Eesti Looduse fotov�istlus
4/2008



artiklid
Erametsanduse tugissteemid paranevad

Erametsanduse hvanguks on rakendatud tugissteeme, kuid neid lisandub veelgi.

Erametsade raiemaht peaks suurenema
Rasketel aegadel on ikka metsast abi saadud. Nib, et ks omamoodi raskeid aegu on Eestis jlle ktte judnud. ha rohkem rgitakse nii raha- kui ka tnappusest. Erametsade raiemaht jb tunduvalt alla metsanduse arengukavas lubatule, seega on ilmne, et meie metsavarude abil saaks kvasti suurendada (maa)inimese tulubaasi, tagada thivet, htlasi tarnida metsatstusele toorainet. Thtis roll on metsadel ka taastuvenergia osakaalu suurendajana. Euroopa Liit on seadnud endale ambitsioonikad sihid suurendada aastaks 2020 taastuva energia osathtsus 20%-ni kogu energiatarbimisest. Viimase aja suundumused poliitikas on teinud ka otsustajad Euroopas vga murelikuks: svenenud on sltuvus suure idanaabri energiaallikatest. htaegu raiutakse Euroopas ainult 60% metsade iga-aastasest juurdekasvust. Seega on nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna raiel kllaldaselt arenguvaru ja ilmne on vajadus suurendada metsakasvatusmahtu.

Ksud-keelud ei thusta metsakasutust
Ksu korras on vga raske panna kedagi enda omandit kasutama. Ennekike on keeldude siht hoida ra teatud tegevus, mitte rgitada agaralt tegutsema. Metsaomaniku tegutsemisiha mjutab kindlasti paljurgitud maksussteem. Praegune metsanduse spetsiifikat mittearvestav ja vikemetsa majandamist jrjepanu kahjumisse kiskuv ssteem ei innusta erametsaomanikke tle. Et aga maksuseaduste muutmine ei ole lpuks meie otsustada, keskendun nendele mjuritele, mida metsaomanikud hes erametsakeskusega ise suunata saavad.

Metsahistute tegevus
Kui metsaomanikul on muresid, peaks just metsahistu olema philine partner, kes aitab neid lahendada. Eestis on llatavalt palju metsahistuid 45. Paraku on nende hulgas neidki, kellel napib igapevast praktilist tegevust. Kuna mne liikmega histut on lihtne luua, on neid pahatihti asutatud ka ainult toetuste saamiseks. Ka juhul, kui juba tegutseva histu juhtisikutega ei suju koost, on loodud krvale n.-. oma histu, vaevumata liituda juba toimiva ssteemiga.
Nii olemegi olukorras, kus niteks Soomes on keskmise histu kohta metsamaad keskmiselt 25 korda rohkem ja metsaomanikke le 60 korra rohkem kui Eestis. Rootsiga ei kannata me ldse mingit vrdlust: suures metsariigis aetakse lbi pelgalt nelja metsahistuga. Sellises valguses on ksitav, kas vikese liikmeskonnaga histutel jagub jtkusuutlikkust rahanduse ja halduse valdkonnas. Paraku thendab vhene liikmeskond ka kesist tulu liikmemaksudelt. Nii mnigi kulu (niteks raamatupidamise korraldus) tuleb aga teha ka paariliikmelisel histul. Kindlasti vib selline histu toimida klubina, aga niteks pideva nustamisteenuse vi erametsast puiduvaru mgi korraldusel jdakse kardetavasti jnni.
Hoogustamaks metsahistute tegevust ja toetamaks just nimelt histute kasvu on erametsakeskusel plaanis kaks uut tegevussuunda.
Esiteks on 2009. aastal kavas hakata metsahistuid rahaliselt toetama. Nnda saaks korraldada metsaomanike ppepevi, edendada koolimetsade tegevust ja viia ellu majanduskoost projekte. Toetuse suurus oleneb histu liikmete arvust.
Teiseks tahame thustada tugiisikute tegevust. Juba mitme aasta jooksul on erametsakeskuse kaudu toetatud tugiisikute td. Tugiisik ei korralda mitte ksnes histu tegevust, vaid on ka piirkonnas metsaomaniku esimene kontaktisik. Edaspidi peaks igas maakonnas olema rakendatud tle tugiisik, kelle peamine lesanne ongi tegelda erametsandusega. Selleks kavatseme suurendada tugiisikutele makstavat tasu, htlasi seome tema tasu lpliku suuruse sellega, kui palju tal nnestub metsaomanikke histegevusse kaasa tmmata.

Nustamisssteem
vajab tugEvdami st Alates 2009. aastast ei tasu metsaomanikel nu saamiseks enam prduda keskkonnateenistuse spetsialisti poole. Nende kohustuseks jb edaspidi vaid metsateatise menetlemine. Seda, kuidas ja mida teatise blanketile kirjutada, tuleb ksida konsulendi kest. Eestis on le kolmekmne atesteeritud metsakonsulendi. Paraku tegutseb neist aktiivselt vaid kmmekond. Konsulentide tegevuse rahastusssteem on olnud kohmakas: raha on liikunud aeglaselt ja tasu nustamist eest ei motiveeri konsulenti tarmukalt tegutsema.
Phiolemuses jb nustamisssteem endiseks: metsaomanik vib konsulendilt saada aastas kuni 15 tundi erametsakeskuse doteeritavat nuannet (erametsakeskus maksab metsaomaniku eest konsulendile 400 krooni iga nustamistunni eest). Sellega kaasnevad transpordikulud tuleb aga ldjuhul katta nuande saajal. Samuti tuleb endal rahakotti kergendada, kui nustamismaht letab 15 tunni piiri. Peale selle vib konsulent alates uuest aastast nustada metsaomanikku lihtsustatud korras kuni kahe tunni jagu. See thendab, et metsaomanikuga ei pea slmima lepingut ega esitama phjalikku aruannet jagatud nuande kohta. Tasu metsaomanike nustamise eest peavad konsulendid saama iga kuu. Tuleb rhutada, et knealused konsulendid ei ole erametsakeskuse palgalised ttajad. Tegemist on fsilisest isikust ettevtjatega, kes ei saa mingit phipalka tl veedetud tundide eest. Nende teenistus oleneb metsaomanike nustamise mahust.

Toetused peavad judma tegelike abivajajateni
Eesti on liberaalse majanduskeskkonnaga riik. Siiski ei kohtle kik igusaktid kiki isikuid vrdselt. Nii niteks on maksuseadused kogu aeg soosinud metsa majandamist juriidiliste isikute kaudu. Kuid toetusi on saanud hteviisi taotleda kik metsaomanikud. Kuna toetusraha ei ole piiramatult, on tahtjaid olnud rohkem kui saajaid. Nii ji 2007. aastal raiesmike uuenduse tarbeks puudu ligi 3 miljonit krooni toetusraha ja noore metsa hoolduseks ligi 1,6 miljonit krooni. Samas lks mullu ligi 30% metsakasvatustoetuste kogusummast kmnele suurimale toetuse saajale. Need kmme hlmavad alla 1% toetusesaajate koguarvust. Pilguheit nende majandustegevuse andmetele nitab, et tegemist on edukate ettevtjatega. Kmne suurima toetuse saaja keskmine osa- vi aktsiakapital on le 0,7 miljoni krooni, keskmine kive 19 miljonit krooni ja keskmine aastane kasum 10 miljonit krooni.
Jrjepidevalt metsi majandavad ettevtjad on toetustega paremini kursis kui vikemetsaomanikud ja neil on suurem haldusvimekus koostada toetustaotlusi. Nii ongi suuremad tihtipeale enne jaol, kui viksemad rgatagi juavad. Olukorras, kus toetusraha napib, ei peaks kiki taotlejaid vrdselt kohtlema. Ennekike peab toetama neid, kelle finantsvimekus ei vimalda teha pikaaegse tasuvusperioodiga investeeringuid metsakasvatusse. Eelnev ei thenda, et suured rahaksijad tuleks ldse ilma jtta. Kuid tuleb luua ssteem, mis vimaldaks ka vikestel lgile pseda. Kigepealt peab vlja ttama hindamiskriteeriumid, mille alusel saab toetustaotlused pingeritta seada. Samuti peaks kaaluma, kas tasub kehtestada toetussumma piirmr he taotleja kohta.
Hea on tdeda, et hoolimata keerulistest majandusoludest saame toetusi maksta ka tuleval aastal. Metsauuendusele on plaanis jagada 13 miljonit krooni ja metsamajanduskavade koostamise tarbeks 11 miljonit krooni. Raha on eraldanud keskkonnainvesteeringute keskus.

Erametsanduse tugissteem peab ka ise raha teenima
Metsahistute tegevus oleneb vga paljuski riigi abirahast. Omateenitud raha on paraku napilt, ka nuandessteemis. Suur sltuvus riigi rahast ei taga aga selle valdkonna sltumatust ega anna piisavat tagatist, et seda laadi korraldus toimib ka edaspidi. Mida teha, kui riigi rahakott saab thjaks vi kaob poliitiline tahe erametsandust toetada? Erametsasektor peab ka ise vaatama, mil moel teenida.
Kuigi edenenud on ka hulk alternatiivseid metsakasutusviise, liigub endistviisi kige rohkem raha puidukaubanduses. Senini on Eesti metsaomanikud turul puukaupa ikka ksinda teinud. Hoolimata sellest, et erametsakinnistud on vikesed ja killustunud, lheb iga metsaomanik oma langikese vi puukoormaga ksi turule, tegemata koostd naabritega. Vikesed mgiksused hte liites oleks aga mastaabiefekti tttu vimalus saada puuostjatelt krgem hind. Koordineeriv roll peaks siin olema metsahistutel, kes saaks olla vahelliks hulga vikemetsaomanike ja suurte ostjate vahel. Puidumgi korraldus vimaldaks ka histul endal lisaraha teenida.
Erametsakeskuse eestvttel ja KIK-i toel on selline projekt tnavu sgisel kivitatud: kaheksas Eesti piirkonnas on kohalike metsahistute juurde tsse haaratud konsulent, kelle lesanne on hismgile elu sisse puhuda. Et metsandusettevtetele lisakrediiti saada, plaanivad metsaomanikud asutada hoiulaenuhistu. Kui saadakse kokku kllaldaselt asjast huvitatuid, peaksid need alustama tegevust juba 2009. aastal. Ehkki finantskriisis siplevast maailmast on keeruline leida laenuraha, tasuks seda siiski proovida. Meil, metsaomanikel, leidub ju vara metsa , millega laenu tagada. Mets ei pea tulu teenima ainult kirve teel, vaid kapitalituru vimalusi kasutades viks tema omanikku rahandusvaldkonnas abistada ka alles kasvavana.
Kokku vttes: erametsaomanike tugissteemi (histud, toetused, nuanne) teenused peavad kindlasti olema kvaliteetsed ja kttesaadavad metsaomanikele kikjal Eestis. Meil on sinna veel pikk tee, aga pdleme eesmrgi poole. Kuigi avaliku sektori tugi on vga oluline, ei saa luua ssteemi, mis phineb ainult riigi rahadel. Ka metsaomanik ise peab panustama ssteemi toimimisse.



Jaanus Aun, SA erametsakeskus juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet