Eesti Looduse fotov�istlus
4/2008



ajalugu
Eesti metskonnad aastail 19871994

Eesti taasiseseisvumise algusest saadik on meie metskondades tehtud hulganisti ulatuslikke reforme. Seekord on kne all muutused ajavahemikus 19871994.

Metskonnad Eestis 1995. aastal.
Esimese reformi idee sai alguse 1987. aastal
Koos iseseisva Eesti juhtmttega, esialgu IME ja hiljem juba oma riigi aadete levikuga, hakkasid muudatuste tuuled puhuma ka Eesti metsanduses.

1987. aastal koostati Eesti metsainstituudi eestvttel esimene Eesti metsamajanduse kontseptsioon. Selle lppvariandi kinnitas looduskaitse ja metsamajanduse komitee kolleegium detsembris 1988. Kontseptsiooni jrgi tuli muu hulgas lahutada metsamajandus ja looduskaitse eri ametkondadesse, reorganiseerida metsamajandid kooperatiivseks metskondi teenindavaks ja neile alluvaks tootmisksuseks ja kuulutada metsad Eesti NSV omandiks. Metsamajanduse kontseptsioon oli tol ajal siiski eesktt deklaratiivne dokument, mis ei kohustunud suurt millekski.
Koos Eesti majandusliku iseseisvuse kava (IME) vljattamisega hakati looma IME projekti metsanduses. Eri autoritelt ilmus mitu IME varianti (Mart Erik, Malev Margus, Ivar Etverk). Enim thelepanu plvis ajakirjas Eesti Mets (1990, nr. 3, lk. 2631) avaldatud variant. Selle alusel pidi riigimetsade majandamiseks ja metsanduse koordineerimiseks asutatama Eesti riiklik metsaamet. Metsanduse riigiettevteteks pidid saama metskonnad.

Vaieldi metskonna uue staatuse le
Sjaeelses Eestis oli riigimetsade majandaja, erametsanduse suunaja ning metsaja jahimajanduse peamine jrelevalveinstitutsioon metskond ja metsanduse juhtfiguur metsalem.
Pe taastada srast ssteemi oli taasiseseisvuse lootuses mistetav. Metsamajanduse kontseptsiooni teist varianti oli ametlikult tunnustanud ka riiklik looduskaitse ja metsamajanduse kolleegium. Selle ksituse jrgi pidid metsi majandama riiklike ettevtete igustes ttavad metskonnad (umbes sada metskonda Eestis) ja pllumajandusettevtted (muu hulgas talud). Metskondade olemus ja roll pakkus huvi nii keskorganile, tollastele metsamajandi juhtidele kui ka metsalematele endile, mistttu algasid gedad vaidlused tulevaste metskondade suuruse, struktuuri, lesannete jmt. le.
Kuna keskorgan ei vtnud seisukohta kontseptsiooni metskondi ksitleva osa kohta ja metsamajandid jtkasid oma tegevust endisel moel, hakkasid nii metsamajandite direktorid kui ka metsalemad eesotsas Eesti metsalemate hingu (EM) juhatusega ise metskondade olemust kavandama. Erilaadsete huvide tttu olid ka kavad vastandlikud.
Metsamajandite direktorid esitasid idee luua korraga kahte liiki metskonnad, nn. jrelevalveja tootmismetskonnad. Viimati nimetatud pidid tegema kik td metsas, jrelevalvemetskonnad piirduma aga ksnes nende tegevuse le valvamisega ja metsade valvega. Selline metsamajandite direktorite algatatud kava oleks vimaldanud eemaldada ldisest ssteemist pretensioonikad metsalemad (aatemehed) ja hoida alal metsamajandite direktorite vimu. Seda ideed pooldas esialgu ka tolleaegne keskkonnaminister Tnis Kaasik, kuid vhehaaval hakkas ta siiski tegema jreleandmisi.
Metsamajandite direktorid tegutsesid tol ajal vga agaralt. Kavandatud oli juba metskondade jagunemine jrelevalveja tootmismetskondadeks ning ra jagatud masinad ja seadmed, mis tulevane nn. jrelevalvemetskond tootmismetskondadele le peab andma. Mletan, et Ilumetsa metskonnast pidi saama jrelevalvemetskond, naabrist Kahkva metskonnast aga tootmismetskond.
Innukalt hakkas metskondade olemust arutama ka EM juhatus. 13. septembril 1990 saatis EM juhatus vabariigi valitsusele, majandusministeeriumile, riiklikule metsaametile, Eesti metsateenijate hingule ja EM volikogu liikmetele Eesti Vabariigi riigimetskonna phimruse eelnu. Phimrus oli lakooniline ja selles kajastusid EM phiseisukohad: metsalemate otsealluvus metsamajanduse keskorganile (lhemalt seda ei tpsustatud), metskondade tegevuse finantseerimine riigieelarvest, metskonna ttajate kuulumine riiklikku metsavalvesse ja nende igus nustada erametsaomanikke ning valvata nende tegevuse jrele. Peakasutuse ehk lppraietega ei pidanud metskond tegelema, vaid andma need vlja kasvava metsana. Metskond pidi olema juriidiline isik kigi sellest tulenevate igustega.
Pole teada, kuidas asjaomased ametiasutused suhtusid metskonna phimruse eelnusse.

Metsaameti ja EM tegevus aastail 19901991
Metsaamet otsustas 1990. aasta oktoobris jtta metsamajandid oma praegusel kujul alles ja tpsustada edasist metsamajandusettevtete struktuuri siis, kui on saadud kogemusi. Kust need kogemused pidid tulema, ei mainitud.
Riiklikul metsaametil ei olnud tahet uut struktuuri arendada: philiselt jrgiti metsamajandite direktorite huvisid. Seeprast saatis EM volikogu 12. mrtsil 1991 Eesti Vabariigi lemnukogu presiidiumile, ministrite nukogule, keskkonnaministeeriumile ja metsaametile lkituse, kus muu hulgas esitati taotlus muuta metskonnad juriidilise isiku igustes riigiasutusteks, kujundada metsamajandid mber aktsiaseltsideks, rakendada le riigi htset metsapoliitikat, kehtestada uus metsaseadus, jahiseadus, riigimetskonna phimrus ning metsamajandustde eeskirjad.
Vastuseks sellele lkitusele asutas lemnukogu presiidium 2. aprillil 1991 ametkondadevahelise trhma. Seda juhtis Ivar Etverk (liikmed Vello Denks, Heino Luik, Ants Paju, Avo Soosalu ja Enn Tasso). Peeti kaheksa pingelist tkoosolekut, ks neist koos metsamajandite direktorite nukoguga ja teine EM volikoguga nnda olid mlema, peamiselt vastandliku poole seisukohad ra kuulatud.
Komisjoni otsuses tunnistati EM prdumine phjendatuks ja konstateeriti normdokumentide puudumist, brokraatiat metsamajanduse juhtimisel, tehti ettepanek lahutada ettevtlus metsamajanduse muudest ssteemidest, viia otsustus ja vastutus tootmisele lhemale jms.
Leiti, et uuele ssteemile ei saa le minna kogu Eestis korraga, kuna tegu on pikaajalise protsessiga, seetttu oleks mistlik katsetada uut ssteemi esialgu kolmes metsamajandis: Lnemaal,SuureJaanis ja Saaremaal. Lplik leminek kogu vabariigis pidi lppema 31. detsembriks 1992. Trhma tegevuse tulemusena koostas Ivar Etverk Metsamajanduse uue juhtimisssteemi kavandi ja saatis selle lemnukogu presiidiumi esimehe nunikule Heino Luigele. Kavandis snastatud phimtted veti edaspidi aluseks uue juhtimisssteemi kujundamisel.
Tuginedes ametkondadevahelise trhma seisukohtadele, avaldas keskkonnaministeerium 30. septembril 1991 kskkirja nr. 48, kus kohustas metsaametit oma tegevuses neist juhinduma.

1992. aastal hakati metsamajandeid sulgema ja iseseisvaid metskondi looma
Metsaamet, kes tegi tol ajal tihedat koostd metsamajandite direktoritega, tahtis senist ssteemi hoida ja vttis kasutusele venitamistaktika. Ministeeriumi kskkirjale nr. 48 reageeriti alles kahe ndala prast oma kskkirjaga, millega thistati 1990. aasta 17. juuli kskkiri Ssteemi ettevtete lesannetest leminekuperioodil. Eelmine muudatuste kavandamise kskkiri kll thistati, kuid asemele midagi ei tulnud. Tolleaegne metsaameti juht Enn Tasso ei seadnud metsaametile mingeid uusi sihte ega andnud tegevusjuhiseid.
Vastuseks korraldas ministeerium 1991. aasta 6. novembril eri tasandite metsamajandusspetsialistide nupidamise, kus olevat jutud umbkaudu histele seisukohtadele. Nnda avaldati 3. detsembril keskkonnaministeeriumi resoluutne mrus nr. 18. See mrus tunnistas Eesti metsanduse arengu peatunuks ja riigimetsade haldusssteemi ebaefektiivseks ja majanduslikult phjendamatuks. Peeti otstarbekaks kaotada metsamajandid alates 1. mrtsist 1992; metsaametit kohustati tegema metsamajanduse radikaalset reformi, nhes philiste haldusksustena ette juriidiliselt iseseisvad riigimetskonnad. Kahe ndala jooksul tuli vlja ttada valitsuse mruse eelnu metsamajandusettevtlusega tegeleva ja metsamajandust teenindava riigiettevtte asutamiseks, rakendada maakondades tle htset riiklikku metsapoliitikat ellu viivad ksused, tagada ssteemi ettevtete ja varade hoid ja kivitada haldusreform 1. jaanuarist 1992.
1992. aasta alguses oli metsaameti alluvuses 22 metsamajandit 214 metskonnaga, 1,3 miljonit hektarit metsamaad, raiemaht 2 miljonit tihumeetrit, ttajaid 5000. Peale selle olid olemas MIK (40 ttajat), metsainstituut (120 ttajat), metsakatsejaam (140 ttajat), metsaaretuskeskus (11 ttajat) ja metsakaitseteenistus (9 ttajat). Metsakorralduskeskus oli varem allunud otse Moskvale, 1992. aastast tal Eestis alluvussuhe puudus.
Metsaameti lesanne oli majandada riigimetsa, jrelevalve, luua normatiivakte ja valvata nende titmise jrele.


Metsamajandite mberkorraldamine

Vabariigi valitsuse 1992. aasta 28. jaanuari mrusega loodi riigiettevte Eesti Riigimetsad, mis koondas enda alla kigi metsamajandite tegevuse. 1993. aasta mais viidi see vabariigi valitsuse mrusega le keskkonnaministeeriumi haldusalast majandusministeeriumi haldusesse. htlasi lubati majandusministeeriumil reorganiseerida riigiettevte Eesti Riigimetsad koosseisu kuuluvad ettevtted, sealhulgas kik 22 metsamajandi tstusliku osa ettevtet, riiklikeks aktsiaseltsideks. Nnda pandi alus nende erastamisele.

1992. aasta kevadest algas iseseisvate mEtskondade loomine
Juriidiliselt iseseisvaid metskondi hakati asutama 1. mrtsist 1992. Sellega oli Eesti taasiseseisvusaja metsanduse mberkujundamise esimesi etappe lpule judnud.
1. mrtsi seisuga rajati 186 iseseisvat metskonda. Metskonna metsalema mras ametisse metsaameti peadirektor peametsalema ettepanekul. Selsamal peval loodi metskondade t koordineerimiseks 17 riigimetsamaade talitust, mis 1993. aastal reorganiseeriti 15 maakonna metsaametiks. Neid asutusi mrati juhtima maakondade peametsalemad.
Iseseisvaid metskondi asutades ilmnesid peatselt varajagamise vastuolud. Metsamajandite tstuspool ei tahtnud metskondadele midagi le anda. Kik masinad ja seadmed (saed, vsalikajad jms.), sealhulgas maapinna ettevalmistuse tarbeks, taheti endale jtta, rkimata veovahenditest. Mitmes maakonnas pidid metskonnad leppima ainult selle varaga, mis neil endal leandmise ajal metskonnas olemas oli. Nnda sattusid metskonnad kohe alguses sna suurtesse raskustesse: nappis tvahendeid.
Plvamaal, kus ma ise tegutsesin, jagati varad sna mistlikult. Vrskelt ametisse nimetatud peametsalema Tiit Timbergi eestvedamisel said metskonnad endale nii enamiku maapinna ettevalmistamise ja metsakultuuride rajamise seadmetest kui ka mned veokid ja isegi mned uued vsalikajad metsamajandi laost. Siiski tuli nii veokite kui ka saagide saamiseks pidada metsamajandi juhtkonnaga pris tuliseid lbirkimisi.
Juriidiliselt iseseisvate metskondade phimrus kinnitati 1992. aasta veebruaris. See andis metskondadele vga ulatuslikud lesanded ja vimupiirid. Knealuses phimruses oli metskondadele antud jrelevalveigus kikides metsades. Selle iguse seadustas Eesti Vabariigi metsavalve mrustik, mis kinnitati Eesti Vabariigi valitsuse 1992. aasta 15. aprilli mrusega nr. 120. Metskonna phimruse jrgi oli metskonna pealesanne tollal viia ellu riiklikku metsapoliitikat.
Phimruse alusel vib metskonna toonased lesanded jagada kolme rhma.
Esimesse rhma paigutuksid metskonna staatusest tulenevad kohustused: kikide tde ja metsakasutuse korraldus metskonna ehk riigi maadel, kontroll oma tpiirkonna muude metsavaldajate metsandustegevuse le, nende juhendamine ja abistamine, haldusigusrikkumiste lbivaatamine ja halduskaristuste mramine. Halduskaristusi mrati haldusigusrikkumiste seadustiku 209. paragrahvi alusel. Metskonda finantseeriti metsaameti eelarvest.
Teise tlesannete rhma kuulusid metskonna vetud lisakohustused ja metsandusega seotud lisaettevtlus. See toimus tielikul metskonnasisesel isemajandamisel ja eraldi eelarve jrgi, lahutatuna metskonna kohustuslikust tegevusest. Kolmandasse rhma liigituksid erilesanded, mille on metskonnale andnud Eesti Vabariigi valitsus: metsavalvemrustiku jrgi visid need olla kohustused riigikaitse alal ja pstetdel.

ks metskondade phitegevusi oli korraldada kiki tid ja metsakasutust riigimetsamaadel
Metsamajandustde korraldus riigimetsamaadel oli kahtlemata metskonna phitegevusi. Majanduskava jrgi tuli kanda hoolt kigi selleks ette nhtud tde eest. Tulekul oli Eesti oma raha kroon. Iseseisvate metskondade esimesi lesandeid oli Eesti kroonilankide vljavalik, eraldamine ja nimekirjade koostamine. Selle t eest said kik metskonnad Eesti Panga tnukirja, mille on allkirjastanud toonane panga president Siim Kallas 23. juunil 1992.
Kik peakasutusraied lksid mki oksjoni korras. Vahekasutusraieid visid metskonnad ma kas oksjonitel vi ka ise kohapeal hinnakirja alusel saadud hindadega.
ks olulisimaid tid oli siis lageraiete ettevalmistamine oksjoniteks ja prast raietde jlgimine oksjonil mdud lankidel. Kuna metsaameti juhend lubas raieiguse omandanutel hakata raiuma juba prast 10% knnuraha tasumist, oli oksjonitel raieiguse saanute hulgas kikvimalikke tegelasi. Nende td tuli metsas hoolega jlgida, et nad midagi krvalt juurde ei vtaks ega rsiks metsa. Mletan ht juhtumit: ks eraisik tahtis oksjonil omandatud harvendusraiel hakata metsa vlja vedama K700ga. Oli juhtumeid, kus raiet tuli metsas seisma panna, kuna raieiguse saanu jttis kokkulepitud thtaegadeks metsaametile raha maksmata.
Koos krooni tulekuga ja vabaturumajanduse arenguga sagenesid ka omavolilised raied riigimetsades. Tuli thustada metsade jrelevalvet. Kuna metsavargad tegutsesid tihti siti autotulede valgel, tuli ka siti vljas kia ja valvata mne omavolilise raie juures mitu d, et tabada isik(ud), kes tuli(d) ebaseaduslikult ligatud materjalile jrele. Metskonna koosseisulisi ttajaid hvardati tol ajal sna sageli: et hirmutada ja sundida loobuma metsavaraste tegevusesse sekkumast.
Hiljem on kritiseeritud, et metskonnad jtsid tol ajal tegemata metsakasvatustd vi tegid neid ettenhtust vhem. Toon nite Ilumetsa metskonnast: tabelis 1 on vrreldud peamiste metsakasvatustde noorendike hoolduse ja harvendusraie mahtusid arvestuslangiga.
Nagu nha, on nii noorendike hoolduse kui ka harvendusraie arvestuslangid tidetud.
Seejuures sai noorendike hooldus tehtud tielikult metskonna oma tjuga ja harvendusraiete mahust ks kolmandik samamoodi. lejnud harvendusraie langid mdi kasvava metsana kas oksjonitel vi ms metskond need ise metsaameti hindadega.
Ilumetsa metskonna nite varal vin kll elda, et enamjaolt tehti ettenhtud metsakasvatustd kindlasti ra. Ehkki kohati vis metskondadel olla tjuprobleeme, eriti kui endal polnud raietlisi.
Esimestel aastatel oli keeruline hankida istutusmaterjali. Tuli leppida ksnes enda kasvatatuga. Kuid seda ei olnud kllaldaselt. Ent peagi hakkas taimi saama ka Rpina metskonnale le antud endisest metsamajandi taimlast. Senini ei olnud nnestunud kasvatada mnniseemikuid (hukkusid pudetve tttu), aga tollase metsalema Raivo Vlli eestvttel hakkasime 1995. aastal saama Rpina metskonna taimlast korralikke seemikuid. Samast aastast on prit ka esimesed mnni istutuskultuurid Ilumetsa metskonnas.

Metskonnad olid osaliselt isemajandavad
Phimruse jrgi vis metskond tegelda ka lisaettevtlusega, millest saadud tulu ji metskonna enda kasutusse. See toimus isemajandamise ja eraldi eelarve alusel. Nnda teenitud tulu ji metskonnale.
Kuna metsaameti eelarvest saadud rahalised vahendid olid piiratud, tekkis vajadus ise juurde teenida. Metsnikel polnud sidukeid, vaja oli remontida nii metskonna kontorit kui ka metsnike ja metsavahtide kordoneid, hoida korras kik masinad jne. Lisaettevtluse tarbeks olid Ilumetsa metskonnas tollal head eeldused: le 20 raietlise, neli metsaveotraktorit (MTZ), vara jagades metsamajandist saadud metsaveoauto Uraal koos tstuki ja autojuhiga.
Kigile neile tlistele tuli aasta ringi td leida. Seetttu hakkas metskond kohe arendama lisaettevtlust. Philiselt sai tehtud harvendusraieid. Samuti lubati metskonnal endal teha sanitaarlageraieid.
Juba 1993. aastal ostsime Ilumetsa metskonna ettevtlusest teenitud raha eest kahele metsnikule ametiautod. Need olid kll eraisikutelt ostetud vanad Nivad, kuid nad ajasid siiski asja ra. Samuti remontisime hooneid: 1992. aastal metskondade liitmisega Kahkva metskonnast le tulnud kordonid olid sna viletsas seisus. Juurde sai soetatud vsalikajaid ja saage.
1993. aastal hakkasime ettevtlusest teenitud raha eest korrastama vahepeal ilma peremeheta olnud looduskaitsemlestisi ja varem rajatud puhkekohti. 1993. aastal remontisime Rebasme allika juurde viiva trepi ja purde. Ilumetsa meteoriidikraatri juurde sai rajatud uus laudtee. 1994. aastal remontisime Meenikunno vaatetorni ja alustasime Meenikunno raba laudtee ehitust. Metsakapitali eelarvest saadud rahaga sai ehitatud uus Nohipalo Valgjrve ja Mustjrve tutvustav paviljon.
Hiljem on ksjagu kritiseeritud, et isemajandava tegevuse rahadega kisid metskonnad vga pillavalt ringi (olevat ostetud kalleid maastureid jne). Minu kogemuste jrgi olid need pelgalt ksikjuhtumid. Enamik metsalemaid kasutas raha metsamajanduse arengu ja inimeste eluolu hvanguks. Aga eks mustad lambad paistavad ikka rohkem silma.
Samuti ei taha nus olla selle vitega, et kasutati lihtsat finantsskeemi: kulud pandi vimalikult suures ulatuses eelarve poolele ja priske kasum isemajandamise poolele. Seda ei vimaldanud suhteliselt piiratud eelarve ja sellega ette antud hikuhinnad.

Tuli kontrollida ja juhendada muid metsavaldajaid
Rohkesti vaeva tuli tollal nha teiste metsavaldajate metsadega. Kinnistusse kantud eramaid siis veel tegelikult ei olnud, philiselt tuli tegelda nn. taluseaduse jrgi oma endisi maid tagasi taotlevate talunikega.
Kuni esimese metsaseaduse vastuvtmiseni 1993. aastal kehtis metsakoodeks. Ent erametsa seal ei ksitletud, seetttu tuli vtta aluseks metsaameti kskkirjad ja juhised. Phit oli eraldada nn. talumetsadesse raielangid, neid hinnata, vljastada raiepiletid ja kontrollida nende tegevust. Meeldetuletuseks: eraldatud lankide raiemaht mrati kigi raiutavate puude kluppimise teel. Esialgu oli igale metsnikule ra jagatud oma erametsade piirkond, kuid siis lubati tle vtta eraldi metsnikud, kes tegelesid erametsadega.
Iseloomustamaks toonast tegevust, toon nitena Ilumetsa metskonna aruande 1992. ja 1993. aastal erametsadele eraldatud raiete kohta (tabel 2). Mitteriikliku jrelevalve pinda, mida metskond pidi kontrollima, oli 6293 hektarit.
Eraldi on aruandele juurde lisatud, et kokku teenindati 227 maade tagasitaotlejat ja 43 talunikku (taluseaduse jrgi). Erametsaomanikele raiepiletite vljastamine oli tol ajal abimetsalema kohustus. Mletan, et Ilumetsa metskonnas andsime neile raiepileteid vlja kahel korral ndalas. Neil pevadel oli kontor rahvast tis ja muudeks tdeks abimetsalemal aega eriti ei jnudki.
Kohe sugenes nii omanikuta kui ka tagasitaotlejate metsadesse hulgaliselt omavolilisi raieid. Need tuli avastada, mta knnud ja vormistada metsarikkumise aktid, mis hiljem anti le politseile menetlemiseks. See oli sna mahukas ja aeganudev t. Kui sdlased olid kindlaks tehtud, tuli kia ka kohtus tunnistusi andmas.
Muidugi pidime htaegu nustama ja juhendama erametsaomanikke. Seega jtkus metskonnal sel ajal vga mitmekesist tegevust kuhjaga.



Kaarel Tiganik, Eesti metsalemate hingu juhatuse esimees

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet