Eesti Looduse fotov�istlus
4/2008



artiklid
Julumtisklus

Metsa mte ning meie mtted metsast on hakanud liiga palju erinema. Selle le
tasub juluajal veidi mtiskleda.

Rahalugemise ajastul kipub alatasa nii mnigi ige ning omakasupdmatu vaatenurk metsale ja loodusele jma tagaplaanile. Metsa roll meie kultuuris on minetamas oma kunagist loomulikku osa. Lhikese aja jooksul prast Eesti taasiseseisvumist on hakanud valdama mttelaad, mis ei hti metsa loomuliku toimimisega, vaid pigem tarbimishiskonna reeglitega. Andres (Andrei) Mathieseni raamatu Metsa mte eessnas mtiskleb Paavo Kaimre muu hulgas selle le, kuidas metsandusted petaksid eestimaalast saama paremini aru sellest, kuidas mets kui ssteem toimib ning kuidas peaksid inimesed ja hiskond metsaga kituma.

Andres Mathiesen on kirjutanud: Olen kindlas lootuses ja usus, et metsateaduse arenemisega meie metsade seisukord paraneb ja see omakorda head tegevalt kaasa mjub rahva hingeelu tasakaalus hoidmisele, mis kige kindlamaks aluseks on meie vabariigi arenemisele.
Selline tiuslikult reaalne retsept, kuidas metsateadlikkuse kasvuga saab inimene metsast mitte ainult vrt puitu, vaid ka sisemise tasakaalu, et siis ka oma riigile kasulik olla. Kuidagi liiga idealistlik ihalus ndse seisuga vrreldes, htaegu aga vga lihtsakoeliselt tene. Eriti veel praeguses metsanduse olukorras: keerulisel, lausa segasel ajal. Tahan tuua esile mned thelepanekud. Metsamajanduse pidevalt hplev turusituatsioon meenutab enamasti rtmihiretega sdame kardiogrammi. Jrjekordne pereheitmine riigimetsanduses jljendab pigem tuules lendlevat puulehte, mis oma emapuust aina kaugeneb. histutegevus on erametsanduses alles lapsekingades, kuid siiski areneb. Seadusloomes kiguvad jujooned kord he huvirhma kasuks, kord teise hvanguks. Kahjuks pole Eestis ka institutsiooni, kes oleks metsanduses selge eestvedaja. Kigele sellele lisandub niru ilmastik, mis muudab metsade normaalse majandamise raskeks.
Aga miks see on siis nndaviisi?
Kllap on peamine mure see, et metsa ksitletakse enamasti kaubana ning metsa aeglasevitu taastootmisvime ei sobi kokku praegusaja turunudmistega. Lhidalt eldes on endiselt vtmise aeg.
Phjused on ilmselt kaugemalgi. Ajal, mil inimene elas loodusega hes rtmis, ei tulnud kellelgi mttesse suhtuda oma elukeskkonnasse laastavalt: see thendas varem vi hiljem surma. Ent inimene on end jrjekindlalt loodusest eraldanud. Metsatalude kahanemine ning linnastumine on praegugi aktuaalne teema. Inimese vrandumine oma loomulikust keskkonnast jtkub ning metsa mte on palju muutunud. Metsa nhakse valdavalt tulutoojana vi siis range looduskaitse all oleva kooslusena, muidugi ka kohana, kuhu linnast ja tst mneks ajaks pageda ja end vlja elada. Ilmselt domineerib phimte, et mets peab kituma meie areneva, kuid ebakpse hiskonna reeglite jrgi. Kaimre mtteviis rgitab inimesi pigem metsast ja metsa toimimisest aru saama.
Tenoliselt peitub probleem selles, et inimese hingemaailm on tasakaalust vlja viidud. Miks muidu on tmmatud jme piir tulundusmetsa ja hoiumetsa vahele ning hel pool on metsalagastajad ja teisel pool mrkrohelised (nii on need pooled ksteist aeg-ajalt mratlenud). Ideaalis on vimalik variant, kus majandatakse loodusrikkusi hoides ning htlasi saadakse ka vajalik sissetulek. Seni on aga kurb nha metsateatisel mrget lubatud inventeeritud vriselupaiga kohta, kuna juriidiliselt olevat kik korras! Kuid kski looduskaitseala ei saa korvata niinimetatud tulundusmetsast kaduvaid vrtusi, millel on looduse terviklikkuse seisukohalt mratu thtsus. hegi ala totaalne kaitse inimese ja tema tegevuse eest ei muuda mttelaadi terviklikumaks paraku kaldutakse sootuks ha enam rmustesse. Kui inimese hingeelu pole tasakaalus, siis ei saa ilmselt ka looduse tasakaalu hoida.
Siiski on nii Eestist kui ka Euroopast leitud viimastel aastatel vimalusi, et koolituste ja seminaride kaudu parandada metsateadlikkust. Metsarahvana on meil selleks piisavalt potentsiaali ning peamine ka mets on alles, ehkki kohati raietest vga armiline. Tuleb lootusrikkalt nustuda Andres Mathieseni mttega, et metsateadus koos asjaomase teadlikkusega tepoolest parandab meie metsade olukorda. Loodetavasti pivad inimesed hingeldamise asemel loodusega hes rtmis hingama ning ha enam ngema puude taga metsa, loodusvrtusi ja teisi metsaelanikke. Ning eristama htut hommikust.



Ilmar Aruoja, AS-i Holmen metsameister-nustaja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet