Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



artiklid
Erametsakeskus pakub toetusi

Sihtasutus Erametsakeskus vttis tnavu mais esimest korda vastu avaldusi, mille phjal Euroopa Liidu fondidest kompenseeritakse
metsaomanikele Natura 2000 aladelt saamata jnud tulu. Toetus osutus menukaks: 26. maiks oli seda taotlenud 1700
metsaomanikku.

Eramaal asuv sanglepalodu
Jri Pere
TOETUS MOTIVEERIB METSAOMANIKKU LOODUSVRTUSI KAITSMA
Kaitsealade loomine metsaomanike maadel ei ole alati olnud omanikule meeleprane asjade kulg. Piirangute tttu ei tunta end enam oma valduste peremehena: ei pruugi saada nusolekut metsa majandada vi on omanikul ajuti keelatud isegi metsas viibida. Aastaiks 20082013 on maaelu arengukava jrgi Natura 2000 metsamaa omanikule iga aasta kohta ette nhtud kompensatsioon piiratud majandustegevuse tttu saamata jnud tulu eest, et aidata kaasa Natura 2000 ala erametsamaa sstvale kasutusele.

Erametsakeskuse poole prdus
taotlemisperioodi jooksul hulgaliselt
inimesi, kelle esmane soov oli saada
infot selle kohta, kas nende maad
asuvad Natura 2000 alal. Uudse vimaluse
tttu taotleda toetust tunti
tihti esimest korda huvi kaitsealal
kehtivate konkreetsete piirangute ja
ala kaitse-eesmrgi vastu. Kui metsaomanik
on oma Natura 2000 metsaalale
taotlenud toetust, siis pole huvipuudus
enam vabandus: omanikul on
kohustus toetuse saamiseks jrgida
kiki kaitse-eeskirjaga kehtestatud
nudeid.
MEETME NNESTUMINE ON AMETKONDADE
HEA KOOST TULEMUS
Toetusmeetme ettevalmistusi alustati
juba 2006. aasta sgisel. Nii Eesti looduskaitse
korraldajad kui ka metsasektori
esindajad pidasid toetust vga vajalikuks. Seetttu sooviti hakata toetust
maksma vimalikult ruttu. Metsane
Eestimaa on aga Lne-Euroopa hsti
hooldatud kultuurmetsade krval hoomamatu
ja piiritlemata ning Euroopa
Liidu punktuaalsete nuete titmine ei
osutunud metsas nii lihtsaks, kui oli
eeldatud.
Toetusmeede valmistati ette ja rakendati
ellu pllumajandusministeeriumi,
keskkonnaministeeriumi, pllumajanduse
ja registrite informatsiooni ameti
(PRIA), erametsakeskuse ja mitme teise
asutuse tihedas koosts.
TAOTLEMISPERIOODIL ILMNES HULK PROBLEEME
Aastateks 20072013 koostatud maaelu
arengukava meetme 2.7 jrgi vib
erametsaomanik taotleda toetust tema
omandis olevale metsamaale, mis asub
nukogu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi
kohaselt mratud Natura 2000 alal.
Nendele kriteeriumitele vastab Eestis
hinnanguliselt 77 000 hektarit metsamaad,
seega on potentsiaalne toetuse
taotlejate hulk vga suur. Ulatuslik on ka
probleemide kogum, mis sellise suuremahulise
toetusskeemi puhul vib ette tulla.
Varem on toetatud maaomanike tegevusi
Natura 2000 pllumaadel ja poollooduslike
koosluste aladel. Kuna metsamaale
maksti toetust esimest korda, siis pole
veel kogemusi, millest ppida.
Juba ajal, kui meetme rakendamiseks
astuti esimesi samme, oli selge,
et keeruline on teha kindlaks toetusiguslike
metsaalade asukoht ja neid
alasid piiristada. Oli alust karta, et
enamasti metsaomanikud ei tea, kui
mitu hektarit tema kinnistust on metsaga
kaetud ja kus see mets tpsemalt
asub. Kuna aga Natura 2000 erametsamaa
toetus on n.-. pindalatoetus (s.t.
toetuse summa arvutatakse erametsaomanikule
kuuluvate metsahektarite
arvu jrgi), on info metsamaa
suuruse ja asukoha kohta esmathtis.
Sealjuures ei piisa, kui suurust ja asukohta
teatakse umbkaudu: Euroopa
Komisjoni asjakohaste mruste jrgi
on metsa asukohta ja hektarite arvu
vaja teada tpsusega kaks arvkohta
prast koma.
PIIRID PEAVAD OLEMA MRGITUD
Samuti on toetuse taotlejal kohustus
vastutada selle eest, et taotlusele
mrgitud metsaalade piirid ja pindalad
vastavad tegelikule olukorrale
looduses; metsaalade piirid peavad
olema looduses thistatud ja hsti
mrgatavad.
Kui probleemid toetuse kaardiga
on taotlejale teada, siis piiride mrkimise
nue vib alles hakata muret
tegema. Juhul kui erametsakeskus
avastab kohapealse kontrolli kigus,
et kindlaks tehtud pindala on viksem
taotlusele mrgitud pindalast,
siis vhendatakse toetuse summat.
Kui metsa ala piirid on sootuks thistamata,
jetakse taotlus selle metsaala
puhul rahuldamata.
Thistada tuleb iga metsaala piir,
millele omanik on toetust taotlenud.
Metsaala vib klgneda katastripiiriga,
pllu vi loodusliku rohumaaga,
kaitsevndi piiriga vi Natura 2000
ala piiriga ja neid kiki peab kontrolliinspektor
olema vimeline silmaga
eristama. Kui metsaala lbib le nelja
meetri laiune tee, kraav vi tuletkestusvnd
vi le 0,10 hektari suurune
lagendik, tuleb selle pindala metsaala
pindalast vlja arvata. Tpsemaid nudeid
piiride mrgistamise kohta saab
lugeda vihikust Abiks taotlejale vi
prduda erametsakeskuse poole.
Saamaks abi piiride thistamisel, on
metsaomanikul igus prduda metsakonsulendi
poole. Kaitseala piiri kohta annab nu ka keskkonnateenistus vi
riiklik looduskaitsekeskus.
TASUB UURIDA ERI LAADI METSANDUSTOETUSTE
SAAMISE VIMALUSI
Tnavu sgisel plaanitakse avada toetusmeede,
mille siht on parandada
metsa majanduslikku vrtust ja taastada
kahjustatud metsa ning ennetada
kahjustusi. Abiraha makstakse
maaelu arengukava raames ja toetust
saab niteks raietehnika soetamiseks,
plengus hvinud metsaala taasmetsastamiseks
vi suitsetamis- ja lkkekoha
rajamiseks metsaalale. htlasi
on erametsakeskuse kaudu vimalik
saada mitmesuguseid metsandustoetusi,
mida makstakse Eesti eelarvest.
Teavet toetuste tingimuste kohta jagab
erametsanduse portaal www.eramets.
ee, kus saab tutvuda erametsaomaniku
abistamiseks koostatud vihikuga
Abiks taotlejale ja korduma kippuvate
ksimustega.
TOETUSKAARDIL LEITI VIGU
Et teha toetuse taotlemine erametsaomanikele
lihtsamaks ja teavitada
abiraha saamise vimalustest ka neid
metsaomanikke, kes seni pole oma
kaitsemetsa olemuse vastu suuremat
huvi tundnud, otsustati seniste andmete
phjal koostada kaart, kuhu kanti
kik potentsiaalsed toetusiguslikud
alad. Natura 2000 metsakaardi koostamisel
kaaluti pikalt, kuidas koostada
asjakohaste alade kaart nii, et
see oleks vimalikult tpne ja annaks
edasi loodusalade tegelikku olukorda,
mille eest meetme raames soovitakse
toetust maksta.
Paraku selgus, et kuigi Eesti pllumaade
kohta on PRIA koostanud eri
laadi pllumajandustoetuste andmise
kigus kllaltki tpsed kaardid, on
kaardiandmed metsamaa kohta vga
lnklikud, kohati pris vananenud ja
ebatpsed. Kige tpsemad andmed
metsa asukoha kohta saadi Eesti phikaardilt,
samuti veti arvesse pllumaade
kaarti ja niitude kaarte; andmed
nende alade kohta arvati Natura
2000 metsakaardilt maha.
Juba kaarti koostades arvati, et ilmneb
vigu, mis tenoliselt tuleb parandada
selle kasutamise kigus. Siiski
peeti niisugust kaarti taotleja seisukohast
oluliseks, sest kaardita olnuks
taotlejal ilmselt veel keerulisem toimida.
Nii juhtuski tihti, et maaomanik
ei olnud tema maa kohta joonistatud
kaardipildiga rahul, kuna see nitas
oodatust vhem metsamaad vi polnud
tema Natura 2000 metsaala kaardil
ldse kujutatud. Erametsakeskus
vttis kikidelt soovijatelt, kellel tekkis
koostatud kaardikihiga probleeme,
taotlused vastu, ning selgitab menetluse
kigus probleemide phjused. Kui
selgub, et taotlejal siiski on igus alale
toetust saada, siis tehakse kaardile sellekohane
parandus ja taotlejale makstakse
toetus vlja.
Maaomanikule ei kaasne toetuse
saamisega palju kohustusi. Toetuse
kohustusperiood on ks aasta alates
taotluste esitamise thtaja esimesest
pevast. Toetuse taotleja kohustus on
jrgida alale kaitse-eeskirjaga kehtestatud
piiranguid ning tita he
aasta jooksul looduskaitseseadusest ja
metsaseadusest tulenevaid nudeid.
Nende nuete titmist kontrollib erametsakeskus.



Annika Jordanov, erametsakeskuse EL toetuste ksuse juht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet