Eesti Looduse fotov�istlus
3/2008



artiklid
Igivana kuuse saladus

Eesti Metsa eelmises numbris refereeriti uudist peaaegu kmne tuhande aastase kuuse kohta, kes leiti Dalarna maakonnast Rootsis. Kas harilik kuusk vib tepoolest elada nii vanaks? Kas testi on kuusk judnud Skandinaaviasse nii varakult prast viimast jaega?

Hariliku mnni iseralik vorm Hiiumaal Ristna neemel.
KUUSE VANUS TEHTI KINDLAKS RADIOSSINIKUMEETODIL NING PUIDUJNUSTE KUULUVUS SELLE PUU JUURDE GENEETILISTE MEETODITEGA
Teade Dalarnast leitud rmiselt vana kuuse leiu kohta tekitas mistagi sna vastuolulisi reaktsioone. Nii mnigi skeptik on seadnud leiu ja selle alusel tehtud jrelduste tepra kahtluse alla.

Alustame ksimusest, kas harilik kuusk
vib testi elada 9500 aasta vanuseks.
Esmalt, meil ei peaks olema mingit erilist
phjust kahelda Ume likooli teadusttajate
t kvaliteedis see on lhtepunkt.
Puu vanus mrati puu mbert leitud
vanade puidujnuste phjal, mille vanus
tehti kindlaks radiossinikumeetodil ning
kuuluvus kneksoleva puu juurde geneetiliste
meetoditega. Oluline on thele
panna, et kski praegune puu elus osa
Dalarnas ei pruugi tegelikult olla ligilhedaseltki
nii vana, kui on mratud kogu
selle geneetilise isendi vanuseks.
Kuuse pikaealisus tuleneb hoopis sellest,
et kuni juurestik psib elus, on
ta vimeline kasvatama kahjustunud vi
hvinud tve asemele uue. Loomuldasa
uueneb aja jooksul ka juurestik: vanad
juured hukkuvad, uued kasvavad asemele.
Srane vegetatiivne uuenemine on
taimeriigis tavaline ja eriti levinud rohttaimede
hulgas, kes on vimelised nndaviisi
ka paljunema ning risoomivrgustiku
hest otsast surres, teisest edasi kasvades,
potentsiaalselt kas vi lpmatult elama.
Haruldane pole vegetatiivne uuenemine
puude-psaste hulgaski. Niteks sarapuudel
ei ole sugugi harv, et klmakahjustused
tapavad tvikud, aga juurestik
jb ellu ja kasvatab kohe uued.
Kasvamine krgel mgedes, nagu rmuslikes
oludes ldse, vib samuti toetada
pikaealisust. Klma keskkonna tttu
aeglustub ainevahetusprotsesside kiirus,
kasv on aeglane ja vrsed suhteliselt
vastupidavad. Teised taimed kasvamist ei
sega: neid ju ieti polegi, seega pole vaja
ka konkurentsile livu maksta. Arvatavasti
ei ole vga hredalt ja lalpool metsapiiri
sirguvail puudel muret ka haigusetekitajate
vi parasiitidega. Abiks on ka teatav
kasvu plastilisus: klmadel aegadel on
puul olnud maad ligi surutud vorm, nagu
Eestis mningail kliburandadel kadakatel
nha vib. Et praegu on olud kuusele jlle soodsamad, on ta taas jaksanud endale
pstise tve kasvatada.
VIIMASEL JAJAL VIS LNE- JA EDELA-NORRA
ALADEL OLLA KS REFUUGIUMEID, KUS TAIMED SAID
PSIDA
Ksimusele, kas kuusk on testi judnud
Skandinaaviasse nii kiiresti prast viimast
jaega, on juba keerulisem vastata.
Seniste tekspidamiste jrgi on kuusk
jaja jrel levinud Skandinaaviasse ida
ja kagu poolt ning judnud kohale paari
tuhande aasta eest. Ndne leid lkkab
ajapiiri ligi viis korda kaugemale ja vidab,
et kuusk judis Skandinaaviasse
sisuliselt kohe (umbes tuhande aasta
jooksul) prast j taandumist. Idast
tulekuks oleks kuusk pidanud levima
umbes tuhat kilomeetrit le ikka veel
laiuva j, mis on sna vhetenoline,
ehkki lindude abiga (mida taimed levimisel
sageli pruugivad) ei ole see distants
sugugi letamatu. Samas kostab nd
juba ha enam toetushli ka hpoteesile,
et viimasel jajal oli ks refuugiumeid
Lne- ja Edela-Norra aladel, kus
kliima merelisuse tttu taimed ka jajal
psida said. See oleks levikuks juba hoopis
lhem distants.
Silmas tuleb pidada sedagi, et taimede
ksikuid kauglevi juhtumeid ei saa
kuigi hsti ksitada sama loogika jrgi
nagu liigi philevila liikumist frondina.
Viimane on eelkige mratud kliimateguritest
ja oleneb suuresti populatsioonide
arvukusest, elujulisusest ning viljakusest
levila realadel. Ent kauglevi
ekstreemse juhtumi vib tingida ksainus
eksinud lind, kes veidra tuulega vib kanduda
ootamatusse kohta ning juhuslikult
mne seemne kaasa tuua. Pealegi saavad
kuuseseemned ka ise lendamisega pris
hsti hakkama.
KOKKUVTTEKS LLATAV, AGA MITTE USKUMATU
JUHTUM
Tugeva klonaalse kasvuga liigid olgu
loomad, taimed vi seened vivad testi
kloonina elada vga kaua. Ilmselt peab
siingi olema tegu kuuse vga vastupidava
klooniga, ega ta muidu saanukski nii
vanaks elada. Ootamatu on vanuri puhul
muidugi see, et tal nii tugevalt avaldub
vegetatiivse uuenemise vime. Seda ei
ole kuusele enamasti omistatud, ent veidrusi
ja erilisi isendeid tuleb looduses ikka
ette. Edaspidi tuleb aga kindlasti tpsemalt
selgitada, kas uute leidude valguses
peab le vaatama taimede jajajrgse
levimise kigu. Ehk plvivad Lne-Norra
jaegsed refuugiumid nd rohkem
teadlaste thelepanu.



Marek Sammul, Eesti maalikooli vanemteadur

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet