Eesti Looduse fotov�istlus
4/2008



artiklid
Ssiniku jalajlg, mets ja puitehitised

ldiselt mistetakse ssiniku jalajlje all tegevuse, tegevuste rhma vi tootega kaasnevat summaarset kasvuhoonegaaside
heidet. Millised on selle seosed metsaga?

Ssiniku jalajlg kui elukaare anals
Terminina on ssiniku jalajlg vetud kasutusele ennekike selleks, et rkida keerulistest asjadest lihtsamalt. Elukaare anals (LCA, life cycle assessment), ssinikuringe jt. terminid on kll tpsemad ja LCA metoodika isegi standarditud, kuid svenemist pelgaval ldsusel on neid raskem mista. Kuigi ssiniku jalajlje miste on muutunud vga populaarseks, pole tal senini ldtunnustatud definitsiooni ega arvutusmetoodikat. ldiselt mistetakse ssiniku jalajlje all tegevuse, tegevuste rhma vi tootega kaasnevat sum maarset kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni. Erinevused seisnevad peamiselt selles, kui suure osa toote elukaarest vi firma tegevusest ja milliseid kasvuhoonegaase arvutus katab. Kasutusel on nii lihtsad internetikalkulaatorid kui ka komplekssed elukaare analsil phinevad meetodid.

Euroopa elukaare analsi platvorm (EPLCA) defineerib ssiniku jalajlge kui elukaare analsi, mis piirdub kliimamuutusi mjutavate emissioonidega. Edinburghi ssiniku haldamise keskus (ECCM) toob oma raportis [1]-vaata ajakrija trkivljaandest! ssiniku jalajlje arvutamise phjuse kenasti vlja: Ettevtted ja teenistused, mis praegu ei ole Kyoto protokolli alusel reguleeritud, vivad soovida ennetada tulevasi igusakte ja nnda leida rohelisena turustuseeliseid. Samas raportis on ECCM ssiniku jalajlje leidmise nitena esitanud ajalehe Times: 0,29 kg CO2 iga eksemplari kohta.
Asja vastu tunnevad huvi paljud suurfirmad, kuid metsatstusettevtteid nende hulgas ldiselt ei ole. Phjus on paraku vga lihtne: ei suudeta kokku leppida, milline on metsade roll ssiniku sidujana. Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadi esindaja Marzena Chodor on elnud: Metsandusel on ssinikuringes suur roll, kuid ebaotstarbekas oleks muuta metsanduse ssinikuvarud Euroopa emissiooniturul kaubeldavaks. Sest metsades seotud ssinik on ajutise iseloomuga tnane arvestus lhtuks phimttest, et raiutud vi hvinud mets kaotab oma ssinikuvrtuse. (Maaleht, nr. 44, 2008)
Samast seisukohast on lhtunud ka praegused vabatahtlikud ssinikukaubanduse ssteemid. Chicago Kliimabrs (Chicago Climate Exchange, CCX) tunnistab metsanduses ainult selliseid ssiniku ladestamise projekte, mis toimivad mittemetsamaal vi degradeerunud metsamaal. htlasi vib tegemist olla kombineeritud metsandusega vi puude istutamisega linnadesse. Niteks internetiphine ssinikukataloog (www.carboncatalog.org), mis peab andmebaasi Euroopa firmade ssinikuladestamise projektide kohta, sisaldab peamiselt tuuleenergia, metaani pletamise, energiasstu jms. projekte vljaspool Euroopat. Arengumaadesse metsa istutamise projektid on selles ja paljudes teistes sarnastes listides selges vhemuses.

Puidu roll ssiniku sidujana on troopilises ja parasvtme metsas erisugune
Phjusi, miks metsandust ja eriti puidukasutust on ssiniku sidujana ja mittetaastuvate ktuste sstjatena alahinnatud, leidub omajagu. Niteks asjaolu, et tstuskasutuseks rajatud metsaistandikke peetakse keskkonnakaitse poolest mttetuks ja juhul, kui istandik rajatakse maha raiutud loodusliku metsa asemele, siis isegi keskkonda kahjustavaks. Kibele on toodud isegi misted, nagu roheline ssinik (loomulikult kasvavas metsas ladestunud) ja pruun ssinik (kommertsmetsas ja monokultuurses istandikus ladestunud).
Austraalia uuring [2](-vaata ajakirja trkivljaandest!) vidab, et loomulikult kasvav mets on 60% thusam CO2 siduja kui metsaistandik. Sealmail vib see nii isegi olla, sest biomassi kiire juurdekasv jtkub ka vanades metsades ja raie korral jb palju puitu lihtsalt kasutamata. Sama uuring viitab andmetele Paapua UusGuinea kohta, kus raiel toodi metsast vlja vaid 27% tvedest, 13% vigastati surmavalt ja pool le 5 cm lbimduga tvedest lihtsalt hvitati. Kuid troopilises vihmametsas on olukord sootuks erinev meie metsadest. Kui meie rgime kuusikutest ja mnnikutest ning segametsa all mistame veel mne puuliigi lisandumist neile, siis troopikas on sadu liike ja tstuses rakendatakse neist vaid vikest osa. Kuna ka energiapuidu turg on vlja arenemata, jbki suur osa puidust lihtsalt metsa. Eestis aga kogume juba raiejtmeid ja on meldud hakata knde vlja juurima. Seega ei saa niteks Austraalia vi Paapua UusGuinea ja Euroopa metsi kuidagi sama mdupuuga mta.

Inglismaal tahetakse 2016. aastast rajada kik uusehitised ssinikneutraalsetena
ldse on metsa ja puidu roll hoopis suurem kui lihtsalt ssiniku ladestuspaik: puidu tarvitus thendab temas talletunud ssiniku krval ka selle energia sstmist, mis kuluks puitu asendavate materjalide tootmiseks. Mittepuidulise ktusena kulub energiat muidugi ka metsaraiel, puidu veol ja ttlemisel, aga selle kogus on vike, vrreldes puidus talletunud ssinikuga, ja eriti krvutades energiaga, mis kulub samal otstarbel teiste materjalide puhul.
nneks on mitmel pool hakatud mistma puidu rolli ehitiste ssiniku jalajlje vhendajana. Eriti kaugele on jutud Inglismaal, kus valitsus on seadnud sihi ehitada alates 2016. aastast kik uued majad ssinikneutraalsetena. Seetttu hakatakse karmistama ehitusnorme, ssihappegaasi heide peab juba 2010. aastal olema vhenenud 25% ja 2013. aastal 44%.
Ssinikneutraalne on teine moesna, mida viimasel ajal on laialt kasutatud. Kui niteks keegi tahab endale korraldada ssinikneutraalsed pulmad, sidutades selleks klalised kohale lennukiga, saab ta seda lihtsalt teha. Asjaomased firmad arvutavad pulmadega kaasneva ssiniku jalajlje vlja ja korraldajad saavad sdametunnistuse rahustamiseks osta mne ssinikuladestuse projekti osakuid. Vhemasti teoreetiliselt on ssinikubilanss sellega tasakaalu viidud. Ehitiste ssinikneutraalsus on muidugi mrksa tsisem lugu, sest arvesse lheb ka kasutusfaasis tarbitav energia. Seda on ehitusmaterjalide vikese ssinikujalajljega vga raske kompenseerida, ehkki passiivmaja puhul on energiatarve sedavrd vike, et kasutatud materjalide energiamahukus hlmab kogu ehitise elutsklis tarbitavast energiast juba tuntava osa.
See Inglise valitsuse plaan juba toimib: Londonisse on ehitatud heksakorruseline puitmaja, mis on enamjaolt, kaasa arvatud isegi liftiahtid, ehitatud ristkihtpuidust (soklikorrus on siiski monoliitbetoonist). Hoone ehitamisel tarvitatud puit salvestab le 181 tonni ssinikku. Ssiniku jalajlge vhendab raudbetoonhoonega vrreldes ka asjaolu, et raudbetooni tarbeks vajaliku tsemendi ja terase tootmine oleks ktustest vabastanud 125 tonni ssinikku. Sellise suurusega hoone ekspluatatsiooni energiakulu ssiniku jalajlg on umbes 15 tonni aastas, seega on hoone ligi 20 aastat ssinikneutraalne.
Kokkuvttes: metsa tarvitus ssiniku salvestajana on kll vga thtis, et kliimamuutused ei hoogustuks, aga htviisi oluline on kasutada puitu energiamahukate materjalide asemel.
Kirjandus:
What is carbon footprint? Report presented to the Swedish
Forest Industries Federation and Timcon. By: The Edinburgh
Centre for Carbon Management. Reference: ECCMEM-
483-2007. February 2008.
Green Carbon. The role of natural forests in carbon storage.
Brendan G. Mackey, Heather Keith, Sandra L. Berry and David
B. Lindenmayer. The Fenner School of Environment&Society,
The Australian National University.



Mrt Riistop, Eesti metsatstuse liidu tegevdirektori asetitja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet