protsendi ulatuses). Suurematest telkimisaladest on kige vhem alustaimestut silinud Peipsi phjarannikul Raadnas, Nva puhkealal Peraklas, Tallinna mbruses Vna-Jesuus ja Prnu-Ikla puhkealal Lemmel: tallamise tttu on seal taimestik hukka saanud vastavalt 62%, 61%, 59% ja 56% pinnast. Et taimkate saaks taastuda, on Raadna telkimisala ajutiselt suletud.
Metsaaluse taimekoosluse seisund on kige parem Rpina-Vrska puhkeala Leevaku ja Saaremaa Triigi pikniku kohas: alustaimestuta ala vtab enda alla vaid vastavalt 7% ja 18%. Suurematest telkimisaladest on taimkate seni suhteliselt hsti vastu pannud Prnu-Ikla puhkealal Krapis ning Peipsi phjaranniku Kauksi ja Kopraonu telkimiskohas, kus alustaimestuta ala hlmas 2003. aastal vastavalt 32%, 34% ja 36%. Mdunud aastaks oli Kauksi telkimiskoha pinnase seisund tunduvalt paranenud, sest piirati klastusmahtu ja valmistati ette uued laudteed ning parklad. Nnda suurenes alustaimestuga kaetud ala osakaal 16,7%.
Need alad, kus ei leidu alustaimestut ja mulla mineraalosa on paljandunud, alluvad kergesti erosioonile. Kige ulatuslikumalt on mineraalpinnas paljandunud Saaremaal Mndjala puhkekohas, Veere I lkkekohas ning Soela IV piknikukohas (62,9%, 43,2% ning 40,9%). Suurematest telkimisaladest ilmneb sama probleem kige teravamalt Nva puhkealal Peraklas ja Prnu-Ikla puhkeala Lemme telkimisalal (21,1% ning 18,7%). Mneti parem on knealune olukord Phja- Eestis Jrvi Pikkjrve ning Tallinna mbruse Meremisa telkimisalal (3% ja 5,4%). Seevastu Hiiumaal Leemeti ning Saaremaal Kalasma piknikukohal ei ole mineraalpinnas ldse paljandunud.

Matkajad tallavad rajad ha laiemaks
Eestis on viimastel aastatel rajatud terve hulk huvitavaid matka- ja pperadasid, enamasti on selle eest kandnud hoolt riigimetsa majandamise keskus. Ettevalmistatud rajad pakuvad linnastunud inimestele vimaluse saada osa meie mitmekesistest loodusvrtustest, kia huvitavates ja kaunites kohtades, mille kohta saab teavet infotahvlitelt ja -voldikutest. Oma ilmelt erinevad matkarajad suuresti: loodusolude, kasutuskoormuse ning keskkonnale tekitatud kahjustuste poolest. Enamasti ei tee muret mitte niivrd puude kahjustamine, vaid radade lemrane tallamine ja seetttu tugevasti kulunud maapind. Kllaltki palju leidub paljandunud pinnasega erodeerunud matkaradu. Kige erosioonitundlikumad on liivmuldadel ja knklikul reljeefil paiknevad rajad.
Radade seisundit hinnatakse muu hulgas nende keskmise laiuse jrgi. Kige laiemaks trambitakse eesktt meelispaikade rajad, mida kaudu huvilised juavad parklatest peamiste loodusvrsusteni. Niteks Keila-Joa matkaraja keskmine laius oli 2004. aastal 436 cm (suurim laius 1050 cm). Taevaskojas oli 2002. aastal raja keskmine laius 414 cm, aga kolme aasta prast oli see laius vhenenud 345 cm-ni. Rannametsa-Tolkuse matkarada oli 2003. aastal keskmiselt 277 cm lai, Koprarada 2004. aastal 270 cm laiune, Kotka rada 2003. aastal 226 cm ja Vllame matkarada 2005. aastal 211 cm lai. Oandu loodusmetsaraja keskmine laius oli 2004. aastal 206 cm. Esialgu on plaanis teha igal neljandal aastal kordusinventuur, hindamaks radade seisundi muutusi.
T kigus mdeti ka radade ristprofiil ning raja pind jagati eri kulumusega tsoonideks. Radade pinnase keskmine kahjustusaste oli Keila-Joa pargis 4,1, Koprarajal ja Paukjrve pperajal 3,8, Oandu loodusmetsarajal 3,7, Jussi pperajal 3,6, Taevaskoja matkarajal 3,3, Rannametsa-Tolkuse matkarajal 2,7, teistel uuritud radadel, nagu Viieristi ja Soontaga, aga viksem. Matkaradade keskmine kulumus erosiooni ja pinnase tihenemise tttu oli 5 cm. Enim oli kulunud Taevaskoja rada, mis kulgeb Saesaare parklast Vike-Taevaskotta, kus raja keskmine kuluvus oli 30 cm. Oandu loodusmetsarajal mdeti keskmiseks sgavuseks 10 cm; suurim sgavus oli 33 cm.

Kuidas parandada metsade seisundit ja koormustaluvust?
Vttes aluseks puhkealade seisundit kajastavad seireandmed, saab puhkemajanduse negatiivset keskkonnamju vhendada, kui metsapuhkust paremini korraldada ja meelispaikade koormustaluvust suurendada. Selleks tuleb uuringute alusel teha kindlaks puhkamiseks sobivad ja mittesobivad piirkonnad ning tegevused, vajaduse korral puhkeala sulgeda vi aidata kaasa selle metsade seisundi taastumisele ning paranemisele. Oma rolli mngib siin igusloome, thtis on inimeste koolitamine ja teavitamine.
Kavandades puhkealade kaitset ja majandamist, peab arvestama keskkonnaseisundi hindamise tulemusi. Need kajastuvad nii iga-aastastes uuringute lpparuannetes kui ka iga puhkeala kohta koostatavas kasutuskorralduskavas. Konkreetsed abinud olid kne all eelmises Eesti Metsa numbris Kaidi Marani artiklis RMK puhkekohtade maastikuaspektidest.
Puhkealal viibides oleks hdavajalik lugeda kigepealt infostendilt teavet puhkeala puhkevimaluste ja loodusvrtuste kohta, kindlasti ka n.-. sstlikkuse snumit. Kui on vaja lisainfot, saab nu ja soovitusi RMK teabepunktidest ja kodulehelt.


Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet