Eesti Looduse fotov�istlus
3/2008



artiklid
Luua metsanduskool mitmekesistub

Tnavu 60. aastapeva pidav kool on olnud asutamisest saadik ks Eesti metsanduskutseppe peamisi keskusi. Uute, n.-. roheliste
erialade lisandumisega on kool muutunud ha mitmepalgelisemaks.

SUURTE MUUTUSTE AEG SAI ALGUSE SAJANDIVAHETUSEL
Kuna 1990. aastatel suurenes puiduvarumine ja -ttlemine, hakkas kool metsatehnikute ettevalmistamise krval arendama ka metsatstuse erialasid. Kogemusi saadi mitme koostprogrammi kaudu Soome partneritelt. Kui Luua metsanduskool valiti 1995. aastal heks Eesti kutseharidusreformi programmi juhtkooliks, avatigi 1996. aastal puidukaubanduse eriala. Suuremad muudatused said aga alguse aastatel 19992000. Lisandunud ei ole mitte ainult erialasid, vaid ka uusi koolitusvaldkondi ja ppevorme. Nii pibki nd koolis peale metsameeste maastikukujundajaid, haljastajaid ja loodusretkejuhte, htlasi pipoisikoolituse kivitumise tttu ka arboriste ja saeettevtte tootmisliini operaatoreid. Uuenenud on metsameeste koolitus: traditsioonilistele metsanduserialadele on lisandunud metsatmasinaoperaatorite koolitus ning jtkub vahepeal katkenud metsurikoolitus, kuid nd juba pipoisikoolitusena.

Enne sajandivahetust olid pllumajandusharidust
andvad kutsekoolid, kelle
hulka kuulus ka Luua kool, pllumajandusministeeriumi
haldusalas. Nnda
tundsid koolid end muust haridusssteemist
eraldatuna. Koolide areng oli ilmselt
mneti hiritud, sest hariduselu korraldavaid
mrusi andis haridusministeerium,
rahastus tuli aga pllumajandusministeeriumist.
Kutseharidusssteemi
htset arengut silmas pidades algatatigi
leminek haridusministeeriumi haldusalasse.
Tri tehnika- ja maamajanduskooli,
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli,
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli
ning Luua metsanduskooli
jaoks lppes see 1999. aastal, lejnud
kaheksa pllumajanduskutsekooli viidi
le 1. septembriks 2000.
Selleks ajaks oli Eestis 81 kutseppeasutust
(vrdluseks: 1997/98. ppeaastal
oli kutseppeasutusi 89, aastal 2008
vaid 43). Asutatud oli juba Tallinna
tstushariduskeskus, Valgamaa kutseppekeskus,
Vrumaa kutsehariduskeskus ja Viljandi hendatud kutsekeskkool,
kis Narva kutseppekeskuse loomine.
Koolid said kll htse juhtimise alla,
aga see thendas ka uusi hirme ja pingeid.
Kutsehariduse reformiga kaasnes
ebakindlus tuleviku suhtes. Koolivrgu
korrastajate seisukoht oli, et alla 500 pilasega
kutsekoolidel pole tulevikku.
Vikese koolina (2002. aastal oli Luual
koos kaugppijatega 264 pilast) tuli
meil pidevalt testada oma elujulisust.
Kool avas uusi erialasid (metsamasinaoperaator
1999, maastikuehitus 2000,
haljastaja 2002), osales kutsestandardite
ja riiklike ppekavade vljattamises,
suurendas tiskasvanute tienduskoolituse
mahtu. nneks polnud Luua metsanduskool
linud kaasa populaarsete
erialade (juhtimine, infotehnoloogia jne.)
avamise buumiga, mis sai mnele koolile
saatuslikuks. Luua kool silitas oma no,
lisandunud erialad olid eesktt seotud
loodusega. Sellest hoolimata tabas kooli
esimene suur ehmatus 2001/2002. ppeaastal,
kui eldi esimest korda vlja,
et tenoliselt tuleb Luua metsanduskoolil
liituda. nneks sumbus tookordne
liitmistuhin haridusministri vahetumise
tttu 2002. aastal.
2004. AASTAL LIIDETI LUUA KOOLIGA KUREMAA
PLLUMAJANDUSTEHNIKUM
Jrgmise lgi maakutsekoolidele andis
uus kutseppe rahastamise kord, mis
kaotas ra nn. ruutmeetri maksumuse,
millega peeti lal hiselamuid. Need
oli Luua metsanduskoolile rasked ajad.
Ka metsamasinaoperaatorite ppe rahastamine
lisas pingeid, pealegi nis
haridusministeeriumis valitsevat seisukoht,
et teil on ju mets, vtke sealt.
Eks vetigi.
Eelarve oli pingeline ja mnel aastal
kippus miinusessegi, nii et isegi petajatele
ette nhtud palgatusu ei suudetud
tagada. Nii pidigi ppebaasiks
olev metskond aastaid enda vajadused
tagaplaanile jtma ja aitama kooli lal
pidada. Hdavajalikud metsauuendus- ja
-hooldustd tehti kll ra, aga investeeringuteks
ja teede ning kuivendusvrkude
hoolduseks raha ei jagunud.
Teine suur psterngas oli projektide
raha. Niteks aastatel 20042007 kasutas
Luua metsanduskool eri projektide
ja sihtfinantseeringute raha ligikaudu
7 miljonit krooni, millele lisandus 52,6
miljonit krooni ERDF-i ja 2,6 miljonit
krooni ESF-i finantseeringuraha. Suur oli
ka metsandusvaldkonna tandjate tugi.
pilased vitsid suuri rahvusvahelisi
kutsevistlusi, kool hakkas kutset omistava
organina andma metsanduslikke
elukutseid, pilaste arv suurenes aastaaastalt,
ulatudes 2005. aastaks juba le
400. Seda ootamatum oli 2004. aastal
saabunud teade eesseisva liitumise
kohta.
Peagi selgus, et seekord ei liideta
Luua kooli, vaid liidetakse Luuaga. Kuna
Kuremaa pllumajandustehnikumi pilaste
arv oli 2003. aastal vhenenud 160-
ni, ei suudetud enam kooli majandada
vlgnevus oli 1,65 miljonit krooni. Et ka
pilaste vastuvtt oli kasin (52 avaldust
90 kohale), otsustati Kuremaa pllumajandustehnikum
liita Luua metsanduskooliga
ja lpetada Kuremaa pllumajandustehnikumi
tegevus. Luua metsanduskooli
jaoks thendas see kohustust
tagada Kuremaa pilastele lpetamine
pitaval erialal, uusi vastuvtte aga selle
arvel ei lisandunud. Nii ongi omamoodi
kurioosumina tturul kahe lennu jagu
Luua metsanduskooli lputunnistusega
infotehnolooge ja mjaid. Koolil oli
korraga kaks misa peahoonet ning ppet
toimus kahes klas, mille vahet on
tosinkond kilomeetrit.
Ootamatult tuli Luua metsanduskoolil
toimida nagu omaaegne sovhoostehnikum:
tegeldi pldude, vetiste, stade,
snniku ja siloga, htlasi korraldati tiesti vraste erialade pet. Et varad olid
sgiseks veel le andmata, oli kooli kui
omaniku esindaja hooleks viljalikus ja
sgisknd; PRIA-lt saadi ka teravilja- ja
hektaritoetust.
Pllutmasinad anti enamjaolt le
Tri tehnika- ja maamajanduskoolile;
hooned, maad (195 ha, millest 118 ha
lks hiljem Jgeva sordiaretusinstituudi
kasutusse) ja lpsikari (99 lehma ja 91
noorlooma) aga Jgeva vallale, kellega
slmiti heks aastaks hoonete tasuta
kasutusse andmise leping, et kool saaks
misas ppetd teha ja hiselamus
pilasi majutada. Teisel aastal koliti kogu
ppet ja pilased juba Luuale. Enamik
Kuremaa 43 ttajast koondati koolide
liitmise tttu, osalise koormusega ji
veel kaheks aastaks tle vaid heksa
petajat, kasvataja, kaks valvurit ning
ppeosakonna juhataja ja ppesekretr.
HEITLUSED METSAMASINAOPERAATORITE KOOLITUSE
RAHASTAMISE MBER
Omaette probleemidega on heideldud
metsatmasinate operaatorite koolituse
alal. Alates 1999. aastast, kui koolitusega
alustati, on htelugu muret teinud koolituse hind. Et testada seda laadi
koolituse vajadust ja kallist hinda, on
tulnud lausa kivist vett vlja pigistada.
Sellest hoolimata on koolitus jtkunud,
kigi ja kige kiuste.
Kui koolitus kivitus, olid kuni 2004.
aastani rahastajaks riigimetsa majandamise
keskus (RMK) ja keskkonnainvesteeringute
keskus (KIK), kes maksid
kumbki ligikaudu 3 miljonit krooni.
Haridusministeerium toetas koolitust
vaid 1,2 miljoni krooniga, seega oli pe
sisuliselt projektiphine. 2004. aastal
oli he metsamasinaoperaatori koolitamise
kulu keskmiselt 200 000 krooni
aastas (vrdluseks: Soomes maksis samasugune
koolitus 270 000 krooni ja
Rootsis 255 000 krooni ppija kohta
aastas, kusjuures masinate remondi- ja
ktusekulud olid samas suurusjrgus).
Riigieelarve rahast kaeti vaid petajate
ttasu, masinate hooldus- ja ktusekulud
aga omateenitud raha ning masina
rent projektiphiste sihtlaekumiste arvelt.
See ti kaasa vajaduse teha praktikaid
kahes vahetuses, et masin oleks
vimalikult palju ts ja teeniks tulu.
ksiti pakuti praktikate ajal seda teenust
peale metskonna ka vljapoole.
Haridusministeeriumi esindajad nustusid
kll eraviisil, et Luua metsanduskool
on pandud teiste koolidega vrreldes
ebasoodsasse olukorda, kuna teiste
koolide ppevahendite soetamise maksab
riik kinni. Tegelikult ei muutunud
siiski midagi: metsatmasinate rendi
kulusid peeti liiga suureks. Klas isegi
seisukoht, et kui metsatstusele on koolitatud
operaatoreid vaja, las nad siis
muretsevad ka masinad.
Kige tipuks kaebas Eestimaa looduse
fond KIK-i 2003. aastal kohtusse, vites,
et keskkonnarahade kasutamine metsamasinaoperaatorite
koolituseks ei ole
sihiprane, sest nnda saavad vljapet
metsa lagastajad. Kohtuvaidluse lpuni
peatati koolile eraldatud raha kasutus,
nnda tekkisid rendivlad ja lpuks oldi
sunnitud leping enne thtaega les tlema
masin tagastati, et vltida vla
kasvamist veelgi suuremaks. ELF kll
kaotas kohtuvaidluse, kuid kooli jaoks
oli see jrjekordne tagasilk koolituse
korralduses.
Igat uut ppeaastat alustati teadmatusega,
mis saab edasi: kas suudetakse
masinat rentida ppeaasta lpuni ja kust
tuleb raha. Ikka uuesti ja uuesti tuli koolil
koostada kulude analse ja phjendusi,
testada koolituse vajalikkust. Alles
siis, kui kutsehariduse finantseerimise
komisjon ttas vlja uued erialakalliduse
koefitsiendid, mis kehtestati koos uute
pearahamradega 2005. aastal, tekkis
lpuks mingi kindlustunne, sest metsamasinaoperaatori
koolituse koefitsient
oli kutsehariduse suurim (4,0). Tsi kll,
investeeringuid ei suuda seegi tagada,
kuid ekspluatatsiooni- ja koolituskulud
katab ra.
MULLU RENOVEERITI METSAMASINAOPERAATORITE
PPETKODA
Knealuse koolitusloo olulisimaks sndmuseks
vib pidada renoveeritud ppetkoja
valmimist 2007. aastal kogu
metsatmasinajuhtide pe koondus
sellesse hoonesse. htaegu on koolil
ndisaegse praktikabaasina ka saelabor
ning ppehall maastikuehituse eriala tarbeks.
Kogu renoveerimine lks maksma
29,4 miljonit krooni; sisustusele ja seadmetele
kulus veel 3,7 miljonit. Ligikaudu
75% tuli Euroopa regionaalarengu fondist,
lejnud osa Eesti riigieelarvest.
Peale ppetkoja on renoveeritud ka
teine pilaskodu, mis avati 9. detsembril
2005. Ka selleks kulunud 17,7 miljonist kroonist 80% tuli Euroopa regionaalarengu
fondist.
Kuid metsanduskooli hoonete uuendustd
pole kaugeltki lppenud: oma
jrge ootavad vimla, skla, tiendusppe
hiselamu ja ppehoone. Vimalus
kasutada Euroopa regionaalarengu
fondi raha annab kindlustunde ka kooli
edasise arengu seisukohast.
THTSAL KOHAL ON TIENDUS- JA MBERPE
Kuna Eesti demograafilise arengu tttu
vheneb pilaste arv pidevalt, tuleb aina
enam panustada tiskasvanute koolitusse.
Tiendus- ja mberpe on ka Luua
metsanduskoolis thtsal kohal.
1995. aasta 1. aprillil avati koosts
Soome partneritega Luual tiendusppeosakond.
Projekti rahastas
Phjamaade Nukogu. Alguses pakuti
vaid lihtsamaid, kelisi oskusi arendavaid
kursusi (ketassaagimine, mootorsaet,
saematerjali sortimine), hiljem
lisandus marpalkehituse kursus. Et
tturg arenes kiiresti, tekkis aga peagi
vajadus koolitada keskastme juhte.
Aastatel 20072008 on tiendusppeosakond
pakkunud umbes 25 kursust.
Populaarsed on peamiselt aiakujunduse
ning maastikuehituse valdkonna
nn. sarikursused, mida korraldatakse
kahe-kolmepevaste tsklitena isegi
kuni kmnel korral aastas.
Kuna kooli ppevaldkond on mrkimisvrselt
laienenud (aiandus, loodusturism),
on tulnud arendada ppebaasi.
Lisandunud on uut oskusteavet ja julgust
panna end taas proovile. Nii on
koosts RMK puhkemajanduse osakonnaga
koolitatud puhkealade ttajaid;
koost ttajate mberppe vallas jtkub
RMK reformi tttu. Vastava lepingu
on RMK juhatuse esimees Aigar Kallas
ja Luua metsanduskooli direktor Haana
Zuba kirjutanud alla Luual tnavu 12.
mrtsil.
ha enam on Luua metsanduskool
korraldanud kursusi tellija vajadustest
lhtuva programmi jrgi. Nii on tehtud
kursusi maksu- ja tolliametile, taimekaitseinspektsioonile,
puiduttlemisettevttele
Tapa Mill, Otep piirkonna
erametsaomanikele, Eesti erametsakeskusele
jne. Soovi korral tehakse koolitusi
ka kliendi ettevttes, nagu niteks
koosts Stora Enso Timberi saeveskitega.
Luua metsanduskooli tiendusppe
osakonnas korraldati mullu 72 (tunamullu
79) kursust, milles kokku osales
796 (tunamullu 802) kursuslast.
Tiendusppe osakonna 2007. aasta
kive oli 878 783 krooni. Sellele lisandus
KIK-i toetus kursuste korraldamiseks
(321 098 krooni) ning haridus- ja
teadusministeeriumi tiskasvanute talase
koolituse kursuste riiklik koolitustellimus
(381 040 krooni). Koos sihtlaekumiste
ja koolitustellimusega oli
tiendusppe osakonna kive 1 580 921
krooni.
TUNAMULLU SAI ALGUSE PIPOISIKOOLITUS
Aastast 2006 toimib Luua metsanduskoolis
ka uus ppevorm tkohaphine
pe ehk pipoisikoolitus, mis
kestab he ppeaasta: 12 ndalat on
teooriape kooli juures, lejnud 28
ndalat aga praktiline pe ettevttes.
htekokku osales selles ppevormis
mullu 52 pipoissi.
Nnda saab ppida saeettevtte
tootmisliini operaatoriks (seni on selle
eriala lpetanud sooritanud jrgmised
kutseeksamid: marmetsamaterjalide
sorteerimisliini operaator, saeliini operaator,
saematerjalide tootmisliini operaator,
saematerjalide jrelttlemisliini
operaator, kuivatioperaator), arboristiks
(ehk pargipuude ja -psaste hooldajaks), metsuriks ja harvesterioperaatoriks.
ks kooli aktiivsemaid partnereid
pipoisikoolituses Stora Enso Timber
AS esitas saeliinioperaatorite pipoisikoolituse
Eesti personalit arendamise
hingu (lhendatult PARE) korraldatud
personaliarendusprojektide konkursile,
kus 2007. aastal juti kolme parema
projekti hulka.
UUED SIHID VENEKEELNE PE
JA JGRIKOOLITUS
Praegusajal tasub prata thelepanu
venekeelsele ppele. Et psima jda
ja ppureid saada, peab iga kool vaeva
ngema. Sestap on ka Luua metsanduskool
hakanud rohkem ringi vaatama
ja uusi vimalusi otsima. Nii
loodi vene keelt knelevatele inimestele
metsanduse ppekava, mis hlmab
lisaintegratsiooniaastat ehk aastat,
mil saab ppida igapevast ja erialast
eesti keelt, ajalugu ning kultuuri.
Eesmrk on anda Eestis elavatele venelastele
vimalus ppida metsandust
ning htlasi limida neid hiskonda.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toel
andis kool vlja soodsat vastukaja leidnud
Metsasbra teatmiku venekeelse
versiooni. Kahjuks peab nentima, et
integratsioonikursust pole seni nnestunud
avada pilaste vhesuse tttu,
kuid maastikuehituse erialale on tulnud
ppima kaks vene pilast Narvast,
kes on vga hsti toime tulnud.
Teine potentsiaalne suund on jgrikoolitus.
Tnavu aprillis peeti Luua
metsanduskoolis marlaud, kus arutleti
jgrite koolitamise le. Otsustati kivitada
projektiphine jgrite kutsepe
Luual. Praeguseks on keskkonnainvesteeringute
keskus 167 754 krooniga
rahastanud Luua metsanduskooli jahinduse
ppebaasi rajamist.
Kindlasti pakume edaspidigi mitmesuguseid
kursusi nii metsakasvatajatele
kui ka -tstusele, unustamata metsaomanikke
ja loodusturismi korraldajaid.
Lpetuseks lhiandmed Luua metsanduskooli
kohta. Tnavuse aasta
algul oli meil 429 pilast, kes jagunesid
valdkondade ehk nn. ppekava
rhmade viisi jrgmiselt: aiandus
(maastikuehitus ja haljastus) 158
ppurit, metsandus 222 ppurit,
reisimine, turism ja vabaajaveetmine
49 ppurit.
Eelnimetatud ppekavarhmade vastuvttu
2007/2008. ppeaastaks oli
140 kohta, avaldusi laekus kokku 219
(konkurss oli niisiis 1,6 pilast kohale).
Luua metsanduskoolis on praegu 96
ttajat, kes tidavad 91,18 ametikohta.
petajaid on nende seas 39, kasvatajaid
4, peale selle 4 instruktorit-mehaanikut
ja 5 tvtulepingulist tunniandjat
kutseppes (tidavad 29,5 ametikohta).
Luua metsanduskool on regiooni suurimaid
tandjaid.
Kooli 2007. aasta eelarve maht oli
27,6 miljonit krooni, millest omatuluna
teeniti 14,5 miljonit krooni.



Veiko Belials, Luua metsanduskooli petaja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet