Eesti Looduse fotov�istlus
4/2008



artiklid
Metsaselektsioonist Eestis ja Ltis

Kui kaugele oleme Eestis metsaselektsiooni ja -puude aretuse alal judnud, selle le ajendas arutlema meie lunanaabrite juures nhtu.

Ltis korraldati huvitav metsaselektsiooni ja -puude aretuse kursus
6.10. oktoobril peeti Ltis Balti metsandus-, veterinaaria- ja pllumajanduslikooli BOVA raames magistrantidele metsaselektsiooni ja -puude aretuse kursus, mille peakorraldaja oli Lti pllumajanduslikool. Kursus koosnes kahest osast: teooriapool ja ndalane praktiline osa Ltimaal. Kohalike ppejudude krval olid kaasatud ka klalislektorid Leedust, Soomest ja Eestist. Peale tudengite lbisid nimetatud kursuse tienduskoolitusena ka metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse juhtspetsialist Mrt Bratka ja RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna seemlamajanduse tjuht Maila Birkavs.

Kursuse korraldajad olid rituse ettevalmistamisega tublisti vaeva ninud ja tnu thusale eeltle oli osalejatel vimalik saada phjalik levaade metsaselektsiooni ja metsapuude aretuse eri etappidest ning ltlaste edusammudest selles vallas. Kokkuvtlikult vib elda, et nhtu avaldas muljet: meie lunanaabrid on sel alal meist kaugele ette judnud. Seega oleks mistlik anda htlasi levaade sellest, millisel tasemel oleme meie ja kus me viksime olla.

Arvestades metsavarusid ja ajaloolist tausta, on Lti kige sobivam riik krvutuseks
Esmalt lhike levaade meie ja Lti metsavarust. Nagu tabelist nha, on esile toodud nitajad kllaltki sarnased, kige olulisem erinevus seisneb riigimetsade pindala vahel. Kuna metsaselektsioon ja -puude aretus on kllaltki mastaapsed alad, siis ltlaste snul suudab selles valdkonnas hakkama saada tavaliselt ksnes riigimetsa majandav asutus. Erametsaomanikel vi neid koondavatel organisatsioonidel ei ole ldjuhul vimalusi tegeleda iseseisvalt metsapuude aretusega. Nnda on tabelis esitatud riigimetsade andmete vrdlus. Ja kuna aretustegevuses kasutatakse enamasti majanduslikult kige olulisemaid puuliike, on tabelis toodud mlema riigimetsamaa pindala jagunemine kolme kige olulisema puuliigi jrgi.

Metsaselektsioon algab plusspuude valikust
Valikujuhendid on mlemas riigis kllaltki sarnased, oluline erinevus seisneb puude arvus. Kui Eestis on viimaste andmete jrgi 317 mnni, 117 arukase ja 73 kuuse plusspuud, siis Ltis on neid vastavalt 1300, 700 ja 1700 ehk iga Eestis valitud ja alles oleva plusspuu kohta on Ltis le seitsme plusspuu. Tsi, vanematest allikatest vime leida infot, mille jrgi on ka meil plusspuid rohkem olnud ja suur osa nende kloonidest leidub seemlates. Samas on ju osa plusspuid ka lunanaabritel oma loomuliku lpu leidnud, nii et aegade jooksul valitud plusspuude ja nende kloonide suhtarv on eespool esitatud andmetega vrreldes ikkagi enamvhem sama. Kui arvestada riigimetsa pindala erinevust Eestis ja Ltis, siis viks meil olla thtsamate puuliikide plusspuid umbes neli korda rohkem. Kuid milleks meile ikkagi nii palju plusspuid? Vastus on lihtne: mida enam on algmaterjali, seda suurema tenosusega saame neist omakorda kige paremad vlja valida, nende jrglasi metsas kasvatada ja seega ka tulevikus rohkem puitu.
Plusspuude suurt hulka phjendavad ltlased ka hega kolmest aspektist, millele toetudes on koostatud peamiste puuliikide aretusstrateegiad. Nimelt: kui selektsioonis ja aretustegevuses kasutatakse suuremal hulgal plusspuid, suudetakse koloogilisest aspektist lhtudes tagada piisav geneetiline varieeruvus, mis samas tagab arengustrateegia majandusliku aspekti: saada tulevikus tulundusmetsast rohkem ja kvaliteetsemat puitu. htlasi arvestatakse aretusstrateegiates ka sotsiaalse aspektiga, kuna puhkamine muutub Lti metsades ha populaarsemaks. Et sellele kaasa aidata, on igati otstarbekas panna metsadesse kasvama heade prilike omaduste ehk visuaalselt ilusama vlimusega puud: nnda peaks mets tunduma ka linnainimestele meeldivama paigana kui looduslikult.

Plusspuude ja nende kloonide sobivust seemnekogumiseks kontrollitakse jrglaskatsetega ning kloonide kasvu vrreldes
Klassikalise teooria jrgi on prast plusspuu valimist jrgmised sammud plusspuu kljest pookokste vtmine, nende pookimine aluse klge ning istutamine seemlasse ehk siis vegetatiivse seemla rajamine. htaegu ka plusspuult seemnete kogumine ja nendest jrglaskatsete rajamine.
Teatavasti on iga organismi fenotp ehk vlimus, kuju tingitud kahest olulisest tegurist: genotbist ja keskkonnamjudest. Metsas valitakse plusspuu vlimuse jrgi, teadmata seejuures, kas konkreetne puu on niisugune just seetttu, et tal on hea genotp, vi on selle phjuseks konkreetsele genotbile ideaalselt sobivad keskkonnaolud. Et selles selgusele juda, on erakordselt thtis koguda plusspuult seemneid ja hinnata, kuidas plusspuu jrglased kasvavad emapuu kasvukohast erinevates tingimustes. Kui plusspuu jrglased ei nita katsekultuurides head kasvu, thendab see, et antud plusspuu fenotp on valdavas osas phjustatud headest kasvukohaoludest, mitte genotbist ja selle plusspuu poogendeid ei ole mistlik seemlas kasvatada ning teda ei tohi edasises aretusts kasutada.
Samuti tuleb jlgida poogendite kasvuomadusi seemlas. Seega ei ole majanduslikult eriti otstarbekas kasvatada selliseid plusspuu kloone, mille kohta pole tehtud jrglaskatseid ega pratud thelepanu nende kasvuomaduste vrdlusele; ka seemneid ei tasu neilt puudelt koguda. Me ei saa olla kindlad, et plusspuu valiku, pookimise, istutamise, seemla hoolduse ja seemnete kogumise kulutused teeks hiljem tasa geneetiline kasum. Seda viks defineerida kui mingi tunnuse vi vrtuse suurenemist jrgnevatel plvkondadel, mis on saavutatud kunstliku aretuse vi valiku kaudu, vrreldes loomulikes oludes kasvanud sama plvkonna isendi(-te)ga seemla seemnest kasvatatud metsast ei pruugi me saada rohkem ja kvaliteetsemat puitu, kui me oleksime saanud looduslikust puistust vi sealt kogutud seemnest kasvatatud kultuurpuistust.

Eestis on katsekultuure rajatud endel pihelgase ja Ivar Etverki juhendusel
Eestis ei ole kahjuks (mningate eranditega) praktikas kasutatavate plusspuude kloonidega jrglaskatseid tehtud. Ja mningate erandite all tuleks mista professorite Endel Pihelgase ja Ivar Etverki juhendusel rajatud mnni ja kuuse jrglaskatsekultuure vastavalt 34 ja 41 hektari suurustele aladele, mis sisaldasid eri kasvukohatpidest prit ksikpuude jrglaste krval ka plusspuude jrglasi. Ehkki aegade jooksul on mningaid jrglaskatsekultuure veel kasvama pandud, on eespool nimetatud teadlaste juhendusel tehtud katsed ainsad, mis vhemalt osaliselt silinud ja mille kohta on olemas ka skeemid. Nimetatud katsekultuure on aegade jooksul mdetud ja tehtud ka kokkuvtteid, kuid praktikas ei ole neid tulemusi kasutatud.
Samas on niteks hariliku mnni jrglaskatsetega hlmatud vaid marginaalne osa praegu kasutuses olevatest plusspuudest, sest katsekultuurideks seemnematerjali kogumine lpetati 1966. aastal, kui suurt osa plusspuudest polnud veel valitudki. Seevastu meie naabermaal Ltis on kigi 3700 mnni, kase ja kuuse plusspuuga tehtud jrglaskatseid ja tulemuste phjal valitud sobivad eksemplarid aretustks. htlasi on ebasobivad kloonid seemlatest eemaldatud. Ltlaste snul rajasid nad sel aastal 70 hektarit jrglaskatseid.
Soomlastega ei ole mtet meie olukorda ldse vrrelda: 1996. aasta andmete jrgi oli neil 783 katseala, kus tehti jrglaskatseid, praeguste hinnangute jrgi on neil jrglaskatsete puid le 6000 hektaril ja neid rajatakse juurde. Soomlastel hakkab valmistama probleeme leida inimesi, kes neid mdaksid.
Ltimaal on nii mnni, kuuse kui ka kase jrglaskatseid tehtud iga liigi kohta keskmiselt sajal hektaril. Vike erand on hariliku mnni katsekultuurid, kus 102 hektari kultuuride hulgas on ka paikkondlikke katsekultuure ja ristamiskatse puid. Eestis on Endel Pihelga juhendusel rajatud katsekultuuridest kasutatavatena silinud umbes kmme hektarit. Peamine phjus on siin selles, et need maad, kuhu katsekultuurid rajati, tagastati erastamise kigus igusjrgsete omanike jreltulijatele ja uued metsaomanikud asusid agaralt harvendusraieid tegema. Enamiku alade katsekultuurid muutusid seeprast katsekultuuridena kasutusklbmatuks vi liiga tugeva harvendamise tttu tuultele vastuvtlikuks ja hukkusid sootuks.

Perspektiivi silmas pidades on metsauuenduseks kige tulusam kasutada kohalikku heade prilike omadustega kvaliteetset seemla seemet
Nii nagu katsekultuure, on ka seemlaid Ltis mrgatavalt rohkem kui Eestis. Kui meil on esimese astme mnni- ja kuuseseemlaid tnavuse aasta kokkuvtete jrgi vastavalt 168,2 ja 42,9 hektarit, siis Ltis on peamiste okaspuuliikide seemlaid vastavalt 700 ja 170 hektarit. Krgema ehk siis poolteise vi teise astme seemlaid pole Eestis ldse, Ltis on aga 135 hektarit mnni ja 10 hektarit kuuse poolteise astme seemlat, kus kasvavad vaid parimad jrglaskatsed lbinud plusspuude kloonidest.
Seemlate pindala oluline erinevus kajastub ka seemlaseemne kasutamise osathtsuses metsauuenduseks tarvitatava metsaseemne hulgas. Eesti metsaseemne arengukava jrgi on aastatel 19982002 metsakultiveerimiseks ja taimede kasvatamiseks kasutatud 22,9% mnniseemlate seemet ja 26,5% kuuseseemlate seemet.
Aastaraamatust Mets 2007 ei leia 2003.2006. aasta kohta samavrseid andmeid, kuid on vimalik saada infot selle kohta, kui palju koguti neil aastail mnni seemla- ja puistuseemet: 20,8% ja 79,2%. Kuuseseemne kohta kahjuks andmeid pole. Seega viks teha ldistuse, et Eestis kasutatakse metsauuendusel keskmiselt 2025% seemlaseemet ja 7580% puistuseemet. Niisugusest vahekorrast annab tunnistust ka RMK kodulehel taimede ja seemnete mgi rubriigis toodud tekst (thelepanu tuleks prata seemnete pritolukoha esitamise jrjekorrale): Lisaks istutusmaterjali kasvatamisele varutakse metsast puistuseemet ja seemlaseemet spetsiaalselt selleks rajatud seemneistandikest. Rohkem pole seemnete kvaliteedi kohta midagi eldud.
Samas rubriigis leiab igusloome lingi alt viited neljale igusaktile, mis ksitlevad seemnemajandust. Neist ks, keskkonnaministri mrus nr. 75 aastast 2006, stestab kultiveerimismaterjali algmaterjali pritolupiirkonnad ja nendest kogutud seemnematerjali kasutamise teistes piirkondades. Eestis on vlja kidud idee, et oleks mistlik tuua metsaseeme sisse mnest teisest riigist: olevat odavam, kui ise metsaselektsiooni ja aretusega tegeleda. Ideele on toeks ka eespool mainitud keskkonnaministri mrus, mille jrgi vib hariliku mnni kultiveerimismaterjali sisse tuua Ltist ja Leedust ning kuuse kultiveerimismaterjali Vene Fderatsiooni Pihkva ja Novgorodi oblastist.

Kultiveerimismaterjali pole otstarbekas sisse vedada
Kui mistlik on idee tuua kultiveerimismaterjali sisse vljastpoolt Eestit? Geograafiliste katsekultuuride phjal on testatud, et vra pritoluga kultiveerimismaterjalist kasvatatud metsast vib saada (aga ei tarvitse) rohkem puitu kui kohaliku pritoluga seemnematerjalist kasvatatust. Seega on vra pritoluga seemnematerjalist kasvanud puud vimelised kohanduma meie oludega. Seemnematerjali sissetoomisega seotud riskid on kige paremini kokku vtnud Rootsi metsaselektsiooni ja -puude aretuse grand old man professor Dag Lindgren, vastates ksimusele, kas kohalik on ikka kige parem: Ei pruugi, aga kohalik seemnematerjal on kige paremini kohanenud kohalike ekstreemsustega. Teatavasti kahjustavad kikvimalikud ekstreemsused meie metsi, sestap ei ole vra pritoluga seemnematerjalist kasvanud puistud kindlasti nii vastupidavad kui kohalikud.
Lti riigimetsa majandaja LVM kodulehe metsaseemnete rubriigist leiame info, et makse ainult parimate plusspuude kloonidelt kogutud mnni seemlaseemet ja kuuse seemlaseemet ning ka parimatest puistutest prit seemet. htlasi on phjalik seletus selle kohta, mida thendab kvaliteetne seeme, millisest Lti piirkonnast on see prit ning mis kige thtsam kui palju saab kvaliteetsest seemnest aja jooksul rohkem puitu. Seda saab LVM oma kodulehel vita seetttu, et Ltis kasutatakse, vastupidi Eestile, metsauuenduseks 80% seemlaseemet ja 20% puistuseemet. Nende ksituse jrgi kasutatakse puistuseemet vaid siis, kui seemlaseemet ei jtku, aga tavaliselt jb seda veidi puudu.
Puistuseemne ulatuslikuma tarvituse kohta metsauuendusel on ltlased avaldanud arvamust, et seda ei ole mtet kasutada, sest see on liiga kallis. Seisukoht on tiesti ige, sest raha tasub kulutada eelkige selle peale, mis tulevikus rohkem raha sisse toob. Ltlaste arvutuste kohaselt tuleb aretuse kigus saadav metsataim 20% kallim kui tavalisest puistuseemnest kasvatatu ja seda juhul, kui 11-protsendise inflatsiooni puhul soovitakse aretusele ja selektsioonile kulutatud raha tagasi teenida kmne aastaga. Peale hea tasuvuse on kvaliteetne seeme oluline ka konteinertaimede kasvatajatele, sest seemet kulub vhem ja taimed tulevad htlasemate omadustega. LVM kodulehelt leiab levaate ka sellest, millistest Lti regioonidest saab kige paremate omadustega seemet, ning on kirjeldatud, kuidas kasvavad eri lhiriikidest kogutud seemnetest kasvavad puud. heselt antakse mista, et seemnete sissevedu vljastpoolt Ltit ei ole mttekas.

Eestis on metsaselektsiooni ja -puude aretuse teejuhiks eesti metsaseemne arengukava aastateks 20022030
Asjaomase kava on koostanud metsaseemne trhm, kuhu oli kaasatud inimesi metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest, RMK-st, Eesti pllumajanduslikoolist ja aktsiaseltsidest Tartu Puukool ja Eesti Metsataim. Kava on tehtud kllaltki pika aja peale, nagu on tavaks mujalgi maailmas, igupoolest on tegevus planeeritud nii lhemaks kui ka pikemaks ajaks.
Suurem osa tegevusi on kavandatud vahemikku 20022010, mis hakkab peatselt lbi saama. Kahjuks on enamik tegevusi jnud ellu viimata, sealhulgas jrglaskatsete tegemise metoodika vljattamine (20032004) ja jrglaskatsetekultuuride rajamine (20042010). Samuti on jnud ainult snadeks ka metsanduse arengukavas (aastani 2010) seatud siht kasutada metsauuenduses ainult heade prilike omadustega ning vrtuslikku puitu andvat paljundusmaterjali. Vrreldes jrglaskatsed lbinud plusspuukloonidelt kogutuga ei vasta puistuseeme sellele nudele. Selle kirjutise autori asi ei ole hakata sdlast otsima, kuid ks metsaseemne arengukava titmata jtmise phjusi on kindlasti see, et kava valmimise ajal ei pidanud keskkonnaministeeriumi vastutavad isikud seda nii oluliseks dokumendiks, et see kinnitada ja seega lausa kohustuslikuks teha. Arengukava, mida valdkonna juhid pole oluliseks pidanud, pole ju nii thtis dokument, mida peaks kindlasti jrgima.
Laiemalt vttes ei ole sellises suhtumises midagi uut. Metsaselektsiooni ja -puude aretust on viimastel kmnenditel ennegi vaevanud kehv korraldus ja minnalaskmismeeleolu. Seda on vimalik lugeda niteks Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi kolleegiumi 1988. aasta otsusest, mis kannab minister Heino Tedre allkirja. Otsusest leiab tollase olukorra kirjelduse kohta mningaid niteid, mis suuresti sarnanevad selles artiklis eespool esitatud seisukohtadega: seemnevarumisel on vhe thelepanu pratud kvaliteedile; endiselt varutakse seemet vljastpoolt oma metsamajandit, seda tehakse seal, kust on hlpsam seemneid ktte saada; htegi plusspuud pole jrglaskatsete phjal atesteeritud eliitpuuks; pole tidetud nue rajada 1980. aastaks vhemalt 300 hektarit vegetatiivseid seemlaid; pole rajatud teise astme seemlaid. Seeprast tegi kolleegium otsuse, mille jrgi tuleb teha jrglaskatseid, atesteerida plusspuud eliitpuudeks jrglaskatsete phjal; rajada aastatel 19912000 vhemalt sada hektarit vegetatiivseid mnniseemlaid jne.

On Lausa viimane aeg mista, et metsaselektsioon ja -puude aretus on vga tulutoovad tegevused, millesse tasub panustada
Arenenud metsamajandusega riikides on sellest ammu aru saadud ja see seisukoht ka veenvalt testatud. Ent kui Eestis jtkame selles valdkonnas praegusel tasemel, krbime kige ehedamal kujul meie tulevaste plvede metsatulu ja htlasi metsanduse konkurentsivimet. Seega peaks metsaseemne arengukava kriitilise pilguga le vaatama, seda tiendama, konsulteerides vlisekspertidega ja selle phiosad vtma metsanduse arengukavasse. Ning mis kige thtsam arengukavasid tuleb hakata ka titma.
Otsest tulu praegusest selektsioonist ja aretusest ei saa me ei praeguse ministri ega presidendi ametiajal, kll aga tulevikus. Loodetavasti peavad tuleviku metsamajandajad meie ndseid otsuseid meeles: kas neid auga meenutades vi kriitikalaviiniga le klvates. Kui mne kmnendi prast mistame, et Eesti tulundusmetsad on siin piirkonnas kige vhem produktiivsed, siis on phjus just praeguses vga viletsas metsaselektsiooni tasemes ja metsapuude aretuse tielikus puudumises. Teatavasti saab puistute produktiivsust iga aretustskliga suurendada 10% ja tavaliselt rohkem. Kui viimane RMK reform tehti efektiivsuse kasvu nimel, siis jb le ksida, miks me ei arenda oma tulundusmetsade thusust?



Tiit Maaten, EM metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorant

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet