Eesti Looduse fotov�istlus
3/2008



ajalugu
Auvrne raamat Baltimaade dendrofloorast

125 aastat tagasi ilmus Tartus Johann Klinge raamat Die Holzgewchse von Est-, Liv- und Curland, mida peetakse esimeseks
phjalikuks dendroloogiaraamatuks ka Eesti kohta.

Johann Cristoph Klinge.
VLJAPAISTEV BOTAANIK Johann[es] Cristoph Klinge sndis 20. mrtsil 1851 (vkj.) Tartus kaupmehe pojana. Prast gmnaasiumi lpetamist ppis ta aastail 18721877 Tartu likoolis, kus lpetas fsika-matemaatikateaduskonna kuldmedaliga. Seejrel ttas ta lhemat aega bioloogiapetajana gmnaasiumis. 1879. aastal sai Klinge magistrikraadi t eest, mis ksitles krreliste ja tarnaliste juurestiku anatoomilist ehitust. Aastail 18791895 oli ta Tartu botaanikaaia abidirektor ning htlasi eradotsent Tartu likoolis, kus pidas taimesstemaatika ja taimegeograafia loenguid. 1891. aastal hakkas ta esimesena Venemaal lugema sooteaduse kursust, vttes selle teadusharu nimetusena kasutusele termini telmatoloogia.

1893. aastal kaitses Johann Cristoph
Klinge doktorit kpaliste (Orchidaceae)
sstemaatika kohta. Ta tegi rohkesti uurimisreise
Baltimaades ja Vitebski kubermangus.
Klinge oli eriti huvitatud taimesstemaatikast,
floristikast ja sooteadusest.
1886. aastal uuris ta soode arengut
Norras koos vljapaistva norra teadlase
Axel Blyttiga. Klinge phjendas esimesena
jrvede kinnikasvamist tuulealusest kljest
(nn. Klinge seadus).
1882. aastal ilmus temalt ulatuslik levaade
Baltimaade floorast, 1885. aastal
taimemraja koolidele. Aastal 1892
ngi trkivalgust tema pikem kirjutis Das
Wandern der Fichte, mis ksitleb hariliku
kuuse levikut erisugustes kasvutingimustes.
Kokku on Klinge sulest trkis
ilmunud le viiekmne kirjutise peamiselt
botaanika valdkonnast. Ta tegi kaastd
ka perioodilistele vljaannetele. Kogu elu
tundis ta suurt huvi soode ja sootaimede
vastu.
1895. aastal lks Johann Cristoph Klinge
teenistusse Peterburi botaanikaaeda, kus
ttas algul raamatukoguhoidjana, hiljem
lembotaanikuna. Seal olid tal majandusolud
mrksa paremad kui Tartus ja ta
vis end tielikult phendada teadusele.
Kahjuks ji J. Klinge viljakas eluperiood
seal lhikeseks, ta haigestus raskesti ja
suri 18. veebruaril 1902. aastal.
ESIMENE RAAMAT, MIS SSTEEMSELT KSITLES EESTIS
KASVAVAID PUU- JA PSALIIKE
Johann Cristoph Klinge 1883. aastal ilmunud
dendroloogiaraamat hlmab 290
leheklge, selles on kirjeldatud 590 liiki.
Raamatu eessnas on autor mrkinud, et
pdis lugejale edasi anda oma teadmisi
ja kogemusi nii kodumaiste kui ka sissetoodud
puude ja psaste kasvatamise
kohta. Peale enda kogutud materjalide
oli ta saanud vrtuslikke andmeid ka
kohalikelt elanikelt. Dendroloogiaraamat
oli meldud kasutamiseks aednikele ja
pargi- ning aiaspradele. Klinge tunnistas,
et tuke selle teose koostamiseks
andis talle John Boothi raamat Die
Naturalisation auslndischer Waldbaume
in Deutschland (Berlin, 1882). Johann Cristoph Klinge raamatus on
igast puittaimede perekonnast ksitletud
enamik thtsamaid liike. Paljudel liikidel
on toodud ka mitmed teisendid ja vormid.
On esitatud andmed puude ja psaste
paikkondliku leviku, nende itsemisaja,
viljumise, kasutamisvimaluste jne.
kohta. Andmed vrpuuliikide kasvu ja
klmakindluse kohta on toodud peamiselt
Tartu, Tallinna ja Riia mbruse niteil,
Kuramaalt on teavet vhem. See on ka
loomulik, sest autor ise elas ju Tartus.
Lisaks Baltimaadele on esitatud mningat
informatsiooni ka Peterburi mbruse
kohta.
Paljude vrpuuliikide kohta on mainitud,
kas teda leidub mingis misapargis.
Nii on niteks mrgitud, et Raadi pargis
kasvab veimuti mnd (Pinus strobus),
mille krgus on 9 slda ja rinnasdiameeter
2 jalga (1 sld = 2,13 m; 1 jalg =
30,5 cm). Autori teatel on metsalem
Knersch teinud Polli misas katset kasvatada
liike Pinus maritima, P. sabiniana ja
P. lambertiana, kuid need lppesid ebannestumisega.
Sama metsalem kasvatas
Saksamaalt toodud valgepgi (Carpinus
betulus) seemikuid algul taimeaias, hiljem
istutas need Polli parki. Kohapealne klv
ei andnud tulemusi.
Knealuses raamatus on mainitud ka
Vastseliina lehisepuistut. On antud soovitusi,
kuidas kasutada teatud liiki okaspuid
haljastuses. Mnedel liikidel on peale
saksa- ja ladinakeelsete nimetuste toodud
ka eesti-, lti- ja venekeelsed nimetused.
Seda dendroloogiaraamatut lugedes
hakkavad silma mned ebatpsused. Nii
on sitka kuuse (Picea sitchensis) loodusliku
kasvukohana nimetatud ka Amuurimaad
ja Ida-Siberit. Korea seedermndi (Pinus
koraiensis) on peetud alpi seedermnni
(P. cembra) varieteediks ning mrgitud,
et Peterburi lhedal klmub see puu igal
aastal tagasi. Tuleb aga silmas pidada
asjaolu, et raamatu kirjutamise ajal olid
teadmised paljude puu- ja psaliikide
areaali ning klmakindluse kohta hoopis
napimad kui tnapeval.
Johann Cristoph Klinge raamatul on
kahtlemata suur ajalooline vrtus. See
oli esimene trkis, mis ssteemselt ksitles
Eestis kasvavaid puu- ja psaliike,
kirjeldas nende kasvu ja klmakindlust,
ldistas vrpuuliikide kasvatamise tulemusi
ja vimalusi. Professor Andres
Mathiesen mainib oma tuntud dendroloogiaraamatus
(1934) Klinge trkist dendroloogia
alal seni ilmunud thtsamate
teoste hulgas. See teos kuulub kahtlemata
Eesti dendroloogiakirjanduse raudvara
hulka.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet