Eesti Looduse fotov�istlus
3/2008



artiklid
Vrske pilt ulukiasurkondadest


Hendrik Relve
Ulukite ja nende tekitatud metsakahjustustega on Eestis jrjekindlamalt tegeldud juba alates 1960. aastatest. Ulukiseire praegusest
olukorrast annavad levaate metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna ttajad.

ULUKISEIRE: PEAMISELT ULUKIASURKONDADE JA NENDE MJU MUUTUSTE UURIMINE
Aastail 19691996 jlgis ning uuris ulukeid ja nende tekitatud kahjustusi Eesti metsainstituut, seejrel ji ulukiseire metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse hooleks. 1990. aastatel kasvas metsakahjustuste jlgimisest vlja eraldi valdkond Eesti pdraasurkonna suunamine. Aastal 2005 loodi ulukiseireosakond. See vimaldas tegevust laiendada ja ka svendada. Siin ttab praegu viis bioloogi.
Mis on ieti ulukiseire? See on peaasjalikult ulukiasurkondade suuruse ja seisundi, kuid ka elupaikade seisundi ja ulukikahjustuste muutuste pidev jlgimine, mille tulemusena tehakse asurkondade kaitse- ja kasutamisettepanekuid, osaletakse arengu- ja ohjamiskavade, igusaktide loomises ning koostatakse raporteid. Seire eeldab tihedat koostd teiste uurijate ja keskkonnateenistustega, korraprast teabevahetust naabermaade uurijatega, jahinduse rakendusuuringuid, koolitusi jpm.

KUIDAS TOIMIB ULUKISEIRE?
Meie lesanne on ttada vlja seiremetoodikad,
koostada materjali kogumise
juhiseid, analsida kogutud andmeid
ning esitada tulemused. Teatud hulga
materjali kogume ise, kuid philised
algandmete kogujad on ikkagi jahimehed.
Niteks koguvad sajad jahimeeste
hendused jahi kigus ptrade kohta
vaatlus- ja kttimisandmeid ning kokkulepitud
mahus ka analsiks vajalikke
biomaterjale. Pdraseires esitati mdunud
aastal le kolme tuhande alalualuu,
tuhatkond maosisuproovi, viissada
pdralehma sigimiselundkonna-nidist
ja tuhatkond pdrasarve, mis seisundi
iseloomustamiseks inventeeriti ja analsiti.
htlasi tuli korraldada kontrollloendusi
ja jlgida ulukikahjustusi.
Suurkiskjate seire eripra on viksem
materjalihulk, kuid seda suurem isendiandmete
detailirohkus ja seostatus kaardimaterjaliga.
2007. aastal kaardistasid
jahimehed kokku ligi 4500 suurkiskjate
vi nende jlgede vaatlust. Ka kopra seire,
jahilindude seire ja talvine jljeloendus
psitransektidel phineb jahimeeste kogutud
algandmetel. Jahindusstatistilised
andmed kttimismahu ja struktuuri
kohta on seires samuti olulisel kohal.Tkorralduse alus on aastane tskkel,
et tulemusi saaks kohe jrgmisel aastal
kasutada. Keskkonnateenistuste roll ulukiseires
seisneb peamiselt maakonnasiseses
korralduses, andmete koondamises
ja kontrollis. See ei vlista, vaid koguni
eeldab iseseisvat otsuste tegemist kohalikul
tasandil. Seire tulemusi kasutavad
keskkonnaministeerium, keskkonnateenistused
ja jahindusorganisatsioonid.
JAHIULUKITE KASUTUS PEAB OLEMA JTKUSUUTLIK
Jahiulukite kui taastuva loodusvara jtkusuutlik
kasutus eeldab tingimata nende
seisundi jlgimist. Kik liigid elavad asurkondadena
ja moodustavad kooslusi, kus
ks liik sltub teisest ja koguni vajab
teist. Iga asurkond on tegelikult oludega
kohastunud keerukas ssteem, mis kokkuvttes
hoiab liiki alal.
Kuna ldjuhul letavad jahiulukiasurkondade
ja koosluste piirid jahipiirkondade
piire, tuleb olukorda ksitada
laiemalt. Muutuste aegridade talletamine
vimaldab iga asurkonna puhul
vrrelda arvukust ja elupaiku, tihti
ka soolist ja vanuselist koosseisu ehk
struktuuri varasemaga ja otsustada, kas
muutused on olnud soodsad, vi mida
teha soodsa seisundi tagamiseks. See
on tnapeval lhtealus. Enamasti ei
saa seire hikuks olla jahipiirkond,
mne liigi puhul isegi mitte maakond.
Seetttu vastutab ulukiasurkondade
hea kekigu eest riik riikliku seireta
ei saaks seda tagada.
SEIRE AASTARING KULGEB KINDLAKS KUJUNENUD
RTMIS
Lumele jetud jlgede jrgi saab talvel
koguda rohkesti teavet suurkiskjate
hundi ja ilvese kohta, samuti kogutakse
andmeid ja biomaterjali ktitud isenditelt.
Lumejlgi loendatakse ka 12 km
pikkustel psitransektidel, mida Eestis
on maha mrgitud le kolmesaja. See
nn. ruutloendus annab infot paljude
liikide arvukuse suhteliste muutuste
kohta.
Kevadel koondatakse jahimeestelt saadud
jahindusstatistikat, samuti tehakse
hirvlaste pabulaloendusi ning inventeeritakse
metsanoorendike proovitkkidel
vrskeid ulukikahjustusi. htlasi tehakse
suurkiskjate ja kobraste vaatlusandmete
phjal digitaalseid kaardikihte ja analsitakse
ptrade kttimise vajadust.
Suvel on ksil karuvaatlused, hinnatakse
suurkiskjate kahjustusi ning tehakse
ettepanekuid, kui palju karusid vib
kttida. Sgisel kogutakse pdrajahtide
kigus andmeid asurkonna koosseisu
ja juurdekasvu kohta. Vlivaatlustel on
vimalik eristada noorloomi ja tiskasvanuid,
hirvlastel ka isaseid ja emaseid.
Ktitud isenditelt kogutakse biomaterjali,
et mrata isendite vanus ja sigimispotentsiaal.
Tehakse ettepanekuid
hundi ja ilvese kttimiseks. Valdavalt
sgisel hangitakse ka teavet kobraste
pesakondade kohta ning kogutakse
ktitud hanelistelt jahilindude seireks
vajalikke tiibu. KARUDE ARVUKUS ON AEGAMISI TUSUTEEL
Suurkiskjate seire praegusel kujul sai
hoo sisse alles 2003. aastal. Enne seda
olid meil vaid kttimisstatistika ja ldloenduse
andmed. Vrreldes teiste liikidega
vajavad suurkiskjad suurt territooriumi
he isendi vi isendirhma
eluala hlmab enamasti mitut jahipiirkonda,
sageli ka eri maakondi. Niteks
vaid ks 14 hundikarjast ji tunamullu
he maakonna piiridesse, kolme hundikarja
jagasime aga Ltiga. Seetttu
hlmab ldloendus jahimeeste hinnang
nende jahialal elavate suurkiskjate
kohta suuremat hulka, kui on
tegelik arv Eestis. Suurkiskjate seire
on les ehitatud metoodikale, mis vldib
korduvloendust. Kuna varasemad
andmed pole uuematega metoodiliselt
vrreldavad, siis pole neid tabelis 1 esitatud.
Samas vljendavad ka varasemad
kttimisandmed kllaltki hsti muutusi
ulukite arvukuses.
Karu arvukus on viimasel aastakmnel
aeglaselt, kuid psivalt suurenenud.
Selgelt ilmneb see leviku servaalal Eesti
lneosas, Rapla-, Prnu- ja Lnemaal.
Tuumikaladel Ida- ja Lne-Virumaal
on olukord stabiilne, samas ktitakse
neil aladel ka suur osa meie karudest.
Praegu hindame karu arvukuseks juba
le 600 isendi. Konflikte inimese ja
karu vahel phjustavad eelkige mesitarud,
mullu lhkusid karud umbes
150 taru.
Peale karu asustustiheduse ja juurdekasvunitajate
vetakse kttimismahtude
mramisel arvesse ka kahjustuste
levikut. Skandinaavias tehtud uuringute
phjal viks eeldada, et ka Eesti mnes
piirkonnas vib karu suuresti mjutada
pdravasikate suremust, kuid meie vhesed
uuringud seda ei kinnita. Jahimehed
suhtuvad karusse pigem hsti, kuna karu
on meelikitev ja kallis jahiuluk.
HUNTIDE JA ILVESTE ARVUKUS ON VIIMASTEL AASTATEL
PISUT SUURENENUD
Huntide arvukus oli meil viimati krgseisus
1990. aastate keskel, mil arvukus
vis olla kolm-neli korda suurem kui
praegu. Agar kttimine tingis arvukuse
madalseisu 2000. aastate alguseks ning
edasise languse hoidsid ra vaid igusaktide
muudatused ja jahilimiitide kehtestamine.
Nnda on huntide arvukus
viimastel aastatel aegamisi suurenenud.
Hundi peamised saakliigid Eestis on
metskits ja metssiga, vhemal mral
ka pder. Teatud piirkondades etendab
hunt kui tippkiskja sna hsti tasakaalustavat
rolli. Mdunud aastal murdsid
hundid umbkaudu 130 lammast,
mnikord vis see siiski olla ka koerte
t, kuna igal pool ei tehtud phjalikke
ekspertiise. Jahimehed hunti eriti
ei salli, sest nevad temas konkurenti
sralistele, samuti kardetakse jahikoerte
prast. Riiklik strateegia neb ette
hundi arvukuse hoidmise saja ja kahesaja
isendi vahel.
Ilveste arvukus on seireperioodil samuti
suurenenud. Ndseks on liik taasasustanud
ka alad, kust nad sajandivahetuse
paiku lekttimise tttu hvinud
olid. Meie uuringute jrgi on ilvese eelistatuim
saakloom ilmselgelt metskits;
ks ilves murrab aastas keskmiselt 60 metskitse. Ilvese kisklus on vhemalt
viimastel aastatel olnud kindlasti philine
metskitseasurkonda mjutav tegur
ja htlasi piiranud tema juurdekasvu
kiirust.
PUNAHIRVEDE ARVUKUS ON PSINUD HTLASENA,
METSSEA OMA PIDEVALT SUURENENUD
Sraliste seas oli punahirv 1990. aastatel
ainus, kelle arvukus ei olnud vahepeal
vhenenud. Ptrade, metskitsede
ja metssigade hulk kahanes samal ajal
mrgatavalt ja hakkas seejrel eri tempos
suurenema.
Metssigade paljust on soosinud viimased
mahedad talved, seetttu on
nende arvukus ja ksiti kttimine aastail
20002008 ha suurenenud, 2007.
aastal lasti jahil ligi 14 000 isendit.
Metsaomanikele ja pllumeestele teevad
muret sigade tekitatud kahjustused.
Metssead ei songi les mitte ksnes
plde, vaid ka kraavipervi, heinamaid,
teid ja suvilauesid. Nii saavad nad
ktte suure osa toidust, kus oluline
koht on taimejuurtel ja vihmaussidel.
Mistagi avaldab metssigade tegevus
mju keskkonnale, niteks lisastmiskohtades,
kuhu loomad koonduvad.
Nnda tallatakse paika tugevasti, ent
ksiti kaasneb hea vimalus parasiitide
levikuks. Teiselt poolt: nii vivad toitumisretked
lheneda ja mni muu paik
jda kahjustamata. Parem toitumus
suurendab viljakust, vimaldab indlust
ja poegimist vljaspool tavaprast aega,
samuti suurendab vastupidavust haigustele.
Seega muudab kergem pli oluliselt
metssigade kitumist.
Et metssigadega toime tulla, on neid
hakatud jrjest rohkem jahtima. Kui
maaomanik on ise oma piirkonna jahimees,
ei tohiks olla takistusi kttida
oma pldude kahjustajaid. Teised saavad
abi otsida kohalikelt jahimeestelt
ja keskkonnateenistuselt. htlasi viks
pda tkestada kahjustajate tee pllule,
kuid see ei pruugi alati nnestuda.
Elektritara sobib pigem ueaiamaale
ja tema thusus pole kindel. Kuid leidub
ka muid kahjuripeletusvahendeid,
repellente. Just jahimeeste ja kohalike
maaomanike hea koost on nii metssea-
kui ka metskitsekahjustuste piiramisel
peamine.
METSKITSEKAHJUSTUSED ON KOHATI LETANUD
PDRAKAHJUSTUSI
Ka metskitsede kekiku on viimased talved
igati soosinud, aidates kaasa nende
arvukuse suurenemisele. Tiit Randveer
ja teisedki on korduvalt juhtinud thelepanu
loendusandmete ekslikkusele. Kui
loomade tihedus ulatub juba kmnetesse
isenditesse elupaiga tuhande hektari
kohta, tekib vaatluste phjal arvukust
hinnates paratamatult suuri ebatpsusi:
tegelik arvukus vib olla vhemalt poole
suurem.
Suurkiskjate uuringute jrgi vib vita,
et ilvesed ja hundid oleksid meie kitsed
ammu ra snud, kui neid oleks tepoolest
nii vhe, nagu loendus nitab.
Suurkiskjate plusspoolele tuleb panna
tsiasi, et erinevalt Teise maailmasja
eelsest ajast, samuti 1960. ja 1970. aastate
lpust pole metskitsi enam talvel
hulgi hukkunud. Viimastel aastatel on
ha enam ilmnenud metskitsekahjustusi
metsakultuurides. Niteks RMK-lt saadi
2007. aasta kevadel jrgmised andmed:
metsakaitse- ja metsauuenduskeskusele
edastatud pdrakahjustuste registrite
jrgi theldasid metsnikud nii metskitse-
kui ka pdrakahjustusi vrdselt ligi
1400 hektaril. Ent lehtpuude loodusliku
uuenduse proovilappide krpijaina oli
metskitse ja pdra vahekord nii mullu
kui ka tnavu ligikaudu 1 : 2. Aastail
20042006 rajatud metsakultuuride
valikinventeerimise kokkuvttes esitatud
metskitsekahjustuste pindala oli
suurenenud 1670 hektarile, letades
pdrakahjustuste ala ligi kolmandiku
vrra. 2003. aastal tegid keskkonnateenistused
peamiselt erametsades
inventuuri, et teha kindlaks, kuidas
on uuendatud lageraielanke. htlasi
selgus, et metskitsed on teinud kahju
628,6 hektaril, pdrad aga 1252,5 hektaril.
Punahirve osalus kahjustuste tekkes
tuli esile mrksa harvemini: vaid
Hiiumaal 46,9 hektaril.
PTRADE ARVUKUS EI LETA ENAM KESKKONNASTRATEEGIAS
MRATUD LEMPIIRI
Aastail 19912008 vaheldus ptrade
arvukus umbes neljateistkmnest tuhandest
(1991) viie tuhande viiesajani
(1995). Aastatel 20052006 oli ptru
tenoliselt ligi 13 000, mis letas lubatavat
piiri. Edaspidi on toimunud langus, nii et tnavuse aasta loendusandmeil
on neid 11 000. Arvukust on krpinud
peamiselt tugev kttimine. 1990. aastate
madalseisus oli oma osa ka salakttimisel,
suurkiskjail ja 1992.1993.
aastal tehtud loendusvigadel. Ptrade
arvukuse tus oli aastatel 19972005
tunduvalt mdukam kui 1960. ja 1970.
aastatel. Sellise tiheduse nagu toona
saavutas asurkond 2000. aastatel ainult
vhestes kohtades, niteks Vihterpalu
plendikualal ning Loobu metskonna
lne- ja keskosas.
Mrkigem, et samalaadsed kui Eestis
on olnud pdra arvukuse muutused ka
Ltis. Kttimise kavakindlus on vimaldanud
meil suhteliselt viksemalt talviselt
asurkonnalt saada paremat juurdekasvu
ja seetttu neid ka rohkem jahtida
kui Ltis. Sealne kttimine on jnud
ligi 20% piiresse loendusest, samal ajal
kui meil 3040% vahemikku talvisest
arvukusest. Tnu seirele oleme sellise
jahimahu puhul suutnud hoida asurkonna
struktuuri ja sigimispotentsiaali pikka
aega stabiilsena. Aastail 19912007
oli meil 1,31,5 pdralehma he pulli
kohta. Keskmine pdralehmade vanus oli
3,85,1 aastat ja pullide vanus 3,34,7
aastat. Vasikate osakaal asurkonnas oli
2634%. See on vimaldanud alates
2004. aastast kttida igal aastal kuni
5000 looma. Psides keskkonnastrateegia
jrgi mratud lempiiri lhedal, s.o.
12 000 isendit, pole pdra mju metsamajandusele
olnud enam nii laastav
nagu ligi 20 aastat tagasi. Samas pole
suudetud ksikutes paikades ptrade
liigset tihedust siiski vltida.
PDRAKAHJUSTUSED AASTATEL 20062007
SUURENESID, SEEJREL ON VHENENUD
Aastatel 19911995 pdra kahjustust
metsas enamasti lakkas. Kuid sajandivahetuse
jrel hakati kahjustusi taas thele
panema. Lisandus ka kopraid ja teisi
kahjustajaid, kuid siiski mitte nii rohkesti
kui 1980. aastatel. Kahjustuste seire
koosts RMK metskondade metsnikega
osutas, et keskeltlbi oli olukord riigimetsas
sel ajal rahuldav. Proovitkkidel
kuusikuis oli enamasti nha vaid ksikute
puude vrske koorimise mrke,
ehkki ptrade koormus nende juures
aastail 19992005 valdavalt aina suurenes.
Seejrel kuusikute psiseire paraku
lakkas, sest suur osa vaatluspuid
oli korbastunud ega meelitanud enam
seetttu ptru.
2000. aastal alanud mnninoorendike
psiseiret tehti aastani 2007, mil RMK
reform muutis metsnike osaluse ts
paraku vimatuks. Seeprast jtkati tnavu
seiret juba uutel ajutistel proovitkkidel.
Suur tnu Loobu metskonna
metsnikele ja RMK jahimajandite ttajatele,
kelle abita kogunenuks tnavu
palju vhem andmeid! Siingi selgus, et
ptrade koormus ja vrske kahjustus
suurenes kuni linud aastani, seejrel
on aga arvatavasti juba mrgatavalt
vhenenud. Kahtlev noot lisandus sellesse
hinnangusse seetttu, et aastail
20062007 muutus nii vaatlusvrgustik
kui ka metoodika: vrskeid kahjustusi
inventeeriti uutel ajutistel proovitkkidel.
Samas loendati ka ptrade pabulahunnikud.
Kuid pabulaid ei loendatud
enam kilomeetri raadiuses iga proovitki
mber, nagu oli tehtud varem. Ajasst
vimaldas hakata jlgima senisest neli
korda rohkem proovitkke. Kuna vrskeid
kahjustusi oli jnud vhemaks ja
ka ptrade koormus mrksa viksem,
eeldame, et talvitavate ptrade arvukus
on tunduvalt vhenenud ja ksiti htlustunud,
mis oligi 2006.2007. aastal
seatud kttimise siht.
PDRAKAHJUSTUSTE SEIRE ON THTIS
Kokkuvtvalt vib pdraasurkonna suunamise
kohta tdeda, et seire koosts
jahindusega on suutnud kahjustused
valdavalt kontrolli all hoida. Ametlik
metsakaitsestatistika kajastas aastail
19992006 peamiselt vanema ulukikahjustuse
tttu lageraiesse mratud
pindu. Eri aastail kikus see vahemikus
252,397 hektarit. Kokku oli see 2847,8
hektarit, mis hlmas nn. seisundijrgsete
lageraiete pinnast umbes kmnendiku.
Kahjustuste uuem tippaeg ji aastasse
2005.
Ptrade arvukuse vaoshoidmine on
vaid ks abinu, hoidmaks kahjustuste
talutavais piires. Oma osa on puuliigi ja
algtiheduse valikul, samuti igel hooldusel
ja harvendamisel, mis peaksid kultuuride
psikindlust suurendama, mitte
vhendama. Aastaraamatu Mets 2007
andmetel ajendasid ulukikahjustused
tegema kigest kmnendiku kigist seisundiraietest,
mis lppesid lageraiega.
Ometi on metsakasvataja teadlikkus ja
thelepanu oma rohelise kulla suhtes
igati omal kohal. Vaja on nii metsa eest
hoolitseda kui ka vrskeist kahjustustest
igel ajal teatada.
Pdrakahjustuste seiret tuleks jrgnevail
aastail kindlasti jtkata. Nnda
hangitav teave vimaldab kttimist paremini
korraldada. Tulemused on abiks
ennekike maakondades, et tpsustada
ja jaotada ptrade kttimiskvoot.
Niisama oluline on ka oskus hinnata
kahjustuse mju ja vrskust. Loodus
thja kohta enamasti ei salli ja paneb
ka ptrade rstatud kultuuride asemele
midagi kasvama. Metsakasvataja
jaoks thendab see kaotatud td ja
aega, ent seda saab vltida. Tnavuse
aasta seiretulemusi kajastab ptrade
kttimisettepanek oma lisadega, mille
huviline vib leida MMK kodulehelt
www.metsad.ee
Kasutatud allikad
Riikliku seire andmed, MMK ja KIK-i lepingutde aruanded
Aastaraamat Mets 2007



Jri Tnisson, Rauno Veeroja, Peep Mnnil, Inga Jgisalu

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet